Aımaqtar • 25 Qyrkúıek, 2019

Agrarlyq sala ǵylymmen birge damıdy

37 retkórsetildi

Sońǵy jyldarda álem elderindegi aýyl sharýashylyǵynyń úlesi tómendep ketken. Osyǵan qaramastan el úkimetteri agrarlyq naryqtaǵy ahýaldy turaqtandyryp, aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń tutynýshylarǵa qoljetimdiligin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan baǵdarlamalardy usynýda.

Nátıjesinde Ekonomıkalyq ynty­maq­tastyq jáne damý uıymynyń derek­teri boıynsha sońǵy otyz jylda mem­leketterdiń agrarlyq salany qoldaý múmkindikteri eki esege arta túsken. Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıtetinde ótken Parlament Senaty Agrarlyq máseleler, tabıǵatty paıdalaný já­ne aýyldyq aýmaqtardy damytý komı­te­tiniń agrarlyq ǵylym men bilimdi damytý, aýyl sharýashylyǵy salasyna bi­likti maman daıarlaý, Qazaqstannyń agroónerkásiptik keshenin damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan mem­le­kettik baǵdarlamasyn tıimdi iske asyrý máselelerine arnalǵan kóshpeli otyrysynda jáne álemniń jetekshi agrarlyq joǵary oqý oryndary rektorlarynyń forýmynda salanyń zamanaýı je­tis­tikteri men ózekti máseleleri sóz boldy.

Kóshpeli otyrysqa qatysqan depýtattar men oqý oryndarynyń basshylary QazUAÝ oqý bazasyndaǵy Agrotehnologııalyq hab quramyna kire­tin Qazaqstan-Japon, Qazaqstan-Koreıa, Qazaqstan-Belarýs agroın­jenerlik, Sý, Turaqty egin sharýashylyǵy, Agro­ónerkásiptik keshenge sandyq tehnologııalardy engizýmen aınalysatyn Sıtýasııalyq (Digital center) orta­lyqtarymen, Innovasııalyq jylyjaı, Kolleksııalyq baq, Indýstrııalyq-ınno­vasııalyq damý baǵdarlamasy sheńberinde mamandar daıyndaýǵa arnal­ǵan oqý, ǵylymı-zertteý zerthanalary­men, «N.Nazarbaev bilim jáne ǵylym or­talyǵynyń» jumysymen jáne «Ag­rarlyq bilim-ǵylym-óndiris ıntegra­sııasy» kórmesimen, oqý-ǵylymı ınfra­qu­rylymy jáne ınnovasııalyq baǵyt­taǵy jobalarymen tanysty.

Ýnıversıtet bazasyndaǵy Qazaq­stan-Belarýs agroınnovasııalyq orta­lyǵynyń jumysymen tanystyrǵan Serik Bekbosynovtyń aıtýynsha, oqý-óndiris alańyn jańa tehnıka, tehnologııalar, ıaǵnı aýyl sharýashylyǵyna arnalǵan tartý klasyndaǵy traktorlar, daqyl túrlerin jınaıtyn kombaındar, tyńaıtqysh berý mashınalary, sondaı-aq basqa da óndiristik maqsattaǵy 75 bir­lik tehnıkalarymen qamtamasyz etý stý­dentterdiń osy saladaǵy tájirı­besin shyńdaı túsedi. Belarýs tehnıka­laryn tańdaýdyń sebepterin túsin­dir­gen ortalyq jetekshisiniń aıtýyn­sha, bul tehnıkalar qurylysynyń qara­­paı­ymdylyǵy, qyzmet etý merzi­mi­niń uzaqtyǵy jáne baǵasynyń qol­je­tim­di­ligimen erekshelenedi. О́ndiris­tik tájirıbe alańy Belarýs tehnıka­­larymen ǵana shektelmeıdi. Zamanaýı ózgeristerge oraı Belarýs tehnıka­lary­nyń daqyldarǵa, óndiristik jaǵdaı­ǵa ıkemdiligi tájirıbede anyqtalatyn bo­lady. Úırený men tájirıbe jınaq­taýdyń nátıjesinde aldaǵy jyldarda otandyq aýyl sharýashylyǵy mashınalar óndirisin jolǵa qoıatyn bolamyz, deıdi ortalyq jetekshisi.

«Adamı mura jáne joǵary tehnolo­gııalar úılesimi negizinde jetilý» taqy­ry­byndaǵy QS World Wide Halyqaralyq forýmy aıasynda uıymdastyrylǵan «Turaqty damý maqsattary-2030» BUU baǵdarlamasyn iske asyrýdaǵy ag­rarlyq joǵary oqý oryndarynyń úlesi» atty jıynǵa qatysqan Reseı, Ýkraına, Belarýs, Moldova, Armenııa, Ázerbaıjan, О́zbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, AQSh, Eýropa, Azııanyń belgili ǵalymdary óz elderindegi oqý-óndiristik tájirıbelerimen bólisti.

Alqaly jıyndy Qazaq ulttyq ag­rar­lyq ýnıversıtetiniń rektory, UǴA vıse-prezıdenti, akademık Tilektes Espo­lov júrgizip, halyqaralyq agrar­lyq salanyń áleýetimen qatar elimiz­degi aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń kóle­min 2022 jylǵa deıin 2,5 esege kóbeı­tip, álem naryǵyna shyǵarý, qa­ýipsiz­digin qamtamasyz etý másele­lerin qozǵady. Búginde aýyl sharýashy­ly­ǵyndaǵy kemshilikter agroónerkásip nysandarynyń usaqtyǵyna baılanys­ty. Respýblıkada 200-ge jýyq ag­roqurylym bolsa,1,5 mln úı sharýa­shylyǵy bar, onyń ishinde 170 myńnan as­tam sharýa qojalyǵy jumys is­teıdi. Tilektes Isabaıulynyń aı­týyn­­sha, sharýashylyqtardyń usaq­tyǵy eńbek ónimdiligine, bútindeı alǵan­da aýyl sharýashylyǵynyń damýyna keri áserin tıgizip otyr. Al mal sharýashylyǵynyń 67 paıyzy jeke sharýashylyqtardyń ıeliginde. О́z sózinde ónim sapasy, quqyqtyq má­selelermen qatar maman máselesin qozǵaǵan T.Espolov ǵylymı-zertteý ınstıtýttarynyń jumysyn jetildirý, ǵylymı jetistikterdi kommersııalandyrý máselesin qozǵady. Búginde agrarlyq sala zamanaýı tehnologııalarmen 3 paıyzǵa ǵana jańarǵan. Bul kórsetkish jylyna kem degende 10 paıyzǵa jetýi kerek. Iаǵnı, salaǵa ınnovasııanyń, zamanaýı tehnologııanyń durys tartyl­maı otyrǵandyǵynan aýyl sharýashy­lyǵynyń ónimdiligi tómendegen.

Rektorlar kezdesýi aıasynda Belarýs aýyl sharýashylyǵy akademııasynyń rektory Vıtalıı Velıkanov 180 jyl­dyq tarıhy bar oqý ornynyń kásibı mamandardy daıarlaýdaǵy erek­shelikterine toqtalyp, ortaq jobalardy júzege asyrý máselesin qozǵasa, Saratov agrar­lyq memlekettik ýnıversıteti prorek­torynyń mindetin atqarýshy Sergeı Makarov Qazaqstanmen ortaq máse­lelerdi sheshýde jasalǵan jumys bary­syn qozǵap, ýnıversıtette jylyna 10 myń stýdent oqytylatyn­dyǵyn jetkizdi. Sondaı-aq aımaqtarǵa joldanǵan túlekterge úsh jyl qatarynan 300 myń rýbl kóleminde qarajat bólinip, jas mamandardy turaqty qoldap otyrý máselesin qozǵady. Al Qyrǵyz agrarlyq ýnıversıtetiniń prorektory Almazbek Shýkýrbaev Qazaq agrarlyq ýnıversıtetimen kásibı mamandar daıarlaýdaǵy baılanystarǵa toqtaldy. Sondaı-aq Reseı jer qu­ry­lymdaý ýnıversıtetiniń rektory Ser­geı Volkov, Moldova MAÝ rektory Lıvıý Volkonovıch, Eýrazııa tehnıkalyq ýnıversıtetiniń rektory Janar Temir­bekova, M.Dýlatov atyndaǵy Qosta­naı ınjenerlik-ekonomıkalyq ýnıver­sı­tetiniń rektory Sábıt Esmuratov, ózbekstandyq ǵalymdar Mahsýd Adı­lov, Tahır Sýltanov, t.b. ǵalymdar adamzat ómirinde aýyl sharýashy­ly­ǵynyń mańyzy, sý máselesi, tabıǵı da­qyldardy jetildirý baǵytyndaǵy keshendi zertteýlerimen bólisti.

Jańa baǵyttaǵy aýqymdy is-shara­lardy júzege asyryp, zamanaýı jetis­tikterdi ıgerýi nátıjesinde Qazaq agrarlyq ýnıversıtetiniń álemdik bilim keńistigindegi bedeli týraly aıtqan sheteldik ǵalymdar Qazaqstannan úırenerimiz kóp degen oılaryn bildirdi. Atalǵan oqý ornynda agrarlyq sektorǵa jylyna myńnan astam maman daıarlanatyn bolsa, onyń jetpis paıyzdan astamyn maldárigerlik, sondaı-aq aýyl sharýashylyǵynyń on beske jýyq salasyn meńgergen mamandar quraıdy eken. Málimetterge súıensek, túlekterdiń oqý bitirgennen keıin óz mamandyqtary bo­ıynsha jumysqa ornalasýy budan bir-eki jyl buryn 65 paıyz bolsa, sońǵy jyldarda 85 paıyzǵa jetken. Ýnıversıtet túlekteri bilikti mamandardy aýylǵa tartý maqsatynda júzege asa bastaǵan «Dıplommen – aýylǵa!» baǵdarlamasy aıasynda barlyq aýyl sharýashylyǵy mamandyqtary boıyn­sha bir aılyq eseptik kórsetkish deń­geıinde kóterme, sondaı-aq myń eseptik kórsetkish mólsherinde baspana alýǵa múmkindigin paıdalanatyn bolady.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar