Aımaqtar • 25 Qyrkúıek, 2019

Danagóı iliminiń daralyǵy

43 retkórsetildi

«...Alǵashqy kezde Abaıdyń «tolyq adamyn» túsine almadym. Abaıdyń óleńderinde, qarasózderinde, shyǵarmashylyǵynda shashylyp-tógilip jatqanyn jıyrma jyldaı zertteı kele tanı bas­tadym. Bizdiń stýdent kezimizde Áýezovti únemi synǵa alyp jatatyn. Abaıdy oqyǵanda baryp Áýezov teorııalarynyń qaıdan shyqqanyna kózim jetti. Kóp oıdyń bárin Abaıdyń ózi aıtyp ketken eken...»

«Abaı ilimi jáne rýhanı jań­ǵyrý» taqyrybynda M.Áýezov atyn­­­daǵy murajaıda ót­ken R.Ber­di­­baev atyndaǵy Ha­lyq ýnı­ver­sı­teti­­niń kezek­ti dá­ri­sinde fılologııa ǵy­lym­­dary­nyń dok­tory, profes­sor Mekem­tas Myr­zah­metuly Abaı­­­dy túsi­ný­degi izdenisteri tý­raly osy­laısha baıandap berdi. Es­te­­­lik­­­­te­rin fılosofııalyq tereń oılar ar­qy­ly jetkizgen ǵalym Abaı ili­min da­my­týdyń tarıhymen ta­­nys­tyr­dy.

«Abaıtaný» taqy­­­rybyn qoz­­­ǵa­­­ǵan­­da Mekemtas Myr­zah­­met­u­ly­­­­nyń esi­mi tilge ora­l­a­dy. Al ha­­­kim Abaı­dyń shy­ǵar­­ma­shylyǵy zert­­­­tel­genine mine 125 jyldyń júzi bolypty. Osy jyldardyń 50 jyl­­­­dan as­tam kezeńi ǵalymnyń en­shi­­­sinde. «Abaı­­dy jan-jaqty zert­teý más­ele­sin qaýzap kele jatqan, qa­­byr­­­ǵa­ly ǵalymdardyń biri, rý­ha­nı aq­sa­qalymyz Mekemtas aǵa­myz» degen M.Áýezov atyndaǵy Áde­bıet jáne óner ınstıtýtynyń dı­rek­­tory Kenjehan Matyjanov Abaı­­taný ǵylymynyń túrli ke­zeń­­deri­ne toqtaldy. О́rkendegen ke­zeńi Muhtar Áýezov «Abaı joly» ro­man-epopeıasyn jazyp, Abaıdyń esi­min álemge tanytýymen baılanysty bolsa, Keńes dáýiriniń qý­ǵyn-súrginin de bastan keshti. Tip­ten abaıtanýshylardyń ózi abaı­tanýdy san-saqqa jú­girt­ti. Alaıda Muhtar Áýezov ózi bas bo­­lyp Abaıdyń asyl mu­ra­syn saq­­­tap qaldy. Sony jas ur­paq­qa jet­kize aldy. Abaıdyń mu­ra­­sy­men sý­syndaǵan urpaqtyń qa­ta­ryn búgin­de birneshe kezeńge bó­l­e­miz jáne de osy jyldarda Abaı­­dyń beınesin tanyp, álemdik deń­geıge kótere aldyq pa?» degen saýal­darǵa jaýap izdep kelemiz. Árı­ne buǵan júrdim-bardym jaýap be­rý qıyn. Al bú­gingi kún tár­ti­­bi­niń qundylyǵy – El­basy min­­det­te­gen qoǵamdyq sanany jań­ǵyr­tý má­se­lesi. «Mádenı mu­ra», «Rýhanı jań­ǵy­rý» baǵdar­la­­mal­arynyń temir­qa­zy­­ǵy ulttyq kodymyzdy tanyp, jas ur­paqtyń sanasyna sińirý desek, onyń altyn dińgegi – Abaıdy tanýda jatyr», dedi Kenjehan Islámjanuly.

«Abaıdyń «tolyq adamy», Shá­k­árim­niń «ar ǵylymy» – ǵasyr­lar boıy damydy. Ony eshkim óz­gerte almaıdy... Túsine ket­seń, Abaı tereńdeı beredi. Abaı­dyń «Jan tanýyna» áli de esh­kim bara qoıǵan joq. Shákárim bi­raz damytyp ketkenimen, oǵan Eýr­opa ǵalymdary jete almady. «Eý­ropa jandy, ımandy bil­meı­di», degen edi kezinde Maǵ­jan. Imandy bilmeıtini – eshnár­sege senbeıtindigi. Jannyń máń­gi­lik ekenin, ólmeıtindigin uǵyn­ba­dy. Osy uǵymdardyń qandaı dana­lyq­pen aıtylǵanyn Abaı iliminen uǵyna alamyz» degen oılarymen bólise kele professor Mekemtas Myr­zahmetuly Tashkentke ekinshi jyly barǵanda rýhanı tazalanyp bardym, deıdi. «Ol kezde men «tolyq adamdy» meńgerip barǵan edim. Syrdarııa ınstıtýtyna dekan, prorektor bolǵanda ózimdi taza ustaýǵa tyrystym. Sol kezde baryp Abaıda adamdy tazartýdyń qudireti bar ekenine kóz jetkize tústim. Meni Abaıdyń ilimi tazalady. Sondyqtan da biz ósip kele jatqan urpaqty Abaı ilimi arqyly tazalaýymyz kerek. Halqymyzdyń jas óskinine rýhanı azyq bersek, kereǵarlyqtan arylatynymyz anyq. Balalarǵa arnaǵan sabaǵymdy únemi Abaı­dyń «Bes nársege asyq bol, bes nár­se­den qashyq bol» dege­ninen bas­tap, «О́sek, ótirik, maq­tan­shaq, erinshek, beker mal shash­paq» bar ma aralaryńda» degen su­ra­ǵym­dy qoıyp otyramyn. Osy arqyly jastardy «tolyq adam­ǵa» alyp kelemiz. Árıne ony bir­­den qabyldaý qıyn. Degenmen de, ony kúrdelendirmeı, tez qa­byl­daý úshin onyń belgili bir júıe­sin jasadyq. Kitaby jazylyp, Nur-Sultanda Abaı mektebi ashyldy. Prezıdent Qasym-Jomart Kemel­uly maqalamdy oqyp, osy oraı­daǵy jaqsy pikirin bildirdi. Endigi kez­desýimizde Abaıdy qalaı alyp shyǵatynymyzdy talqylaıtyn bolamyz», degen qart ǵalym Abaı, Áýezov mazmunyndaǵy suraq­tar­ǵa jaýap berip, Abaıdy dárip­tep, da­na­lyǵy men parasatyn bú­­­kil álem ádebıetindegi asyl mu­ra­­­myz­ǵa aınaldyra alsaq, Abaı ili­miniń ult­tyq rýhymyzdy asqaq­tat­qany bolar edi degen oılarymen kezdesýdi aıaqtady.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar