Qoǵam • 26 Qyrkúıek, 2019

Dárigerdi qaı kezde úıge shaqyra alasyz

23 retkórsetildi

Bul týraly «Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qorynyń» Mańǵystaý fılıaly áńgimelep berdi. 

           

«Turǵyndar ózin nashar sezinse, birden 03-ke qońyraý shalyp, jedel-járdem shaqyrýdy oılaıdy», - deıdi «Medısınalyq saqtandyrý qory» Mańǵystaý fılıalynyń bólim basshysy Baspaeva Madına. Al shyn máninde jedel-járdem 2 jaǵdaıda keledi, biri shuǵyl kómek, ekinshisi jedel kómek. Shuǵyl kómek eger naýqastyń ómirine qaýip tónip jatsa kórsetiledi, al jedel  kómek naýqastyń ómirine qaýip tónbegenimen, aýrýy asqynyp tursa, ıaǵnı jedel kómek kórsetýdi qajet dep tapsa kórsetiledi.  Degenmen keı jaǵdaıda «Jedel járdemge» júgirmeı-aq, ýchaskelik dárigerdi úıge shaqyrtýǵa bolady.

«Jedel járdemdi» eger adamnyń densaýlyǵyna qaýip tóndi dep kúdiktengende, esinen tanǵan adamdy kórip qalǵanda, naýqastyń oqystan tynys alýy nasharlasa, adam esinen tanyp, álsizdikti sezinse, qozǵala  almasa, naýqas psıhıkalyq aýytqýdy sezinip, ózine jáne janyndaǵylarǵa qaýip tóndirse, túrli jaraqat túrin alǵan kezde, oqys qan ketkende, áıelderde tolǵaq qysqan kezde, aýrý birden asqynyp ketkende jáne jaǵdaılarda shaqyrý kerek.

Jedel járdemniń negizgi maqsaty – asqynǵan aýrýdy basyp, nemese aýrýdy ýaqytsha jeńildetý, aýrýhanaǵa jetkizgenshe shuǵyl kómek kórsetý, biraq aldaǵy ýaqytta qalaı emdelý qajettigi týraly keńes bere almaıdy.

Al jalpy praktıkalyq dárigerdi úıge shaqyrtqanda múlde basqa kómek túrin alasyz. Shuǵyl kómekten bólek, olar sizdiń dıagnozyńyzdy anyqtap, saýyqqanǵa deıin naýqasty baqylaýda ustaıdy. Eger qajet bolsa, dáriger birden analız alyp, aýrýhanaǵa jatqyzý týraly sheshim qabyldaı alady. Sozylmaly aýrýǵa shaldyqqan naýqastyń dáriger shaqyrtqan ýaqytta barlyq analız nátıjeleri men em-dom tarıhy qolynda bolýy tıis.

Qazaqstanda Densaýlyq saqtaý mınıstrligi bekitken zań boıynsha, naýqastar dárigerdi belgili bir jaǵdaılarda úıge  shaqyra alady. «Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qory» Mańǵystaý fılıalynyń bas sarapshysy Jarmaeva Saltanat Boqaıqyzynyń aıtýynsha, naýqas ózdiginen emhanaǵa kele almasa nemese naýqasty ákeletin adam bolmaǵan jaǵdaıda ózi tirkelgen emhananyń kómegine júginedi.

Sondaı-aq naýqastyń dene qyzýy 38 S gradýstan joǵary bolsa, hal-jaǵdaıdyń buzylý belgilerimen kúre tamyr qan qysymynyń joǵarylasa, ish ótse, júrip-turýǵa  kedergi keltiretin tómengi aıaq býyndary men  omyrtqanyń qatty aýrýy, bas aınalý, qatty loqsý, qusý, emhanaǵa ózindik kelýge múmkindik bermeıtin sozylmaly aýrý qalyptary (isik aýrýlarynyń qaýipti aǵymy, múgedektik (I–II top),sal aýrýy, aıaq-qoldardyń shala saldanýy), qorshaǵan ortaǵa qaýip tóndiretin, juqpaly aýrý túrleri, tasymaldaýǵa kelmeıtin naýqastar, naýqastyń kóligi bolmaǵan jaǵdaıda emhanaǵa kele alady.  

Eskerte ketetin jaıt, turǵyndardan kelgen shaqyrtýlar emhananyń jumys ýaqytynda júzege asady. Dárigerdiń mindetine saraptamaǵa baǵyttaý qaǵazy nemese anyqtama berý kirmeıdi.

Endi dárigerdi qalaı shaqyrtýǵa bolady degen suraqqa jaýap izdeıik. Munyń eki ádisi bar. О́zińiz tirkelgen emhanaǵa baryp, tirkeý bólimine shaqyrtý qaldyra alasyz nemese úıde otyryp tirkeý bólimine qońyraý shalasyz. Qońyraý shalǵanda mindetti túrde naýqastyń aty-jóni men meken-jaı, JSN nómiri men aýrý sebebin qysqasha aıtý kerek. Turǵyndar dárigerdiń úıge  ońaı kelip-ketýine jaǵdaı jasaǵany durys.

           

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar