Ult boıyndaǵy rýhanı qundylyqtardy jańǵyrtý maqsatynda Taraz qalasyndaǵy «Balasaǵun» ortalyq konsert zalynda óńir tarıhynyń asa mańyzdy kezeńi qarsańynda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda «Eldik elge baılanysty» atty qoǵamdyq forým ótti. Atalǵan forým óńirdegi qoǵam belsendileriniń bastamasymen uıymdastyryldy. Forým jumysyna Jambyl oblysynyń ákimi Asqar Myrzahmetov, óńirge bedeldi aqsaqaldar, qoǵam belsendileri, depýtattar jáne jastar qatysty. Atalǵan sharany Jambyl oblystyq máslıhatynyń depýtaty Masat Berik júrgizip otyrdy.
Forým barysynda ulttyq dástúr men ádet-ǵuryptyń ýaqyt aǵymymen ózgerýi týrasynda túıtkildi máseleler qozǵalsa, ysyrapshyldyq pen dańǵazalyqqa jol bermeý, jastar tárbıesiniń ózektiligi tóńireginde áńgime órbidi. Sondaı-aq oblys turǵyndaryn birlik pen yntymaqqa, sabyrlylyq pen qanaǵatshylyqqa, berekeli ómir súrýge shaqyratyn Úndeý joldandy.
Qoǵamdyq forým qatysýshylarynyń
ÚNDEÝI
Biz, «Eldik elge baılanysty» qoǵamdyq forýmyna qatysýshylar, qoǵamdyq kelisim men saıası turaqtylyq, etnosaralyq jáne konfessııaaralyq tatýlyq, birlik pen bereke, ulttyq qundylyqtar sııaqty qoǵam men memlekettiń joǵary múddelerin basshylyqqa ala otyryp, oblys turǵyndaryna Úndeý joldaımyz.
Tarıhtyń taǵylymy – ult bolyp uıysyp, el bolyp eńseni tikteýdiń basty kepili – birlik pen eldik ekeni belgili.
Endeshe, qoǵamnyń, ulttyń damýynda kedergi keltirip, keıbir kertartpa daǵdylar men ádetter búginde beleń alyp bara jatqan ýaqytta eldigimizdi, birligimizdi kórsetetin kezeń keldi.
Tamyr-tanystyqqa, júzshildik pen rýshyldyqqa, ysyrapshyldyq pen astamshyldyqqa, dańǵoılyq pen kerdeńdikke, meıirimsizdik pen qatygezdikke, jalǵanǵa elikteý men dúnıequmarlyqqa, masyldyq pen mansapqorlyqqa, qanaǵatsyzdyq pen únemsizdikke, arsyzdyq pen namyssyzdyqqa, qala berdi jalpy mádenıetsizdikke kózimiz de, etimiz de úırenip bara jatqan sııaqty. Sondyqtan órkenıet emes ósekke, zııalylyq emes zııandyqqa, parasattylyq emes pasyqtyqqa, izgilik emes ibilistikke ıtermeleıtin mundaı «ǵuryptarǵa» el bolyp tosqaýyl qoıylatyn ýaqyt keldi.
Shildehanadan bastaý alatyn asta-tók toılar, astar, máni men sáni múlde ózgergen dastarqandyq basqosýlar, eldi izettilikke, qarapaıymdylyqqa, qaıyrymdylyqqa, ımandylyqqa emes, ózge jolǵa bastaýda.
Qurmetti jerlester!
Sizderdi osyndaı keleńsizdikterge boı aldyrmaýǵa shaqyramyz jáne zań talaptaryna saı sheshim qabyldaýdy jergilikti atqarýshy jáne ókiletti organdardan suraımyz.
«Irgeli eldiń irgesin eser aǵym buzar» degendeı, destrýktıvti dinı aǵymdardyń el arasyna enip, jastardyń sanasyn ýlap jatqany da óz aldyna bir tóbe. Bul úrdiske de tosqaýyl bolyp, ulaǵatty urpaq tárbıeleýde ulttyq qundylyqtarymyzben sabaqtastyrý – barshamyzdyń basty maqsatymyzǵa aınalýy tıis. Bul ıgilikti iske oblysymyzdyń dinı uıymdarymen birge Jambyl jurtshylyǵy jumyla kirisýi qajet.
Osy oraıda, buqaralyq aqparat quraldary qoǵam, ult aldyndaǵy jaýapkershiligin sezine otyryp, atalǵan máselege erekshe kóńil bólýleri tıis.
Sonymen birge, áleýmettik jelini paıdalanýshylardyń jaýapkershiligin arttyrý úshin arnaıy zań qabyldaý qajet dep esepteımiz.
Kóterilip otyrǵan qundylyqtardy jastardyń boıyna sińirip, ata-babadan kele jatqan ulttyq bolmysymyzdy, qandaǵy qasıetimizdi saqtap, elimizdiń eldigi men egemendigin nyǵaıtyp, damytý – árbir otbasynyń qasıetti mindeti bolýy tıis.
Forýmǵa qatysýshylar, Úndeýden týyndap otyrǵan talaptardyń Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasymen, Prezıdenttiń ustanymdarymen úılesip otyrǵanyn atap ótip, oryndalýyna tarıhy tereń, órkenıetti, qasıetti Áýlıeata jeriniń árbir azamatyn úles qosýǵa shaqyramyz!
Úndeý qabyldanǵannan keıin Jambyl oblystyq aýmaqtyq kásipodaqtar birlestiginiń tóraǵasy M.Tólepbergen búgingi toılardaǵy, ólim-jitim kezindegi ysyrapshyldyq pen beı-bereketsizdikti tilge tıek etip, olardy birizdilikke túsirý jaıynda óz oıyn aıtty. Budan keıin eńbek ardageri, Jýaly aýdanynyń Qurmetti azamaty Á.Ergebekov, oblystyq máslıhattyń depýtaty A.Maılybaev, ardager-ustaz K.Ahmetjanova, «Asyl arman» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy R.Nuraqbaev, oblystyq ortalyq «Hıbatýlla Tarazı» meshitiniń naıb-ımamy B.Ámreev jáne medısına ǵylymdarynyń doktory, professor S.Ordabekov birlik pen yntymaq, ult tárbıesi men urpaqtar sabaqtastyǵy, otbasy qundylyǵy men salt-dástúrler taqyrybynda baıandama jasady. Al Taraz qalalyq máslıhatynyń hatshysy B.Qulekeev óz sózinde forýmnyń mańyzdylyǵyn atap ótip, osy sharany oblystyń aýdandarynda da jalǵastyrý kerektigine toqtaldy.
«Bala tárbıesinde orta býyndy tárbıeleýde qarııalardyń atqaratyn róli óte joǵary dep bilemin. Olaı bolý úshin úlken kisiler sóılegen sózine, júris-turysyna úlken jaýapkershilikpen qaraý kerek. Bir úıge barǵanda bizdiń qazaqtyń ádet-ǵurpyn, salt-dástúrin qadirleıtin sózdi aıtsa eken dep otyramyn. Bir-birine ósek aıtpaı, qaıta jastardy tárbıeleıtin máni bar sóz aıtsa eken degen pikir aıtqym keledi. Bolashaǵymyz jastar bolǵandyqtan, árıne jastar – baılyǵymyz, jastar –baqytymyz, sondyqtan olarǵa úlken senim artý kerek. Jastarǵa jaqsy úlgi-ónege kórsetýimiz kerek dep oılaımyn. Biz jastaıymyzdan eńbekpen eseıdik, yntymaq pen birlikti tý etip óstik. Yntymaqqa ózimizdi ǵana emes, búkil eldi, halyqty shaqyrýymyz qajet. Balalardyń boıyna úlkenniń aldyn kespeý, árbir isti berekemen bastaý, oń qolmen tamaqty alyp jeý, kisiniń aldyna qol sozbaý, kisi aqysyn jemeý, ótirik aıtpaý, adal júrý sekildi qasıetterdiń bárin dastarqannyń basynda sińirip otyrǵanymyz durys. Bala tárbıesi biz úshin óte qajetti nárse», dedi óz sózinde Ábilqasym Ergebekov.
Forýmdy oblys ákimi Asqar Myrzahmetov qorytyndylap, kóterilgen máseleler boıynsha oblys turǵyndaryn birlik pen yntymaqqa, sabyrlyq pen qanaǵatshyldyqqa, berekeli ómir súrýge shaqyrdy. Sonymen qatar ejelden Áýlıeata óńiri birlikti bekem ustanǵan, tatýlyqty tý etken ólke ekenin atap ótip, qabyldanǵan Úndeýdiń árbir azamat úshin asa mańyzdy ekenin jetkizdi.
Jambyl oblysy
