Rýhanııat • 27 Qyrkúıek, 2019

Almatyda Áýezov esimi áspetteldi

262 retkórsetildi

Búgin Muhtar Áýezovtiń týǵan kúni. Jıyrmasynshy ǵasyrdaǵy qazaq órkenıetiniń barlyq tabystary onyń esimimen tikeleı  baılanysty. Qazaq ádebıetiniń tuńǵysh epopeıasyn jazyp, qazaq drammatýrgııasynyń alǵashqy qarlyǵashyn qanattandyryp, Eýropalyq dárejedegi qazaq prozasynyń negizin salǵan zańǵar tulǵanyń esimi ýaqyt ótken saıyn urpaq sanasynda bıikteı bermek.  Almatyda jazýshynyń týǵan kúnine oraı ótken dástúrli «Áýezov oqýlary» atty jas ǵalymdardyń XYI ǵylymı-tájirıbelik konferensııasyna jınalǵan zııaly qaýym ókilderi osylaı dedi.

Alys-jaqynnan kelgen qonaqtar eń aldymen jazýshynyń zırat basyna baryp árýaǵyna quran baǵyshtady. Jergilikti ákimdik pen qalalyq «Nur Otan» partııasynyń ókilderi, qazaq rýhanııatynyń aldaspanyna aınalǵan qabyrǵaly qalamgerdiń urpaqtary atynan «M.O.Áýezov murajaı úıi» tórindegi bıýstke yqylas gúlderin qoıdy. Konferensııa jumysyn ashyp bergen M.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırektory Kenjehan Matyjanov ótkizilip otyrǵan «Áýezov oqýlary» jas ǵalymdardy bir arnada toǵystyrǵan rýhanı ozyq alańǵa aınalyp kele jatqanyn atap ótti.

«Uly Muqańnyń týǵan kúni biz úshin ulttyq mereke bolýy kerek. Basqasyn aıtpaǵannyń ózinde kózi tirisinde murajaı salyp, ony keıingi urpaqqa mura etip qaldyrǵan Áýezov sııaqty qalamger kemde-kem. Áýezov shyǵarmashylyǵyn aıalaý, ony túp-tamyrymen zertteý, qadirleý, jas urpaqqa jetkizý bizdiń ulttyq paryzymyz. Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń qurylýy Muqańnyń esimimen tyǵyz baılanysty. Sondyqtan, ásirese, bizdiń ǵylym oshaǵynyń qyzmetkerleri úshin sóz sardarynyń týǵan kúninen asqan mereke joq», -  dedi ol.  

Uly jazýshynyń balasy degen ataqty alyp júrýdiń qanshalyqty jaýapty ekenin tilge tıek etken mádenıettanýshy-ǵalym, qoǵam qaıratkeri Murat Áýezov «Áke týraly sóz» taqyrybynda áńgime órbitip, áke Áýezovtiń áserli sátteri týraly sezimge toly estelikterimen bólisti.   

– Ákem Muhtar Áýezovtiń orny men úshin árıne, bólek. Onyń shyǵarmalar jınaǵyn ázirleý barysynda buryn esh jerde jaryq kórmegen kóptegen jańa dúnıelerge keziktim. Ol - muhıttaı sheksiz, bar­lyq ýaqytyn, ómirin qazaqtyń rýhanı áleýetin kóterýge arnaǵan jan. Ákem meniń ómirlik jolymdy, baǵytymdy, bolashaq josparymdy qysqa ýaqytta belgilep ketti. О́sip kele jatqan shaǵymda ákemmen jıi kezdesip, bolashaqqa jospar quryp, ómirde qandaı mamandyq tańdaýyma deıin úles qosqan. Meniń árbir jetistigime qýanyp, maǵan árdaıym kóńili tolyp júretinin baıqaıtynmyn. Sol kezeńder men úshin óte baqytty kezeńder boldy, – dep eske aldy Murat Áýezov.

1

M.O.Áýezov  atyndaǵy  Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń folklortaný bóliminiń bas ǵylymı qyzmetkeri Baqytjan Ázibaeva jazýshynyń qazaq folklory týraly tuǵyrly konsepsııasy tóńireginde sóz qozǵasa, ǵylym oshaǵynyń bas ǵylymı qyzmetkeri aıtýly ǵalym Aıgúl Isimaqova «Qazirgi áýezovtaný Reseı  ádebıettanýynda» taqyrybynda tushymdy oılaryn ortaǵa saldy. Muhtar Áýezovtiń esimi qalamgerlik qyrymen ǵana emes, qazaq tarıhyndaǵy tuńǵysh fýtbolshylardyń biri retinde de tarıh betinde tańbalanǵanyn  bireý bilse, bireý bilmes. Osyǵan oraı, basqosýda sóz alǵan Almaty qalasy, Medeý aýdanynyń ákimi Sultanbek Mákejanov jastar arasynda fýtboldan Muhtar Áýezov atyndaǵy  dástúrli halyqaralyq týrnır ótkizýge nıetti ekenin bildirdi.

1

Sonymen qatar, konferensııa barysynda elimizdiń ár aımaǵynan baq synaǵan daryndy oqýshylardyń «Meniń Áýezovim» atty shyǵarmashylyq konkýrsynyń qorytyndysy jarııalanyp, jeńimpazdar baǵaly syılyqtarmen marapattaldy. Bas júldeni Túrkistan oblysy, Sozaq aýdany, Aqqoltyq aýylyna qarasty Sh.Ýalıhanov atyndaǵy orta mekteptiń 11 synyp oqýshysy Seıtjappar Aqtilek ıelense, I-oryn Almaty qalasy №13 mektep-gımnazııasynyń  9 synyp oqýshysy Bısenbaeva Aıshanyń enshisine buıyrdy. Almaty qalasy №3  jalpy bilim beretin mekteptiń 10 synyp oqýshysy Kerbesbaı Nurjan  júldeli II orynnyń ıesi atansa,  III-oryndy Sh.Smaǵulov atyndaǵy Almaty oblystyq daryndy balalarǵa arnalǵan mamandyrylǵan fızıka-matematıka mektep-ınternatynyń 10 synyp oqýshysy Shashtaı Aqtoty men Almaty oblysy, Ile aýdany О́tegen batyr aýyly №38 mektep gımnazııasynyń 9 synyp oqýshysy О́serbaı Aıǵanym ózara bólisti. Merekelik konferensııa qonaqtaryna jáne baıqaý jeńimpazdaryna «QAZaqparat» baspasynan jaryq kórgen M.O.Áýezovtiń «Abaı joly» romany syıǵa tartyldy.

Is-shara zańǵar jazýshynyń murajaı-úıindegi ekskýrsııamen jalǵasyn taýyp, Áýezov shyǵarmashylyǵy haqynda jazylǵan qundy zertteý-eńbekterden quralǵan kitap kórmesine ulasty.

 

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar