30 Qyrkúıek, 2019

Eldi tanytatyn – erek talanttar

70 retkórsetildi

Mysaly, Tımýr Bekmámbetovti, Toqtar Áýbákirovti, Talǵat Musabaevty, Erik Qurmanǵalıevti, Maıra Muhamed­qyzyn, Dımash Qudaıbergendi ózara ne ortaqtastyrady dep oılaısyz? Durys, bulardyń bári qazaqtar, tarıhı Otany – Qazaqstan. Basqa ne bolýy múmkin?

Bul belgili qazaqtar týraly bilgenimizdi ortaǵa salyp, óneri, taǵdyry, ultynyń qajetine jaraǵan-jaramaǵany týraly uzaq-uzaq aıtysyp, bir mámilege kele almaýymyz múmkin, biraq bir nárseniń basy ashyq – bulardyń bári de Qazaqstannan tys jerde moıyndalǵandar. Eń áýeli syrtta júrip tanylǵandar. «Qazaqfılmnen» jumys taba almaǵan atyraýlyq Bekmámbetov Gollıvýdty baǵyndyrdy, Qytaıdaǵy mıllıardty jaryp kelgen Muhamedqyzy ashtyqtan buratylyp qalmas úshin qara nan men kran sýyn talǵajaý etip júrip P.Chaıkovskıı atyndaǵy baıqaýdy jeńip baryp, Fransııa operasyna juldyzdy jol saldy, Dımashtyń jetistigi kóz aldymyzda. «Dozorlarymen-aq» dúnıe júzine darynyn dáleldep tastaǵan Bekmámbetovke qaıda týǵany, boıynda qazaqtyń qanynyń bar-joǵy, qaı elde ómir súretini mańyzdy bolmaýy múmkin, biraq Almatynyń ortalyq kóshelerindegi «Bekmambetov-Cinema» janynan ótip bara jatyp, jattyń ishinde júrgen jaqynymyz sııaqty ony bári­bir ish tartyp turatynymyz jalǵan emes. Alyp aýmaqta ómir súrip jatqan az ǵana halyq­pyz, talanttardy tanýǵa, baǵalaýǵa kelgende tarlyq jasaıtyn minezimizdi «ulttyq qasıetke» balap, bir kúrsinemiz de, tirligimizdi jalǵastyryp júre berýge úırengenbiz.

Áli este, ústine aýyr shekpenin jamylyp alyp, tars búrkenip, teris qarap jatqan jabyq el bolsa da, «kópultty keńestik óner» dep atalatyn úlken óner men mádenıetti jasaǵan qaıtalanbas qubylystardyń arasynda biren-saran bolsa da, az halyqtardan shyqqandardyń da mańdaıy jarqyrady. Máskeýdiń moıyn­daǵany – tutas alyp ımperııanyń moıyndaýy edi. Bir grýzın halqynyń ózinen barsha ult maqtanyshyna aınalǵan qanshama uly óner adamdary shyqty: Georgıı Danelııa, Vahtang Kıkabıdze, Zýrab Seretelı, Nanı Bregvadze, Tamara Gverdsetelı, armıannyń maqtanyshy bolǵan Frýnzık Mkrtchıan, Baltyq jaǵalaýy elderiniń bedeldileri Raımond Paýls, Iаak Iola, Anne Veskı, Ivar Kalnynysh, Andrıs pen Marıs Lıepalar, ózbektiń ulylyǵyn tanytqan Razzak Hamraev, aǵaıyndy Zakırov­tar, «Iаlla» ansambli, bul uzyn-sonar tizimdi ár keńestik respýblıka boıynsha jal­ǵas­tyra berýge bolady. Mıllıondardyń maq­tanyshy bolý bulardyń mamandyǵy sııaqty edi. Aldyńǵy kezekke aqsha shyqpaǵan, tek taza, shynaıy óner dáriptelgen zamanda bul myqtylardyń úlken ekrannan kórinýiniń ózi týra búgingi bizdiń Dımashtyń tili men túri basqalardy tabyndyryp jatqanyndaı, ózgeniń qyzyǵýshylyǵy men qyzǵanyshyn qatar oıatatyn. Qazaqstannan da 30-ǵa tarta KSRO halyq ártisi shyqty, óz eliniń ańyz adamdary boldy, ózgelerge tańdaı qaqtyrdy, bir dáýirdiń úni bolǵandarmen birge bular da úles qosty. Biraq olar Máskeýdiń bıiginen kórinbedi, ortalyq olardyń odaqtyq dárejesin ózimen deńgeıles belgili tulǵalarmen teńestirýge sol asyqpaǵan kúıi ketti. Moıyndaýǵa kelgende Máskeý mesheý­lik tanytqanymen, ulttyq mádenıettiń túp-tamyryn osy tulǵalar ustap turdy.

Ishimizde eshqashan basylmaıtyn kúıik, ese, batpandaı ókinish-ókpe qaldy. Shetel tanyǵan keıingi býynnan shyqqan ár talantty Táńiriniń syılaǵan baǵa jetpes tartýyndaı, ótkende qalǵan ókpeniń ótemaqysyndaı qabyl alyp jatqanymyz da sondyqtan bolar. «Shetelge tanylypty, shetel tanypty, hosh, onda turǵan ne bar eken, bular tanylǵannan eldiń jaǵdaıy jaqsaryp kete me, kredıti jabyla ma, kirisi kóbeıe me?» degen qııampurys sózder qazir jıi aıtylady. Adam muraty iship-jeýmen ǵana shektelmeıdi, qıyn-qystaý kezderde senimi men úmitin úrlep, arqaǵa túsken aýyr júgin qınalmaı kóterip shyǵýyna eń aldymen óner adamdary septigin tıizedi. О́ner men mádenıettiń deńgeıi – qoǵamymyzdyń erteńgi aman-saý qalý-qalmaýynyń ısharat belgisi. Biz qalasaq ta, qalamasaq ta, qoǵamnyń avtoportretin rýhanııat beıneleıdi.

Qatarynan, ózi ozyp týǵan qoǵamnan bıik adamdar shoǵyry ulttyq dil men sanany basqa qyrynan tanytatyn ózgeris ákele alady. Eger shyndap qolǵa alsa, taý qoparyp tastaı alatyn óner sheberleri el ishinde áli de kóp. О́ner adamdaryna shyǵarmashylyq erkindik pen qanat jaıar keńistik berilse, olardy aıaqtan shalatyndardyń aram oıy aıaqasty omaqasyp, jaqsylyqqa qaraı jalt burylsa, únemi qoldaý taýyp otyrsa, árqaısysynyń qolynan kóp nárse keletinine shek keltirýge bolmaıdy. Tek oraıly sát pen oń jambasyna dál keler oqıǵa bolýy kerek.

Tipti qansyraǵan jaradan keıin de teriniń beti jazylyp, ólgen jasýshalar qalpyna keledi. Al biz ómir súrip otyrǵan qoǵam ózdi­ginen jańaryp turý qabiletinen aıyrylyp qalǵandaı, ókinishtisi – osy. Qoǵam ýaqyt­pen úılesim tabý úshin oǵan mindetti túrde syrttyń áseri qozǵaýshy kúsh bolyp, ıterip, jetektep májbúrleýi kerek sııaqty miz baqpaıdy. Eger syrtta osyndaı mádenı dúmpý, oqıǵalar bolmasa, bári sol báz-baıaǵy qalpynda qala bermek.

Sońǵy jańalyqtar

Garrı Kasparov robottardan saq bolýdy eskertti

Tehnologııa • Búgin, 09:11

Áriptestik ornatýǵa kelisti

Tehnologııa • Búgin, 08:16

Investorlardyń alǵysy

Aımaqtar • Búgin, 08:10

Qoǵamdyq keńester qyzmeti jandanady

Parlament • Búgin, 08:08

Áskerde tártip bolmasa...

Qoǵam • Búgin, 07:56

Estaıdyń jańa sýreti tabyldy

Tanym • Búgin, 07:49

«Egemen» – ómirsheń basylym

Rýhanııat • Búgin, 07:45

Adaldyq qundylyqtary dáripteldi

Aımaqtar • Búgin, 07:44

Jańa formattaǵy mamandar daıyndaıdy

Aımaqtar • Búgin, 07:41

Bos jatqan jerlerge baqylaý kúsheıdi

Aımaqtar • Búgin, 07:36

San salaǵa serpin bergen Túrkistan

Aımaqtar • Búgin, 07:31

Álimjettikke qandaı jaza bar?

Tanym • Búgin, 07:29

Parıjdi moıyndatqan qazaq qyzy

Álem • Búgin, 07:26

«Áıteýir aqsaqaldar aıtpady dep...»

Rýhanııat • Búgin, 07:24

Úkilim-aı

Tanym • Búgin, 07:21

Donbass neden dúrlikti?

Álem • Búgin, 07:19

Tasqynǵa – tosqyn

Úkimet • Búgin, 07:12

Uqsas jańalyqtar