Alys-jaqynnan kelgen qonaqtar eń aldymen jazýshynyń zırat basyna baryp árýaǵyna quran baǵyshtady. Jergilikti ákimdik pen qalalyq «Nur Otan» partııasynyń ókilderi, qazaq rýhanııatynyń aldaspanyna aınalǵan qabyrǵaly qalamgerdiń urpaqtary atynan «M.O.Áýezov murajaı úıi» tórindegi bıýstke yqylas gúlderin qoıdy. Konferensııa jumysyn ashyp bergen M.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırektory Kenjehan Matyjanov ótkizilip otyrǵan «Áýezov oqýlary» jas ǵalymdardy bir arnada toǵystyrǵan rýhanı ozyq alańǵa aınalyp kele jatqanyn atap ótti.
«Uly Muqańnyń týǵan kúni biz úshin ulttyq mereke bolýy kerek. Basqasyn aıtpaǵannyń ózinde kózi tirisinde murajaı salyp, ony keıingi urpaqqa mura etip qaldyrǵan Áýezov sııaqty qalamger kemde-kem. Áýezov shyǵarmashylyǵyn aıalaý, ony túp-tamyrymen zertteý, qadirleý, jas urpaqqa jetkizý bizdiń ulttyq paryzymyz. Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń qurylýy Muqańnyń esimimen tyǵyz baılanysty. Sondyqtan, ásirese, bizdiń ǵylym oshaǵynyń qyzmetkerleri úshin sóz sardarynyń týǵan kúninen asqan mereke joq», - dedi ol.
Uly jazýshynyń balasy degen ataqty alyp júrýdiń qanshalyqty jaýapty ekenin tilge tıek etken mádenıettanýshy-ǵalym, qoǵam qaıratkeri Murat Áýezov «Áke týraly sóz» taqyrybynda áńgime órbitip, áke Áýezovtiń áserli sátteri týraly sezimge toly estelikterimen bólisti.
– Ákem Muhtar Áýezovtiń orny men úshin árıne, bólek. Onyń shyǵarmalar jınaǵyn ázirleý barysynda buryn esh jerde jaryq kórmegen kóptegen jańa dúnıelerge keziktim. Ol - muhıttaı sheksiz, barlyq ýaqytyn, ómirin qazaqtyń rýhanı áleýetin kóterýge arnaǵan jan. Ákem meniń ómirlik jolymdy, baǵytymdy, bolashaq josparymdy qysqa ýaqytta belgilep ketti. О́sip kele jatqan shaǵymda ákemmen jıi kezdesip, bolashaqqa jospar quryp, ómirde qandaı mamandyq tańdaýyma deıin úles qosqan. Meniń árbir jetistigime qýanyp, maǵan árdaıym kóńili tolyp júretinin baıqaıtynmyn. Sol kezeńder men úshin óte baqytty kezeńder boldy, – dep eske aldy Murat Áýezov.
M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń folklortaný bóliminiń bas ǵylymı qyzmetkeri Baqytjan Ázibaeva jazýshynyń qazaq folklory týraly tuǵyrly konsepsııasy tóńireginde sóz qozǵasa, ǵylym oshaǵynyń bas ǵylymı qyzmetkeri aıtýly ǵalym Aıgúl Isimaqova «Qazirgi áýezovtaný Reseı ádebıettanýynda» taqyrybynda tushymdy oılaryn ortaǵa saldy. Muhtar Áýezovtiń esimi qalamgerlik qyrymen ǵana emes, qazaq tarıhyndaǵy tuńǵysh fýtbolshylardyń biri retinde de tarıh betinde tańbalanǵanyn bireý bilse, bireý bilmes. Osyǵan oraı, basqosýda sóz alǵan Almaty qalasy, Medeý aýdanynyń ákimi Sultanbek Mákejanov jastar arasynda fýtboldan Muhtar Áýezov atyndaǵy dástúrli halyqaralyq týrnır ótkizýge nıetti ekenin bildirdi.
Sonymen qatar, konferensııa barysynda elimizdiń ár aımaǵynan baq synaǵan daryndy oqýshylardyń «Meniń Áýezovim» atty shyǵarmashylyq konkýrsynyń qorytyndysy jarııalanyp, jeńimpazdar baǵaly syılyqtarmen marapattaldy. Bas júldeni Túrkistan oblysy, Sozaq aýdany, Aqqoltyq aýylyna qarasty Sh.Ýalıhanov atyndaǵy orta mekteptiń 11 synyp oqýshysy Seıtjappar Aqtilek ıelense, I-oryn Almaty qalasy №13 mektep-gımnazııasynyń 9 synyp oqýshysy Bısenbaeva Aıshanyń enshisine buıyrdy. Almaty qalasy №3 jalpy bilim beretin mekteptiń 10 synyp oqýshysy Kerbesbaı Nurjan júldeli II orynnyń ıesi atansa, III-oryndy Sh.Smaǵulov atyndaǵy Almaty oblystyq daryndy balalarǵa arnalǵan mamandyrylǵan fızıka-matematıka mektep-ınternatynyń 10 synyp oqýshysy Shashtaı Aqtoty men Almaty oblysy, Ile aýdany О́tegen batyr aýyly №38 mektep gımnazııasynyń 9 synyp oqýshysy О́serbaı Aıǵanym ózara bólisti. Merekelik konferensııa qonaqtaryna jáne baıqaý jeńimpazdaryna «QAZaqparat» baspasynan jaryq kórgen M.O.Áýezovtiń «Abaı joly» romany syıǵa tartyldy.
Is-shara zańǵar jazýshynyń murajaı-úıindegi ekskýrsııamen jalǵasyn taýyp, Áýezov shyǵarmashylyǵy haqynda jazylǵan qundy zertteý-eńbekterden quralǵan kitap kórmesine ulasty.
ALMATY
