Saıasat • 26 Qyrkúıek, 2019

Igiliktiń bastaýy

20 retkórsetildi

Memleket basshysy Q.Toqaevtyń Qazaqstan halqyna Joldaýy ulttyq sanamyzdy serpiltip, eldikke bas­taıtyn tarıhı qujat boldy. Qazaq­stannyń damý strategııasyn tereńnen paıymdap, sarabdaldyqpen júzege asyryp kele jatqan Prezıdenttiń el birligi, ulaǵatty ǵulama tulǵa­larymyzdyń eńbekterin halyq arasynda keńinen dáripteý máselesi, memlekettik tilge qatysty ustanymy onyń kemel oıly kemeńgerligin taǵy bir qyrynan tanytty.

Elimizdiń birligi men qoǵamdyq turaqtylyǵyna úles qosý bar­sha­myzdyń asyl mindetimiz bo­­lyp sanalady. Qazaqstannyń áleý­mettik-saıası ómirinde ulttyń bir­ligi, qoǵamnyń turaqtylyǵy men tutastyǵy mańyzdy oryn alady. Qoǵamdyq kelisim men saıası tu­raq­­tylyq – bizdiń eń basty baı­ly­­ǵy­myz. Bul jetistikti baǵa­laý, ony saqtaý jolynda aıanbaı eń­bek etý boryshymyz dep bile­min. Pre­zıdent Joldaýda eldiń bir­ligine, tatýlyǵyna arnaıy toqtal­dy. «Qazaq halqynyń memleket qu­rý­shy ult retinde rólin bekemdep, et­nos­aralyq tatýlyq pen dinaralyq túsi­nis­tikti qalyptastyra bilýimiz qajet. Bizdiń ustanymymyz: El birligi – onyń áralýandyǵynda», dep atap ótti.

Joldaýdyń qazynaly tusy – eldiń rýhanı bolmysyn mereıli ete­tin álemniń ekinshi ustazy atan­ǵan Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵy jáne Ulylyq kóshi­niń altyn tuǵy­ryndaǵy Abaı Qu­nan­­baı­ulynyń 175 jyldyǵy dárip­tele­tindigi.

2020 jyly uly Abaıdyń týǵa­nyna 175 jyl tolady. Osyǵan oraı bıyl 30 mamyrda Mem­leket basshysy Qasym-Jomart To­qaev Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyn respýblıkalyq deńgeıde toılaý týraly Jarlyq shyǵarǵan bolatyn. Prezıdent bas­tamasynan keıin uly aqynnyń mereıtoıyn aýqymdy túrde atap ótýge jan-jaqty daıyndyq jumystary da bastalyp ketti. Prezıdent Abaıdy ulyqtaý arqyly jas urpaqtyń boıyna ulttyq rýh darytamyz dep basa aıtty.

Prezıdent Joldaýda «Elimizdegi etnostyq toptardyń tili men má­denıetin damytýǵa jaǵdaı jasaı bere­miz. Qazaq tiliniń memlekettik til retindegi róli kúsheıip, ultara­lyq qatynas tiline aınalatyn kezeńi keledi dep esepteımin. Biraq mundaı dárejege jetý úshin bárimizdiń dań­ǵaza jasamaı, jumyla jumys júr­gizýimiz kerek. Sondaı-aq til úlk­en saıasattyń quraly ekenin de umyt­paǵan jón», dep atap kórsetti.

Qazaq tiliniń memlekettik márte­besiniń bıik bolýy onyń qoǵamnyń barlyq salasynda jan-jaqty jáne qarqyndy qyzmet etýimen tikeleı baılanysty. Qazaq tilin damytýdyń jańa deńgeıi – endigi kezekte ony ultaralyq qatynas tiline aınaldyrý fýnksııasyn nyǵaıtý ekenin Prezıdent Joldaýda aıqyn belgilep berdi.

Búgingi tańda Qazaqstan aýmaǵyn­da shamamen 125-ten astam etnos ókil­deri turady. Elimizde barlyq et­nos­tar tiliniń, olardyń ulttyq qun­­dy­lyqtarynyń damýyna qajetti jaǵ­daı jasalyp otyr. Bul – ulttyq qun­d­yl­yqtardyń barlyǵy «qazaq» degen ulttyń memleketquraýshy ról­in bekemdeý úshin, birtutas qazaq­stan­dyq júıesin qalyptastyrý úshin jasalynyp otyrǵan jaǵdaı ekeni belgili. Qazaq tilin damytýdyń jańa baǵyttary endigi rette oǵan ja­ńa dárejeli qoǵamdyq fýnksııa júk­telýimen baılanysty anyq­talady. Bul rette qazaq tilin ja­ńa baǵyttarda zertteý, qazaq tilin oqytýdy, úıretýdi aldyńǵy qatar­ly elderdiń tájirıbelerine sáıkes­ten­dire uıymdastyrý sııaqty keleli ju­mys­tar atqarý kózdeledi.

Qazaq tiliniń ultaralyq qatynas tili mártebesin dáleldeıtin tarıhı fak­tilerdi jınaqtap, nasıhattaý kerek. Bul ata tilimiz – túrki tiliniń HI ǵasyrda, Mahmud Qashqarıdiń «Dıýa­nı-luǵat-at-túrik» kitabynda kór­se­tilgendeı, álemdik til bolǵanyn dálel­deýmen bastalady.

Qazaq tili memlekettik til márte­besin tolyq oryndaýy úshin til saıasatynda qandaı baǵyttar anyqtalýy kerek degen máseleni de ýaqyt ozdyrmaı sheshý kerek dep sanaımyz. Bul másele «Memlekettik til týraly zań» qabyldanýy teorııalyq jáne praktıkalyq túrde qajet ekenin dáleldeıdi. Eger qazir arnaıy zań qabyldanatyn bolsa, qazaqtyń jańa jazýǵa kóshýi de, memlekettik til már­tebesin taǵy bir bıik deńgeıge ósire­tin qubylys retinde baǵalanady. Latyn grafıkasyna negizdelgen jańa qazaq jazýynyń qabyldanýyn qoǵam­nyń damýynan jeke-dara almaı, eldiń tutas ınnovasııalyq damýynyń tabıǵı komponenti retinde qarastyrý jáne sol arqyly qoǵamymyzdyń zaman jeliniń oń arnasymen bıikke ótý múmkindikteri de kókjıekten aıqyn tanylyp otyr. Ol kókjıekter – latyn grafıkasyn qoldaný tól tarıhymyzda bolǵany jáne kórshi túrki tildes elderdiń latyn grafıkasyn qabyldaý tájirıbeleri.

Biz ulttyq sanany jańartý úde­risin bastadyq. Sol jańǵyrtý, jańar­týdyń basynda qazaq tiliniń mem­lekettik til retindegi rólin kú­sheı­tip, ana tilimizdiń mártebesin ese­leı túsetin naqty qadam qajet. Eń bas­tysy – ana tilimizdiń taǵdyryna alań­daıtyn halqymyzdyń úmiti oıanyp, tilimizdiń bolashaǵyna senimmen qaraıtyn ýaqyt jetti. Til – ótkenniń urpaqqa qaldyrǵan amanaty, búgingi kúnniń abyroıy, erteńgi kúnniń kepili. Qazaq tiliniń ulttyq til retindegi álemdik tilder qaýymdastyǵyndaǵy ornyn, ereksheligin, artyqshylyǵyn túsinikti tilmen, qoǵamnyń ártúrli top músheleri úshin qoljetimdi qu­ral­darmen aıqyndap berý qajet. Áleý­mettik ımıdjin kóterip, ony bedeldi saıası, mádenı tulǵalar arqyly nasıhattaýdy bastaýymyz kerek. Qazaq tili eń bıik saıası minberler­den, h­a­lyq­­aralyq arenalardan estilýi qajet.

Osy rette, birinshiden, mem­le­ket­tik tildiń normatıvtik bazasyn kú­sheıtetin ınstrýmentaldy ádis­­namaǵa súıenetin qujat kerek, onda memlekettik tildiń mindetti qol­da­nylatyn ortasy, jaǵdaıaty naq­ty kórsetilip, al qoldanylmaǵan jaǵ­daıda arnaıy sharalar qabyldaý rásimderi naqty kórsetilý qajet dep oılaımyn. Memlekettik tildi bilý paryz degennen ósip kettik, memlekettik tildi bilý – mindet! Sondyqtan min­detteıtin sharalardy jetildirýimiz kerek. Prezıdent zańdarymyz tym lıberaldy dep aıtty. Tilge qatysty zańdarymyz da tym jumsaq. Sonyń saldarynan memlekettik tilge degen enjar kóz­qaras, salǵyrt qatynas tyıylmaı keledi. Jaýapkershilik bar jerde is júredi.

Sondyqtan Memleket basshy­synyń qazaq tiliniń memlekettik til retindegi rólin kúsheıtýge baǵyt­tal­ǵan tapsyrmasyn oryndaýǵa el bolyp jumyla kirisýimiz kerek.

Qazaq tiliniń ultaralyq qatynas quralyna aınalýy el úshin, til úshin, árbir qazaq pen ár qazaqstandyq úshin ıgilik bolyp tabylady. Osynaý ıgilikti qoldanýdyń kiltin Prezı­dent­tiń Joldaýyndaǵy «Qazaq tili­niń memlekettik til retindegi róli kúsheıip, ultaralyq qatynas tili­ne aınalatyn kezeńi keledi dep esepteı­min» degen sózi aıqyn kórsetedi.

Ǵalymjan MELDEShOV,
Mádenıet jáne sport mınıstrligi Til saıasaty komıtetiniń tóraǵasy

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Atyraýlyq sarbazdar áskerge attandy

Aımaqtar • Búgin, 17:27

Almatyda taǵy da jylý qubyry jaryldy

Qoǵam • Búgin, 16:20

Jambylda aǵash kóshetteri otyrǵyzyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:02

Taldyqorǵanda tekstıl shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 15:42

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:33

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:26

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Búgin, 10:27

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Búgin, 09:48

«Qoıanqasqa» tulpar top jardy

Rýhanııat • Búgin, 09:11

Qazan meshitiniń úlgisin tańdapty

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Qazaq dastarqanynan dám tatty

Aımaqtar • Búgin, 09:03

Baqyt Bókebaev: Bekzat óner belesteri

Rýhanııat • Búgin, 08:59

Aqyn qalamyndaǵy akademık beınesi

Rýhanııat • Búgin, 08:56

Baıanǵalı týraly baıan

Rýhanııat • Búgin, 08:52

Joldyń jaıy qalaı: Mamandar jetispeıdi

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Semizdik túrli syrqatqa sebepshi

Qoǵam • Búgin, 08:39

«Nurly kósh» kúnin belgilesek...

Qoǵam • Búgin, 08:35

Jańa aıaldamaǵa jany qas

Aımaqtar • Búgin, 08:31

Jańaózende jańa joba bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 08:24

Taǵzym men taǵylym toǵysqan toı

Rýhanııat • Búgin, 08:19

Bizdiń belsendiligimiz de mańyzdy

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ekonomıkada turaqty ósim bar

Ekonomıka • Búgin, 08:06

Kraýdfandıng qazaqqa da jat emes

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Elbasy Qyrǵyzstan basshysymen kezdesti

Saıasat • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar