Rýhanııat • 25 Qyrkúıek, 2019

Ulyq ataqtyń ulaǵaty

931 retkórsetildi

Ultymyzdyń uly qalamgeri Ábish Kekilbaevqa Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev «Eńbek Eri» ataǵyn berip, Altyn juldyzdy ordendi tapsyrǵan kezden keıingi jel sóz kóptegen áleýmettik jelilerde, aǵymdaǵy syńarjaq baspasózderde san ret jazylyp, san-saqqa júgirtildi. Shyndyǵynda, «bul qalaı boldy, aqıqaty qandaı?» degen dúdámal suraqqa dáıekti jaýap, derekti ýáj aıtatyn sát keldi.

Aýrýda  shanshý jaman, sózde qańqý ja­man ekenin jurtymyz jaqsy biledi. Ábish aǵa 70 jasqa tolyp, oǵan Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen «Qazaqstannyń Eńbek Eri» ataǵy be­rilýiniń alǵashqy sátinen bastap, aqy­ryna deıin basy-qasynda bolyp, óz kó­zimmen kórgen jaıttardyń egjeı-tegjeıin aıtýdyń  reti keldi.  Oqıǵanyń mán-jaıyn aıtý maqsatynda budan 3 jyl buryn «Egemen Qazaqstanda» ja­rııalanǵan «Shandozdy saǵynǵanda» degen maqalamda  aıtylǵan sózdiń bir pa­rasyn  qaıyra aıtý úshin  ótken kúnge sheginis jasaý qajettigi týdy.

2009 jyldyń qarasha aıynyń al­ǵashqy onkúndiginde eńbek demalysymdy «Oqjetpes» shıpajaıynda ótkizbek bolyp,  naqtyraq aıtqanda,  10-shy qa­rasha kúni, tańerteń kóligimdi aýladan shyǵaryp jattym. Qol telefonym qońyraýlap qoıa berdi. Ábish aǵa eken. «О́tegen, úıdesiń be, qazir úıge kele ala­syń ba, aqyldasatyn sharýa bolyp qal­dy» dedi sálemimdi alyp. Daýysynda az­daǵan abyrjý bar ekenin sezdim. Ábe­keńe  demalysqa shyǵyp, jol júrgeli jatqanymdy aıtyp, «Eger múmkin bolsa, telefonmen aıtýǵa bola ma?» dep suradym. Ábekeń: «О́tkende  meni Qa­sym-Jomart Kemeluly  qabyldap: «Ábeke, úlken jasqa kelesiz, sizdi jo­ǵary marapatqa usynbaq oıymyz bar, alań bolmańyz» dep edi. Qajetti qu­jatty daıyndaý barysynda oǵan «Kekilbaevtyń sońǵy nagrada alǵan ýa­qytyna bes jyl tolǵan joq, zań boıynsha erejege saı kelmeıdi» degen aqparat berilipti. Ol jańsaq aqparat, meniń sońǵy alǵan marapatyma týra bes jyl toldy, osyny naqtylap, Qanat Saýdabaevqa  jetkizip, anyq-qanyǵyn tú­sindirseń», dedi sál shapshańdaý sóı­lep. «Aǵa, men búgin jolǵa shyǵa bereıin, dúısenbi kúni qaıtyp kelip, Memlekettik hatshyǵa kirip, (ol kezde Qanat Saýdabaev Memlekettik hatshy ári Syrtqy ister mınıstri bolatyn) barlyq jaǵdaıdy aıtyp, qajetti áreket jasaýdyń jolyn qarastyrýǵa ótinish bildiremin, alań bolmańyz», dedim.

Ýádem boıynsha eki kúnnen soń qaı­ta oralyp, dúısenbi kúni Syrtqy is­ter mınıstrliginde otyrǵan Qanekeńe kelip kirdim. Ol: «Sen demalysta emes­siń be, neǵyp júrsiń?» dep qarsy al­dy. Ábekeńniń sálemin jetkizip, bar­lyq jaǵdaıdy túsindirip aıttym. Qa­nekeń: «Men bul jaǵyn estigen joq edim, Ábekeń qaıda, úıinde bolsa dereý telefonyn qos» dep shuǵyl qı­myldady. Telefon soǵyp, amandasyp, Mem­lekettik hatshynyń sóıleskisi ke­lip turǵanyn jetkizdim. Ekeýi emen-jar­qyn sálemdesip, ázil-qaljyń jaras­tyryp, jaıdary sóılesti. Qanekeń: «Ábeke, alań bolmańyz, renjimeńiz, men  Nursultan Ábishulyna kiremin, bar­lyq jaǵdaıdy aıtamyn, ol kisi de du­rys túsinedi dep oılaımyn, sosyn haba­ryn beremin» dep sóz berdi  de, maǵan: «Qazir Ábekeńniń úıine bar, sol jerden maǵan qońyraý shal, aǵańnyń tıisti qu­jattaryn tezdetip daıynda» dep tapsyrma berdi. Ábekeńniń kóńili jaıdary qa­lypqa túsipti. On bes mınýttyń shamasynda  Qanekeń telefon soqty. Tutqany Ábish aǵama berdim. Ekeýi taǵy birshama sóılesip, ortaq kelisimge keldi.

Osy jerde aıta keteıin, meniń ju­baıym Naǵıma Sársenqyzy 7 jyl Ábish aǵanyń Parlament  Senatyndaǵy kómek­shisi boldy, onyń osy jyldarda jazǵan bar­lyq shyǵarmalaryn kompıýterde ter­di, aǵanyń 10 tomdyq shyǵarmalar jı­naǵy tolyq onyń qolynan ótti. Osyǵan oraı  Ábekeńniń barlyq jazǵandary da meniń kóz aldymda boldy, terimnen shyq­qan barlyq týyndysyn oqyp, ter­gen kezdegi  árip qatelerin túzep, kó­shirmelerin jasaýǵa kómektesip, bas­pasózge jiberetin maqalalaryn qarap, rettep, joldap otyrdyq. Ábekeńe kele­tin júzdegen hattarǵa jaýap jazýǵa da­ birshama aralasqan jaıym bar. Ási­re­se aǵanyń uly tulǵalar týraly tol­ǵa­nystaryn tolqyp oqyp, oı tereń­digi men kórkemdik sheberligine tánti bolýshy edim.

Erteńine Memlekettik hatshy shaqy­ryp alyp: «Nursultan Ábishulynda boldym, bárin aıttym, Prezıdent Ábekeńdi 19 qarasha kúni saǵat 3-te qabyldaıtyn bol­dy, aǵańdy soǵan daıynda, qajetti qujattardy rettep, Nagrada sektory­na ótkiz» dep jáne tapsyrma berdi. Qa­jetti qujattardyń bárin  daıyndap qoı­ǵan edik. Ábish aǵanyń úıine baryp, kezdesýdiń barlyq jaı-japsaryn aıtyp, qabyldaý kúnine daıyndyqty bas­tap kettik. Ábekeńniń týǵan kúni jel­toqsannyń 6-sy ǵoı. Prezıdent sol kúni shetelge memlekettik  issaparmen bara­tynyn aıtyp, Ábekeńniń saltanatty keshin 5-shi jeltoqsanǵa qoıýyn ózi­men kelisip, sheshim qabyldady. Mem­leket basshysynyń tapsyrmasyn alǵan  Prezıdent  Keńsesiniń  bastyǵy El­basynyń saltanatty keshtegi sóziniń, ma­rapattaý rásiminiń jobasyn daıyndaý­dy maǵan tapsyrdy.

Ábish aǵanyń 70 jasqa tolý saltanat­ty keshi Opera jáne balet teatrynda ótetin boldy. Zal lyq toldy. Áli eshkim de Ábekeńe Prezıdenttiń  qandaı orden, ataq beretinin bilmeıtin. Muny tek 3 kún qal­ǵanda men bildim, biraq bul másele qyz­mettik  qupııa bolǵandyqtan ony esh­kimge aıtýǵa bolmaıtyn edi, tipti beretin saǵatqa deıin qupııa ustadyq. Tek bir kún qalǵanda Ábekeńniń ózine ǵana qupııalap aıttym. Bárimiz kútken kún keldi.  Saltanat bastaldy. Sahna tórine Elbasy Nursultan Nazarbaev kóterildi. Ol óziniń qazirgi zamanǵy  rýhanııat ále­mindegi, ulttyq sóz ónerindegi  zańǵar qa­lamger, zamandasy Ábish Kekilbaev tý­raly, keıin mádenıet salasyndaǵy baǵdarlamalyq  sóz retinde qabyldanyp, jo­ǵary baǵasyn alǵan arnaý sózin oqyp bolyp, endi Jarlyqty oqý jóninde pármen berdi. Zal siltideı tynǵan edi. Jurt demin ishine tarta kútken Jarlyq oqyl­dy. Ábekeńe kópshilik kópten kútip júrgen Qazaqstannyń Eńbek Eri – eń joǵary ataǵy berilip, ony Elbasy qolyna ustap joǵary kótere halyqqa kórsetip, Ábekeńe qaraı beıimdeldi.

Ábekeń  qatty tolqý ústinde bolatyn. О́ıtkeni Elbasynyń etene qurmetpen aıtylǵan erekshe sózi jany da, júregi de názik Ábekeńdi tym tolqytyp jibergen-di. Zal gýlep ketti, jurtshylyq oryndarynan turyp, uzaq qol shapalaqtady. Bul Ábekeńdi odan ári tolqytyp, ejelden kóńili baladaı Ábish aǵa jaýap sózinde janary botalap: «Bul syılyqty aldyńǵy aǵalarym, alyptar tobynyń ókilderi de ala alǵan joq edi, bul so­larǵa buıyrmas marapat edi ǵoı» dep kem­seńdep, kóńil tolqyny kózinen kóringeni de shyndyq. Kóp adamnyń da kózinde qýanysh jasy móldirep turdy. Sahnada táýelsizdik týyn birge kóterisken eki áriptes – Ábishuly men Ábish halqynyń ortasynda jarasyp tur edi.

Asqan bilimpaz, erekshe erýdıt, adamzat tarıhyndaǵy asyl dástúrler men tarıhı  etıkany tereń biletin, tańdaýly taǵy­lym men sanaly sarapshyldyqty bala jasynan tal boıyna sińirgen ámbe­nazar Ábekeń osyndaı jan tolqy­ny­syndaǵy jarqyn sátte ózin qalaı ustaýy kerek edi? Ádebıet pen áskerı taqyrypty qatar ekshegende eske túsetin myna jaılar jadymyzǵa oralady: Áýeli akkolada týraly aıtalyq. Eýropalyq qaýymda ortaǵasyrlyq kezeńnen beri korol  erjúrek jaýyngerge rysarlyq dáreje bergende nemese rysarlyq qa­tarǵa qosqanda bolatyn rásim (seremonııa) «akkoladalyq sát» atalady. Iаǵnı, arnaıy orden tapsyrylǵanda  jańa rysar koroldiń aldynda tize búgip,  ordendi súıedi. Áskerı ınısıasııa bolyp tabylatyn bul dástúr berilgen ordenge, sol arqyly Otanǵa, týǵan halqyna qurmet kórsetý belgisi. Osynaý oqıǵanyń qar­sańynda orden alýshy aldyn ala damýazo jasap nemese musylman dini tili­men aıtsaq,  ǵusyl jýynyp, sodan keıin appaq kóılegin kıip, alqyzyl sıýrko, qońyr shoss, altyn shpor taǵynyp, beline semserin taǵady. Rysar rýhy osy­laı kiredi. Baıan  bekzattyq osylaı baıyptalady.

Saltanatty rásimnen  birer kún bu­ryn  qala ákimdigi de Ábekeńniń úıinde bolyp, saltanatty rásimniń oryndalýyna laıyq óz is-sharalaryn oılastyrdy. Demek, Ábekeń akkoladaǵa qapysyz daıyndaldy. Bul dástúr kezinde, orta ǵasyrlarda, áskerı salt esebinde bolsa, keıin kresshiler muny dinı ahýalǵa aı­naldyryp, onyń máni men maqsatyn bir­shama ózgertip jiberdi. Hrıstıan dini muny shirkeýdi qorǵaý maqsatynda kóp paıdalandy. О́z kezinde Batys Eýropada órken jaıǵan bul rysarlyq dástúr keıin kele memlekettik qyzmettegi koroldik mara­patqa aınalyp, memlekettik dáre­jesi joǵarylady.  Bul jaǵynan da Ábe­keń osy dástúrge ábden laıyqty edi. Rysarlyq qasıet adamnyń ımanı-mo­raldyq kodeksi retinde baǵalanyp,  eýropalyq ádebıette romantıkalyq obrazǵa beıimdelip, adamnyń asyl dáre­jesi retinde sanatqa kirdi. Bul jaǵyn da jan-jaqty biletin, álem ádebıetindegi ry­sarlyq kodeksti  tereń tanı alǵan bilimpaz  Ábekeń úlgili mekteptiń ozat oqýshysyndaı bolatyn. Qazaq  tarı­hy­nan góri Eýropa tarıhyn tereń bi­letinimiz bar ǵoı, ýaqyt óte kele ry­sarlyq ádebıettiń romantıkalyq-klas­sıkalyq túrine dendep aınalyp, orys ádebıeti arqyly qazaq jerine de jetti. Birte-birte rysarlyq  jest, áreket  er­lerdiń qol alysýy qa­­reketine ulasyp, kún­de kórsek te ja­patarmaǵaı  japyrlap qol alysatyn bold­yq. Munyń ózi de az­dyq etip, keshegi brejnevtik kezeńde er­ler men erler tura qalyp súıisetin boldy. Bul jaǵynan da Ábekeń kende bolǵan joq. Sálem bergen kishini, ardaqty aǵasyn, qadirli jeńgesin, tipti tanymaıtyn jandardy da «aınalaıyn» dep qushaqtap, Ábekeń bas salyp súıip ja­tatyn.  Ábekeń osy ádetin tastaǵan joq.  Jaqsy kórgenin jatyrqamaı súıý­men ótti.

О́z  úıiniń nómirin, telefonyn, qaı qa­batta turatynyn da bile bermeıtin Ábekeń, ómiri qol telefondy qolyna ustap kórmegen Ábekeń, úı sharýasyna múlde joq Ábekeń, adamzattyń tarıhyn jatqyzyp-órgizip, álem ádebıetiniń uly tulǵalarynyń týǵan-ólgen jyldaryn ǵana emes, olardyń shyǵarmalaryn ózi ja­zyp shyqqandaı taldap,  taratatyn  Ábekeń,  úı kitaphanasynda  tekshelep jınalǵan 30 myńdaı kitaptyń qaısysy qaı jerde turǵanyn, bir derek surasań onyń qaı kitaptyń qandaı betinde turǵanyn jatqa aıtatyn Ábekeń, qazaq aqyndary men bıleriniń, batyrlary men handarynyń tarıhyn, halqyna sińirgen eńbegin, minez-qulqyn, ádet-ǵurpyn tań­nan tańǵa jatqa aıtatyn Ábekeń, orys jáne álem ádebıetin taldaǵanda sol el­diń ókilderiniń aýzyn ashtyryp, kózin jumǵyzatyn Ábekeń, memleket damýynyń myń syryn bir basyna syıdyrǵan Ábekeń, táýelsizdik jyldarynda týǵan eline tik turyp qyzmet etken Ábekeń handyq dáýirimizdegi salt-dástúr men ádet-ǵurypty, adamdyq ko­deks pen minezdik etıkany tereń bil­meıdi dep eshkim de aıta almasy anyq.

Handyq dáýirimizde, úsh ǵasyrlyq qyrǵyn soǵys,  Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulamada, qalmaqpen qaq­tyǵysqan, jońǵarmen jaǵa  jyr­tysqan bulaǵaı jyldarda handar erekshe batyrlyq  kór­setken jaýyngerdi qol aldynda qur­mettep, qarý usynǵan. Marapatqa  aı sha­ǵylysqan  aldaspan, sýyldap turǵan selebe, saby altyn-kúmis kezdik bergen. Qoltyǵynan  han demep, arǵymaqqa min­gizgen.  Sonda sol batyrlar hannyń al­dynda tizerlep turyp, bergen qarýdy súıip, hannyń qolyna qurmet kórsetken. Ol kezde qazirgideı atynan adam jańy­latyn orden, medaldar joq qoı, biraq olar­dyń baǵasy qazirgilerden bir mys­qal kem bolmaǵan. Bárimiz biletin bul ta­rıhty Ábekeń barshamyzdan da artyq biletin.

Al baǵzy zaman, baıyrǵy dástúrge baq­saq, túrkilik dáýirden bergi tarı­hymyzda hannyń, qolbasynyń qolyn súıý dástúri bolǵan. Ol shynaıy qur­met pen rızashylyqtyń nyshany bolyp, ǵasyrlar boıy ata tarıhymyzda  jalǵasyn tapqan. Qazaq dalasynda bala­nyń atanyń, ákeniń, ananyń qolyn súıip qurmetteýi kúni keshege deıin jal­ǵasqan. Hannyń  qolyn súıý oǵan qara­ǵanda oǵash minez, odaǵaı tirlik emes ekeni jáne belgili. Táýelsizdik tal­ap­taryn, jańa turpatty memleket qurýdyń sony júıesin jasaǵan Pre­zıdenttiń úzeńgiles serigi, syrlas sanattasy, qyzmettes qanattasy bolǵan Ábe­keń týǵan tarıhymyzdyń taraýlaryn tujyrymdaýda ata-baba dástúrinen alys­tamaı, ótken men kelerdiń arajigin qo­syp otyrǵan tulǵa edi.

Ádebıette erlik jasaǵan, eldiń atyn álem­ge tanytýda erekshe qalamgerlik kór­setken, egemen jyldarda memlekettik qaı­ratkerliktiń úlgisin turaqtandyrǵan, Elbasymyz Nursultan Nazarbaevty: «Shirkin-aı, qazaqtyń jigitteriniń bá­ri osy Ábekeńdeı bolsa ǵoı» dep tebi­rentken Ábekeń asa joǵary ataqty alyp turǵanda alashtyń aldynda basyn ıip, janaryn jas jýsa, buǵan biz, qazaq ba­lasy, qýanyp qol soǵýdyń ornyna, ulardaı shýlap kettik. О́z ózimizdi jattaı syılap, jatty janynan túńiltýdiń ornyna jaqsynyń jaǵasynan alyp, janyna qaıaý saldyq.  Bárinen buryn eki jaıt oılandyrdy. Birinshisi,  aǵamen qatar áriptes, aqsaqaldyq jasqa jetken keıbir qalamgerler munyń baıybyna bar­maı, otqa maı quıyp, ósektiń órtin ór­shitti. Talantqa jete almaǵan tapal ta­nymyn kórsetti. Ekinshisi, áleýmettik  jelide otyrǵan jastar, tipti Ábekeńniń aty men zatyn bilmeıtinder, onyń bir sóı­lemin túsiný úshin júz kún oılanatyndar,  elge sińirgen eńbeginen esh habary joq bozókpeler, ósek pen ótiriktiń toryna shyrmalǵandar, tıse terekke, tımese butaqqa tas atyp, qol telefon men qııanatshyl ǵalamtordyń ishine kirip alyp adasqandar aýyzdaryna kelgenin aı­typ baqty. Alystan tas atqandardyń aıyzy qandy, jaqynnan judyryq kór­setkenderdiń jeligi jelge shapshydy.

Osyndaı kúnderdiń birinde, áleý­mettik jeliniń áýleki jazbasy kóbeıe ber­gen tusta, Ábekeńniń úıine bardym. Kóńil kúıin ańdap kórsem, jaıbaraqat. Mańǵystaýdyń shubatyn aldyna qoıyp, ózi erekshe  jaqsy kóretin qyzylkúreń  baýyrsaqty qarbyta jep, shaı iship otyr eken. Shaı iship otyryp: «Aǵa, jurt ne bol­sa sony jazyp jatyr, men bárin sol jerde turyp, kózbe-kóz kórdim ǵoı, anyǵyn jazyp, antalaǵan kópke túsinik bersem qaıtedi?» dep suradym. Sonda mańdaıy tership, kóńil kúıi babynda otyrǵan Ábekeń: «Sen olardy jazyp, jel sózdiń jaǵdaıyn túzeı almaısyń,  qa­zaqty bilem ǵoı, ótirik  degende  ójeńdep, bolmaıtyn jerde bajańdap ke­tedi. Erteń basalqy aıtady degen aǵa­laryńnyń ózi Ábish inisine aıtyp,  jazdyryp otyr dep odan ári qıqýlaıdy. Kó­biniń aqyly jetpeı otyr ǵoı, aqyly jet­pegen adamǵa renjýge bolmaıdy, men ren­jimeımin. Sen de renjime, keshirimdi bol, bárine bir Alla kýá. Ár nárseniń óz kezeńi bolady, ol kún de keler, aıtam deseń, sonda aıtarsyń  aqıqatyn»  dep basal­qy sózin  aıtty.  Toqtaýǵa týra kel­di.

Ábekeń qaıtys bolarynan tórt-bes jyl buryn «O, dáýrene, dáýrene...» degen tarıhı-áfsanalyq roman bastaǵan bolatyn. Bir áńgimelesip otyrǵan kezde: «Osyny kesh bastappyn, budan on jyl buryn jazýym kerek edi, memlekettik qyzmet mursha bermedi, endi ómirim jete me, jetpeı me, kólemi shamamen myń betteı bolady, Naǵıma  bastap  terip jatyr, sen  kompıýterden shyqqandaryn shetinen oqyp, qaraı ber» dedi. Men bul shyǵarmanyń alǵashqy 250 betteıin oqydym.  О́te áriden, Adam Ata men Haýa Ananyń jaratylysynan bastalatyn, deregi men dáıegi óte mol,  beımálim jaıt­tary barshylyq, oqýdyń ózine daıyndyq kerek týyndy eken. Bul týyndy úıinde, arhıvinde jatqan bolar dep oılaımyn. Osy otyrysta Ábekeń burynǵy aıtqan sózin jáne bir qaıtalap edi. Shyńǵys Aıtmatov qaıtys bolyp, Qazaqstan delegasııasy jerleýine bar­ǵanda,  erteńine tańerteńgilik  asqa sha­qyrý úshin qonaqúıdegi bólmesine kir­sem, Ábekeń terezeden syrtqa qarap, úlken oıdyń ústinde tur eken. Sálemimdi alyp turyp: «Adamnyń uzaq ómir súrýi qajet emes eken» dedi. Sosyn: «Men buryn eshkimnen qoryqpaýshy edim, qazir qazaqtan qorqamyn»  dedi. Astaryn ashyp aıtpady. Úlken tulǵany oılandyrǵan osy bir aýyr sózdiń jumbaǵyn áli sheshken joqpyz.

Endi  Eńbek  Eri ataǵyn qabyldap alýy  týraly aıtaıyn. Ábish aǵa Elbasy­myz Nursultan Ábishulynyń qolyn as­tyńǵy jaǵynan joǵary kóterip, ala­qanyndaǵy ordendi  súıdi. Beınelep aıt­qanda, Ábish Kekilbaıuly  Prezıdent qolyndaǵy ordendi súıý arqyly búkil halqyn súıgen bolatyn. Osy arqyly týǵan eline, ózi tik turyp qyzmet etken táýelsizdikke, mártebeli memleketine, onyń basshysyna shynaıy qurmetin bildirdi. Ulyq ataqty – Ordendi súıip qarsy alý arqyly da Ábish Kekilbaev  Uly dalamyzdyń ulaǵatty dástúrin kór­setti.   Biz osylaı qabyldaýymyz kerek edi. Sahnaǵa qarsy turǵan qaptaǵan ope­ratorlar beınege túsirgen kezde ol qol­dy súıgen sekildi bolyp kórinedi. Hal­qymyzdyń qanynda bar dástúrdi saq­taı, Memleket basshysyna degen qur­metin kórsete, ózin qoshemettep kelgen qalyń qaýymdy syılaı, ómirden ótip ketken asyl aǵalarynyń arýaǵyn eske ala, eńbegine berilgen el baǵasyn qabyldaı otyryp, uly qalamger ulyq ataqty súıip qarsy aldy. Eger muny da ulyq jannyń kemshiligi desek, bul keshirýge bolmaıtyn qylmys emes qoı. Jaqsyǵa jabylǵanda jyǵatynymyz kim?  Ulymyzǵa urynǵanda  utatynymyz ne?  Kórmeı kýá bolatynymyz, bermeı myrza bolatynymyz nege?

Jaqsymyz, jaısańymyz azaıyp bara jatyr. Halyq bolyp qurmetteıtin tul­ǵalarymyzdy han kóteretin jurt edik. Ábekeń Prezıdenttiń qolyn súıse de tarylatyn tórimiz, jabyǵatyn jónimiz, jańylatyn jerimiz joq edi. Dıdarǵaıyp ýaqytta dúnıeǵapyl keshken birtýar azamattyń  shynaıy bolmysyn baıandar izi bar. Jurtshylyq nazaryna osy jazbany usynyp,  Aǵa arýaǵynyń  aldyndaǵy bir paryzymdy ótedim.

Shat bolsyn  rýhy  Shandozdyń!

 

О́tegen  ORALBAIULY,

Memlekettik  syılyqtyń   laýreaty

 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

«Para berme» chellendji bastaý aldy

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:26

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

«Eńbek» eleýsiz qaldy

Qoǵam • Búgin, 08:43

Robot-tehnıka úıirmeleri qajet pe?

Qazaqstan • Búgin, 08:26

Qurylysshylar nege ereýilge shyqty?

Qazaqstan • Búgin, 08:24

«Januıa» ortalyǵy jumysyn bastady

Qoǵam • Búgin, 08:22

Kedergisiz ómir syılaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:22

Reformalar oza shabýdy kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 08:19

Azamattyq jaýapkershilik qajet

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ashyq qoǵam aıshyqtary

Búgin, 08:14

Tazalyqtan aldyna jan salmaıtyn jurt

Qoǵam • Búgin, 08:08

Jaldamaly jumysshylar jalaqysy artty

Ekonomıka • Búgin, 08:05

Sheteldik taýarlar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 08:03

Ekonomıkalyq ósimniń kóleńke tusy

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Baspana baǵasy nege kóterildi?

Qoǵam • Búgin, 07:58

Yntymaqtastyqtyń jańa kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 07:52

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Keshe

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar