Prezıdent • 26 Qyrkúıek, 2019

Qasym-Jomart Toqaevtyń BUU Bas Assambleıasy 74-shi sessııasynyń Jalpy debattarynda sóılegen sózi

62 retkórsetildi

Qurmetti Tóraǵa myrza!
Joǵary Mártebeli
delegasııa basshylary!

Qadirli hanymdar men myrzalar!

Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezı­denti retinde tuńǵysh ret Birikken Ulttar Uıymy Bas Assambleıasynyń bıik minberinen úndeý joldaý – men úshin zor mártebe.

Birikken Ulttar Uıymy dúnıe júzindegi bar­sha adamzattyń muń-muqtajyn qorǵaı­tyn balamasy joq biregeı ári ámbebap uıym jáne árdaıym solaı bolyp qala beredi.

Adamzatty talaı syn-qater men qan­tó­gisterden saqtap kele jatqan Uıym­nyń negizi qalanǵanyna kelesi jyly 75 jyl tolady.

Búginde Ulttar Uıymy jahandyq damý jáne órkenıetter sabaqtastyǵyn qamtamasyz etýde asa mańyzdy ról at­qaryp keledi.

Bas hatshy Antonıý Gýterrıshtiń ár adam men memleket taǵdyryn ortaq qun­dylyq dep taýyp, nazardan tys qal­dyrmaý ıdeıasyn Qazaqstan tolyq qoldaıdy.

Alaıda qazirgi tańdaǵy geosaıası jáne geoekonomıkalyq ózgeristerge qatysty alańdaýshylyǵymyzǵa tolyq negiz bar.

Bul jaǵdaı 2030 kún tártibin júzege asyrý maqsatyndaǵy birlesken is-áreketterimiz úshin kúrdeli synaq ekeni aıqyn.

Meniń kózqarasym boıynsha, jańa úreıli jahandyq ómir shyndyǵyna myna negizgi úrdister yqpal etýde.
Birinshiden, kún saıyn kúsheıip, she­shimi ta­bylmaǵan janjaldar men álem­niń túr­li bólikterinde ahýaldyń ýshyǵýy es­ki bólý syzyqtaryn qaıta jańǵyrtyp, jańalaryn týyndatýda, osynyń saldarynan álemdik derjavalar keń aýqymdy áskerı teketirestiń sheginde tur.

Ekinshiden, barlyǵymyz jahandyq jáne óńirlik sýbektiler arasyndaǵy senim tapshylyǵynan zardap shegýde­miz. Bul qazirgi qaýipsizdik arhıtektýrasy men qarý-jaraqqa baqylaýdyń tó­mendeýine alyp kelse, osynyń sal­darynan qarýlaný úderisteri qaıta údeı tústi.

Osy syn-qaterler shekteý qoıý sanksııalarymen, saýda-sattyq soǵys­tary­men, ǵaryshtaǵy ıntensıvti baq­talastyqpen, sıfrly tehnologııalar men jasandy ıntellekt salasyndaǵy básekelestikpen tereńdeı túsýde. Jo­ǵaryda atalǵan aspektilerdiń bári asqynyp bara jatqan jahandyq daǵ­darystyń úreıli shegin qalyp­tastyrý-
da.

Úshinshiden, shıelenise túsken áleý­­mettik, ekonomıkalyq jáne tehno­lo­gııa­lyq teńsizdikter, Soltústik pen Oń­tús­tik arasyndaǵy kúsheıip bara jatqan alshaq­tyq, sondaı-aq jaqyndap qalǵan jahan­dyq qaryz daǵdarysy qazirgi álem­dik eko­nomıkalyq landshafty burmalap kór­setýde.

Osynyń saldarynan biz halyqaralyq áriptestik pen yntymaqtastyqqa kesirin tıgizetin proteksıonızm men ultshyldyq saıasattyń óskenin kórip otyrmyz.

Tórtinshiden, qorshaǵan ortanyń azyp-tozýy álemdegi turaqsyzdandyrý faktorlarynyń birine aınalyp otyr.
Ortalyq Azııa klımatynyń ózgerýi­ne yqpal etý, atap aıtqanda, shóleıt­tený, muzdyqtardyń erýi jáne odan ke­ıingi aýyz sý men sýarmaly sýlar resýrstarynyń azaıýy sekildi ekzıs­ten­sıaldyq sıpattaǵy aıtarlyqtaı aýyr problemalarǵa alyp keledi.

Osyndaı kúrdeli jaǵdaıda Qazaqstan keń aýqymdy jáne ornyqty damý, jan-jaqty dıalog pen beıbit kúsh-jiger tanytý saıasatyn tabandy júrgizýde.

Tóraǵa myrza!

Iаdrolyq qarýdan azat álemge qol jetkizý meniń elim úshin basty ba­sym­dyq bolyp qala beredi. Bul umtylys bizge ıadrolyq qarýdy joıý jolyndaǵy ja­handyq qozǵalystyń aldyńǵy shebinde bolýǵa moraldyq quqyq bere otyryp, qazaq halqynyń jalpyulttyq birtektiginiń ajyramas bóligine aınaldy.
Biz búginde ıadrolyq qarý basymdyq emes, kerisinshe, jahandyq beıbitshilik pen turaqtylyqqa qater tóndiretin alapat ekenine nyq senimdimiz.

О́kinishke qaraı, keıbir elder áli de bolsa ózderiniń strategııalyq qaýipsiz­diginiń negizi retinde ıadrolyq arsenal­daryna arqa súıep, básekelesterin asım­metrııalyq jaýap izdeýge ıtermelep otyr.
Qazaqstan osy burmalanǵan usta­nym­dardy ózgertý jolynda jalyqpaı-talmaı úlgi kórsete jumys júrgizip keledi.

Qazaqstan Tuńǵysh Prezıdent Nursul­tan Nazarbaevtyń tıimdi bas­shyly­ǵymen Semeı polıgonyn japty jáne qýaty jaǵynan álemdegi tórtinshi ıad­­rolyq arsenaldan óz erkimen bas tart­ty.
Bul is-qımyl bizdiń ıadrolyq qarý­syz­daný men ony taratpaý salasyndaǵy uzaq ári tabysty jahandyq kóshbasshylyq jo­lymyzdaǵy tuńǵysh qadamymyz boldy.

Bul ıgi iske kómektesýdiń basqa da is-sharalary arasynan Ortalyq Azııada ıadrolyq qarýdan azat aımaq qurý, MAGATE-niń tómen baıytylǵan ýran bankin ornalastyrý, Iаdrolyq synaqtarǵa qarsy is-qımyldyń halyqaralyq kúni týraly Bas Assambleıanyń qararyn qabyldaý jáne jýyrdaǵy Iаdrolyq qarýǵa tyıym salý týraly shartty ratıfıkasııalaýdy atap ótkim keledi.

Barshamyz qaýipsiz bolashaq jo­lyn­daǵy jol kartasy retinde Iаdrolyq qarý­dan azat álem qurý týraly jalpy deklarasııany tabandylyqpen ilgeriletýge tıistimiz.

Biz sondaı-aq ıadrolyq qarýdan azat jáne sol sııaqty jańa aımaqtar qurýǵa, aý­maqtar arasyndaǵy áriptestikti keńeı­týge umtylýymyz kerek.

Qazaqstan Iran boıynsha is-qımyl­dyń jáne Koreı túbegin denýklearı­zasııalaýdyń jan-jaqty birikken jospary tóńiregindegi aǵymdaǵy máselelerdi bar­lyq múddeli taraptardyń alańdaý­shylyǵy men múddelerin esepke alatyn erekshe saıası quraldar arqyly retteý qajet dep sanaıdy.

Qurmetti delegattar!

Meniń elim árdaıym álemdik are­na­daǵy preventıvti dıplomatııa men araaǵaıyndyqtyń dáıekti jaqtaýshysy boldy.

Sonaý 1992 jyly Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti osy minberden qaýipsizdik máselesin sheshýdiń ujymdyq tásiline arnalǵan alań retinde Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńes shaqyrýdy usyndy. Ýaqyt óte AО́SShK óziniń qajettiligi men ómirsheńdigin dáleldedi. Biz bul úderisti qoldaǵan barsha seriktesterimizge alǵys aıtamyz.

Azııanyń ósip kele jatqan ekono­mıkalyq qýaty qurlyqtyq qaýipsizdiktiń anaǵurlym biriktirilgen arhıtektýrasyn talap etedi.

AО́SShK-ni qaýipsizdik pen damý bo­ıyn­sha tolyqqandy óńirlik uıym retin­de qaıta qurýdyń ýaqyty keldi. Biz 2020 jy­ly AО́SShK tóraǵasy retinde óz kú­shimizdi osy baǵytta shoǵyrlan­dy­ramyz.

BUU Qaýipsizdik Keńesiniń turaqty emes múshesi mártebesinde ótken eki jyl ishinde biz beıbitshilik isin jaqtaıty­ny­myzdy rastaı otyryp, qaýipsizdikti nyǵaı­týǵa, taratpaýǵa jáne óńirlik áriptes­tikke nazar aýdardyq.

Qazaqstan Lıvandaǵy BUU Ýaqyt­sha kúshteriniń aıasynda úndistan­dyq seriktestermen birge 120 áskerı qyz­met­kerden turatyn bólimshesin jiberý, son­daı-aq áskerı baqylaýshylaryn ba­ǵyttaı otyryp, BUU-nyń bitimgerlik operasııalaryna úles qosty.

Biz Qazaqstannyń dinder men órke­nıetter únqatysýynyń jahandyq orta­ly­ǵyna aınalǵanyn maqtan tutamyz. 2003 jyldan bastap elimiz BUU qol­daýymen ár 3 jyl saıyn Álemdik jáne dás­túrli dinder kóshbasshylarynyń sezin shaqyrý qurmetine ıe boldy.

Hanymdar men myrzalar!

Biz barlyǵymyz ózara óshpendilik pen ozbyrlyqtan japa shegip jatqan adam­zat órkenıetiniń besigi – Taıaý Shy­ǵys­taǵy oqıǵalardyń óris alýyna qaýip­­tene qaraımyz. Osyǵan oraı biz beı­b­it­shilik ornatýǵa jáne senimdi ny­ǵaı­­týǵa arnalǵan ómirsheń sheshimder izdeý­­ge baǵyt­talǵan ekijaqty jáne kóp­jaq­ty is-qı­myldardy qoldaýǵa daıynbyz.

Inklıýzıvtik dıalogty jaqtaýdyń jaqsy mysaly retinde Qazaqstan s­ı­rııalyq kelisimge arnalǵan alań usyndy. Soǵan sáıkes bizdiń astanamyzda on úsh raýnd ótti.

Jeneva kelisimin tolyqtyratyn Astana prosesi arqyly áskerı is-qı­myldardy toqtatýǵa qol jetkizildi. Son­daı-aq bosqyndardyń qaıtý qaýipsiz­digine arnalǵan jaǵdaı úshin deeskalasııa aımaǵy quryldy.

Barshamyz janjaldyń qıratýshy kúshi bar ekenin jáne terrorızm men ekstremızmdi týdyratynyn bilemiz. Bul qaýip-qaterdi BUU-nyń Jahandyq terrorızmge qarsy jelisiniń qamqorlyǵy aıasyndaǵy birlesken is-qımylmen ǵana jeńýge bolady.

Kontrterrorıstik is-sharalar retinde Qazaqstan BUU-nyń 2045 jyly bolatyn 100 jyldyǵy qarsańynda terrorızmnen azat álemge qol jetkizý boıynsha Minez-qulyq kodeksi bastamasyn kóterdi jáne oǵan qosylýǵa shaqyrdy.

Bıyl Qazaqstan bizdiń halyqaralyq seriktestermen áriptestik aıasynda «Jýsan» arnaıy gýmanıtarlyq mıssııa­syn tabysty ótkizdi. Nátıjesinde terro­rıstik úgit-nasıhattyń tuzaǵyna túsken 595 qazaqstandyq, onyń ishinde 406 ba­la Sırııadaǵy áskerı is-qımyldar aıma­ǵynan úıine qaıta oraldy. Biz óz tájirıbemizdi basqa eldermen bólisýge jáne olardy balamaly qadam qabyldaýǵa shaqyramyz.

Tóraǵa myrza!

Onjyldyqtar boıy Ortalyq Azııa memleketteriniń ekonomıkalyq baılanysy álsiz boldy, bul olardyń turaqty ósýine kedergi keltirdi. Qazir ortaq múd­deler men syn-qaterlerge qaraı bizdiń aımaǵymyz damýdyń jańa satysyna qadam basty.

Bul oraıda aımaqtaǵy barlyq bes eldiń arasyndaǵy tyǵyz ári syndarly saıası dıalog saýda, ekonomıkalyq, ınvestısııalyq jáne adamzattyq qa­rym-qatynastarǵa oń yqpalyn tıgize­tin bolady. Aımaq úshin jańa múmkin­dikter ótken jyly bizdiń astanamyzda ótkizilgen alǵashqy joǵary deńgeıdegi beıresmı konsýltasııalardan keıin paıda boldy.

Men Ortalyq Azııanyń «jahandyq aksıonerge» aınalatynyna nyq senim­dimin. Bizdi ortaq tarıhı jáne mádenı mura­lardyń berik jibi, sonymen qatar ortaq bolashaq baılanystyrady. Qazaq­stan Ortalyq Azııanyń asa iri ekonomıkasy retinde bolashaqta barlyq memlekettermen arada ózara tıimdi qarym-qatynasty nyǵaıtýǵa asa múddeli.

Bizdiń aımaqqa Aýǵanstandaǵy ahýal tikeleı áser etedi. Biz aýǵan­dyq­tarǵa tıesili jáne olar basqaratyn beıbit prosess, barlyq negizgi múddeli tarap­tardyń atsalysýymen osy elde turaqty beıbitshilik pen gúldenýdi qamtamasyz etedi dep úmittenemiz.

Qazaqstan aýǵan halqyna óz mem­leketin qalpyna keltirýde qoldaý kórsetýdi jalǵastyrady. Berik jahandyq jáne aımaqtyq áriptestik, uzaqmerzimdi ınvestısııalar men aımaqtyq toǵysý bul eldiń beıbit bolashaǵyn qalyptastyrýda sheshýshi mańyzǵa ıe.

Qurmetti delegattar!

BUU-nyń negizgi mindetin oryndaý qa­bi­leti ótkir synaqpen betpe-bet kelip otyr.

Osy sebepke baılanysty Bas hatshy­nyń BUU-ny reformalaý týraly batyl ári naqty ustanymy múshe memle­ket­terdiń barlyǵynyń keń qoldaýyna laıyq.

Biz ortasha tabysy bar elderdiń dúr­likken tuzaǵyna túspeýge tyrysyp, 2030 jylǵa deıingi Kún tártibin tolyq ımplementasııalaýǵa erekshe nazar aýdaramyz.

Turaqty damý maqsattarynyń 80%-y bizdiń strategııalyq memlekettik baǵdarlamalarymyzben yqpaldasqan.

Osy jyldyń mamyr aıynda men Qazaqstandaǵy Halyqaralyq uıymdar­dyń jańa ǵımaratyn ashtym. Onda BUU-nyń 16 agenttigi ornalasty.

Kelesi qadam retinde biz sonyń bazasynda Turaqty damý maqsattary boıyn­sha Ortalyq Azııa elderi men Aýǵan­stanǵa qoldaý kórsetý mandaty bar BUU-nyń ortalyǵyn qurýdy usynamyz.

Eýrazııadaǵy asa iri tranzıttik-kólik terrıtorııalarynyń biri bolyp taby­latyn Qazaqstan Eýrazııalyq ekono­mıkalyq odaqtyń qatysýshysy jáne «Bir beldeý, bir joldyń» senimdi áriptesi retinde árdaıym transqurlyqtyq saýdany ilgeriletý boıynsha sheshýshi ról atqaratyn bolady.

Hanymdar men myrzalar!

Osy kúrdeli ýaqytta biz «Sabaq­tas­tyq, ádildik, damý» degen uranmen qo­ǵa­my­myzdy jan-jaqty jańǵyrtý joly­men alǵa jyljýdy jalǵastyrýymyz kerek.

Meniń Qazaqstannyń saıası júıe­sin­degi formýlam – bul qýatty ári alysty kóretin Prezıdent, yqpaldy Parlament jáne esep berýshi Úkimet. Men bul tujy­rymdama bizdiń ultymyzdyń negizgi qajettilikterine jaýap qaıtaratynyna jáne onyń beıbit ári turaqty bola­sha­ǵyna kepildik beretinine nyq senimdimin.

Jańa Prezıdent retinde men birinshi kezekte jalpyǵa ortaq ıgilikti zamanaýı memleket qurýdy kózdeımin.

Meniń negizgi maqsatym ózimniń mıl­lıondaǵan otandasymnyń keń aýqymdy reformalardyń tıimdiligin kádesine jaratýyna, ınklıýzıvti qoǵamnyń, qar­qyndy ekonomıkanyń, joǵary sapaly bilim berýdiń jáne ozyq densaýlyq saqtaýdyń jemisin kórýine jaǵdaı jasaý bolyp tabylady.

Qazaqstan tereń saıası ózgeristerdi sońyna deıin júrgizbeıinshe óziniń áleý­mettik-ekonomıkalyq damýynda tabysqa jete almaıdy.

Sonymen qatar Qazaqstanda demokratııa áli de damý prosesinde ekenin jáne únemi taldaýdy talap etetinin este saqtaǵan jón. Biz oń tájirıbege súıenip jáne ótkenniń qatelikterinen sabaq ala otyryp, árdaıym ony jetildirýdiń jolyn izdestiremiz.

О́zimniń reformalyq baǵdar­la­ma­larymnyń aıasynda men úkimet pen qo­ǵamnyń arasyndaǵy syndarly únqaty­sýǵa yqpal etý úshin Ulttyq qoǵamdyq senim keńesin qurdym.

Meniń ustanymym «alýan pikir – bir ult» qaǵıdasyna negizdelgen. Osylaısha túrli pikir almasý men únqatysý arqyly biz alǵa jyljýymyz kerek.

Barlyq salada jáne azamattary­myz­dyń kúndelikti ómirinde zańnyń ústemdigin qamtamasyz etý úshin quqyq qorǵaý organdary men sottarǵa mańyzdy ózgeristerdiń áseri bolady.

Popýlızm – darynsyz saıasat. Men qurǵaq ýáde berýge emes, naqty jumys­tardy júzege asyrýǵa múddelimin.
Men ózimniń reformalyq baǵdarla­ma­larymdy tııanaqty júzege asyramyn.

Hanymdar men myrzalar!

Kelesi jyly BUU qaýymy óz tarı­hyn­daǵy mańyzdy belesti atap ótedi.

Bul oqıǵa bizdiń óshpendilikti, senimsizdikti jáne jaýgershilikti joıý jolyndaǵy keń aýqymdy halyqaralyq áriptestigimiz boıynsha ortaq kúsh-jige­rimizge jańa serpin berýge tıis.

Men halyqaralyq qoǵamdastyq pen bizdiń barlyq áriptesterimizdi qaýip­siz­dikke, áriptestikke jáne ózara senimge baǵyttalǵan beıbitshilikti nyǵaıtý úshin birigýge shaqyramyn.

Barshamyz bolashaq urpaqtardyń jańa ekonomıka men tehnologııany damytýǵa ádil qatysýyn qamtamasyz etý úshin qamqor bolýymyz kerek.

Biz qorshaǵan ortaǵa qamqorlyq kór­setip, ǵylymı damýdy ilgeriletip, barshaǵa arnalǵan bilim berý men den­saýlyq saqtaýǵa qol jetkizýge kepildik tanytýymyz kerek.

Kele jatqan urpaqtyń bolashaǵy biz­diń qazirgi názik álemimizdegiden álde­qaıda jaqsy bolýǵa laıyq.

Halyqaralyq qoǵamdastyqtyń jaýapty múshesi bola otyryp, Qazaqstan beıbitshilik pen quqyqtyq qamtamasyz etý, adamnyń ar-namysy men ıgiligin il­ge­­­ri­letý jónindegi ujymdyq kúsh-ji­­ger­­ge barynsha úles qosýyn jalǵas­ty­rady.

Nazar aýdarǵandaryńyzǵa rahmet!

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Izgilik elshisi

Aımaqtar • Búgin, 17:38

Soltústik oblystarda boran bolýy múmkin

Qazaqstan • Búgin, 16:18

Kún energııasy Oralǵa jetti

Aımaqtar • Búgin, 15:46

«Aqyny aq Ertistiń – Qımadıden...»

Rýhanııat • Búgin, 12:46

Fýtbol: Makedonııamen teń oınadyq

Fýtbol • Búgin, 12:24

Kúlki kerýeni № 3

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Eń qysqa áńgime. Jandos Júsipbek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:32

Eń qysqa áńgime. О́mirjan Ábdihalyquly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:29

Eń qysqa áńgime. Baýyrjan Babajanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:24

Dala úni Almatyda bastalady

Rýhanııat • Búgin, 10:19

Tekti sózdiń tóresi Almatydan bastalady

Aımaqtar • Búgin, 10:11

Taǵylymdy tulǵa

Rýhanııat • Búgin, 09:36

Ǵylym qanatyndaǵy ǵumyr

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Moıynqumǵa ushaq qatynaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:29

«Para berme» chellendji bastaý aldy

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:26

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

Uqsas jańalyqtar