Aımaqtar • 25 Qyrkúıek, 2019

«Eldik elge baılanysty»: Jambyl oblysynda birlik pen yntymaqqa arnalǵan forým ótti

24 retkórsetildi

Búgingi tańda Jambyl oblysy elimizge qoǵamdyq kelisim men saıası turaqtylyq, etnosaralyq jáne konfessııaaralyq beıbitshilik ornaǵan, tatýlyq pen yntymaq tý tikken aımaq retinde belgili. Sonymen qatar, Áýlıeata óńirinde ulttyq qundylyqtardy nasıhattaý maqsatynda da kóptegen ıgi sharalar uıymdastyrylyp keledi.

Ult boıyndaǵy rýhanı qun­­dy­lyqtardy jańǵyr­tý maq­­sa­­tyn­da Taraz qalasyn­daǵy «Ba­la­saǵun» ortalyq kon­sert za­lynda óńir tarı­hy­nyń asa mańyzdy kezeńi qar­sa­ńynda «Rýhanı jańǵyrý» baǵ­­dar­­lamasy aıasynda «El­dik elge baı­l­anysty» atty qoǵam­dyq fo­rým ótti. Atal­ǵan forým óńir­­degi qoǵam bel­sen­dileri­niń bastamasymen uıym­das­­ty­ryl­dy. Forým jumy­sy­na Jam­byl ob­ly­synyń ákimi As­qar My­r­zah­metov, óńirge bedel­­di aq­sa­qaldar, qoǵam bel­sen­di­leri, de­pý­­tattar jáne jas­tar qatys­ty. Atalǵan shara­ny Jambyl ob­lys­­tyq máslı­ha­ty­nyń depýta­ty Masat Berik júrgizip otyrdy.

Forým barysynda ulttyq dás­túr men ádet-ǵuryptyń ýa­qyt aǵymymen ózgerýi tý­ra­­syn­da túıtkildi máseleler qoz­­ǵalsa, ysyrapshyldyq pen dań­ǵazalyqqa jol bermeý, jastar tárbıesiniń ózek­ti­­li­gi tóńi­reginde áńgime ór­bidi. Son­daı-aq oblys tur­ǵyn­­da­ryn birlik pen ynty­maq­qa, sa­byr­lylyq pen qanaǵat­shy­lyq­qa, berekeli ómir súrýge sha­qy­ratyn Úndeý joldandy.

Qoǵamdyq forým qatysýshylarynyń

ÚNDEÝI

Biz, «Eldik elge baılanys­ty» qoǵamdyq forýmyna qaty­sý­shylar, qoǵamdyq keli­sim men saıası turaqtylyq, etnos­aralyq jáne konfessııaaralyq tatýlyq, birlik pen bereke, ulttyq qundylyqtar sııaqty qoǵam men memlekettiń joǵary múddelerin basshylyqqa ala otyryp, oblys turǵyndaryna Úndeý joldaımyz.

Tarıhtyń taǵylymy – ult bolyp uıysyp, el bolyp eńseni tikteýdiń basty kepili – birlik pen eldik ekeni belgili.

Endeshe, qoǵamnyń, ulttyń damýynda kedergi keltirip, keıbir kertartpa daǵdylar men ádetter búginde beleń alyp bara jatqan ýaqytta eldigimizdi, birligimizdi kórsete­tin kezeń keldi.

Tamyr-tanystyqqa, júz­­shil­dik pen rýshyldyqqa, y­sy­­rap­shyldyq pen astam­shyl­dyqqa, dańǵoılyq pen ker­deń­dikke, meıirimsizdik pen qaty­gezdikke, jalǵanǵa elik­teý men dúnıequmarlyqqa, ma­syl­dyq pen mansapqorlyqqa, qa­naǵat­syzdyq pen únemsizdikke, arsyzdyq pen namyssyzdyqqa, qala berdi jalpy mádenıetsiz­dikke kózimiz de, etimiz de úı­renip bara jatqan sııaqty. Son­dyq­tan órkenıet emes ósek­ke, zııalylyq emes zııan­dyq­qa, parasattylyq emes pasyq­tyqqa, izgilik emes ibilis­tikke ıtermeleıtin mundaı «ǵu­ryp­tarǵa» el bolyp tosqaýyl qoıylatyn ýaqyt keldi.

Shildehanadan bastaý ala­tyn asta-tók toılar, as­tar, máni men sáni múlde ózger­gen das­tarqandyq bas­qosý­lar, eldi izettilikke, qarapaıym­dylyqqa, qaıyrymdylyqqa, ımandylyqqa emes, ózge jolǵa bastaýda.

Qurmetti jerlester!

Sizderdi osyndaı keleń­siz­dik­terge boı aldyrmaýǵa sha­qy­ramyz jáne zań talaptaryna saı sheshim qabyldaýdy jer­gilikti atqarýshy jáne óki­letti organdardan suraımyz.

«Irgeli eldiń irgesin eser aǵym buzar» degendeı, destrýk­tıv­ti dinı aǵymdardyń el arasyna enip, jastardyń sanasyn ýlap jatqany da óz aldyna bir tóbe. Bul úrdiske de tosqaýyl bolyp, ulaǵatty urpaq tárbıeleýde ulttyq qundylyqtarymyzben sabaq­tastyrý – barshamyzdyń bas­ty maqsatymyzǵa aınalýy tıis. Bul ıgilikti iske obly­symyzdyń dinı uıymdary­men birge Jambyl jurtshylyǵy jumyla kirisýi qajet.

Osy oraıda, buqaralyq aqparat quraldary qoǵam, ult aldyndaǵy jaýapkershiligin sezine otyryp, atalǵan máse­lege erekshe kóńil bólýleri tıis.

Sonymen birge, áleýmettik jelini paıdalanýshylardyń jaýapkershiligin arttyrý úshin arnaıy zań qabyldaý qajet dep esepteımiz.

Kóterilip otyrǵan qundy­lyq­tardy jastardyń boıyna sińirip, ata-babadan kele jat­qan ulttyq bolmysymyz­dy, qandaǵy qasıetimizdi saq­tap, elimizdiń eldigi men egemendigin nyǵaıtyp, damytý – árbir otbasynyń qasıetti mindeti bolýy tıis.

Forýmǵa qatysýshylar, Úndeý­den týyndap otyrǵan talap­tardyń Elbasynyń «Rý­hanı jańǵyrý» baǵdarlama­sy­men, Prezıdenttiń ustanym­darymen úılesip otyrǵanyn atap ótip, oryndalýyna tarıhy tereń, órkenıetti, qa­sıet­ti Áýlıeata jeriniń árbir azamatyn úles qosýǵa shaqyramyz!

Úndeý qabyldanǵannan keıin Jambyl oblystyq aýmaqtyq ká­­sip­­odaqtar birlestiginiń tó­r­a­ǵasy M.Tólepbergen búgin­gi toı­lardaǵy, ólim-jitim ke­zin­degi ysyrapshyldyq pen beı-be­re­­ketsizdikti tilge tıek etip, olar­d­y birizdilikke túsirý ja­ıyn­da óz oıyn aıtty. Budan keıin eńbek ardageri, Jýaly aýda­ny­nyń Qurmetti azamaty Á.Er­ge­bekov, oblystyq más­lı­hat­tyń depýtaty A.Maı­lybaev, ard­ager-ustaz K.Ah­met­janova, «Asyl arman» qoǵam­dyq bir­les­tiginiń tóraǵasy R.Nu­raq­­baev, oblystyq orta­lyq «Hı­batýl­­la Tarazı» meshiti­niń naıb-ımamy B.Ámreev jáne medısına ǵy­lym­darynyń doktory, pro­fe­ssor S.Ordabekov birlik pen yn­­tymaq, ult tár­bıe­si men ur­p­aq­tar sabaqtas­ty­ǵy, otbasy qundylyǵy men salt-dástúrler taqyrybynda baıan­dama jasady. Al Taraz qa­la­lyq máslıhatynyń hatshy­­sy B.Qulekeev óz sózinde forým­nyń mańyzdylyǵyn atap ótip, osy sharany oblystyń aýdan­darynda da jalǵastyrý kerek­tigine toqtaldy.

«Bala tárbıesinde orta býyn­­dy tárbıeleýde qarııalar­dyń atqaratyn róli óte joǵa­ry dep bilemin. Olaı bolý úshin úlken kisiler sóılegen sózine, júris-turysyna úlken jaýap­­ker­shilikpen qaraý kerek. Bir úıge barǵanda bizdiń qazaq­tyń ádet-ǵurpyn, salt-dás­­túrin qadirleıtin sózdi aıtsa eken dep otyramyn. Bir-biri­ne ósek aıtpaı, qaıta jas­tar­­dy tárbıeleıtin máni bar sóz aıtsa eken degen pikir aıt­qym keledi. Bolashaǵymyz jas­tar bolǵandyqtan, árıne jas­tar – baılyǵymyz, jas­tar  –baqytymyz, sondyqtan olar­ǵa úlken senim artý kerek. Jas­tar­ǵa jaqsy úlgi-ónege kórsetýimiz kerek dep oılaımyn. Biz jas­taıy­myzdan eńbekpen eseı­dik, yntymaq pen birlikti tý etip óstik. Yntymaqqa ózi­miz­di ǵana emes, búkil eldi, halyq­ty shaqyrýymyz qajet. Bala­lar­dyń boıyna úlkenniń al­dyn kes­peý, árbir isti bereke­men bastaý, oń qolmen tamaqty alyp jeý, kisiniń aldyna qol sozbaý, kisi aqysyn jemeý, ótirik aıtpaý, adal júrý sekildi qasıetterdiń bárin dastarqannyń basynda sińirip otyrǵanymyz durys. Bala tárbıesi biz úshin óte qa­jetti nárse», dedi óz sózinde Ábilqasym Ergebekov.

Forýmdy oblys ákimi Asqar Myrzahmetov qorytyndylap, kóterilgen máseleler boıynsha oblys turǵyndaryn birlik pen yntymaqqa, sabyrlyq pen qana­ǵat­shyldyqqa, berekeli ómir súrýge shaqyrdy. Sonymen qatar ejelden Áýlıeata óńiri bir­likti bekem ustanǵan, tatý­lyq­ty tý etken ólke ekenin atap ótip, qabyldanǵan Úndeýdiń árbir azamat úshin asa mańyzdy ekenin jetkizdi.

 

Jambyl oblysy

 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Atyraýlyq sarbazdar áskerge attandy

Aımaqtar • Búgin, 17:27

Almatyda taǵy da jylý qubyry jaryldy

Qoǵam • Búgin, 16:20

Jambylda aǵash kóshetteri otyrǵyzyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:02

Taldyqorǵanda tekstıl shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 15:42

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:33

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:26

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Búgin, 10:27

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Búgin, 09:48

«Qoıanqasqa» tulpar top jardy

Rýhanııat • Búgin, 09:11

Qazan meshitiniń úlgisin tańdapty

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Qazaq dastarqanynan dám tatty

Aımaqtar • Búgin, 09:03

Baqyt Bókebaev: Bekzat óner belesteri

Rýhanııat • Búgin, 08:59

Aqyn qalamyndaǵy akademık beınesi

Rýhanııat • Búgin, 08:56

Baıanǵalı týraly baıan

Rýhanııat • Búgin, 08:52

Joldyń jaıy qalaı: Mamandar jetispeıdi

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Semizdik túrli syrqatqa sebepshi

Qoǵam • Búgin, 08:39

«Nurly kósh» kúnin belgilesek...

Qoǵam • Búgin, 08:35

Jańa aıaldamaǵa jany qas

Aımaqtar • Búgin, 08:31

Jańaózende jańa joba bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 08:24

Taǵzym men taǵylym toǵysqan toı

Rýhanııat • Búgin, 08:19

Bizdiń belsendiligimiz de mańyzdy

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ekonomıkada turaqty ósim bar

Ekonomıka • Búgin, 08:06

Kraýdfandıng qazaqqa da jat emes

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Elbasy Qyrǵyzstan basshysymen kezdesti

Saıasat • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar