Qoǵam • 01 Qazan, 2019

Qarııalar kóńiline qaıaý túspesin...

20 retkórsetildi

Makınsk qalasyndaǵy qarttar úıinde 58 qarııa turady. Kópshiliginiń bala-shaǵasy bar. Baýyr eti balalarynyń ata-analarynan bezip ketýiniń sebebi nede?

Áleýmettik kómek kórsetý ortalyǵyna arnaıy at basyn tiredik. Mekemeniń aldynan uqypty qoldyń taby anyq baıqalady. Adamdar jaıǵasyp otyryp dem alatyn oryndyqtar qoıylypty. Egilgen gúl kúreń kúzdiń alǵashqy sýyǵy uryp, sola bastaǵan. Eń shetinde eleýsizdeý, qoıyndasa ósken qos terek tur. Biri dińiniń dármeni ketip qartaıǵan da, ekinshisi, keıin kóktegen jas báıterek. Zer salyp qarasańyz, keıingisi burynǵysyn demep turǵandaı. Bul óńirde jıi bolyp turatyn ekpini úı jyqqandaı yzǵarly, doly jelden qorǵaıtyndaı. Tabıǵatta da jansyzdyń ózi bir-birine qorǵan bolady eken-aý...

Qarttar úıiniń basshysy Nadejda Larıonovamen kezdesken soń eki, álde úsh jyl buryn jolsapardyń jónimen júzdesip tanysqan Qajymurat Sholanov aqsaqaldy suraǵanbyz. Taǵdyrdyń tálkegimen qarttar úıin qonys etken edi. Bir kezde oblystyq fılarmonııada qyzmet etken. Jalpaq jurtty ádemi ánimen tánti qylǵan, tabıǵı talanty mol, tamasha kisi. Al minezi she? Sonshalyqty bııazy, ádepti. Keskin-kelbeti kelisti. О́mirden kórgeni de, kókiregine túıgeni de mol. Úsh birdeı qyzyn álpeshtep ósirgen.

Sol joly kókiregindegi kóp jaıdy aıtyp edi. Án de salyp bergen. Áli qulaǵymyzda. Kete Júsiptiń «О́mir syrlary».

Japannyń múlgip jatqan

dalasyndaı,

Kóriner ótken ómir buldyr-

buldyr.

Bultartpaı sol buldyrmen

júrgenińde,

Ordańdap or qoıandaı ómir zyrǵyr.

О́ń bermeı ótinishke óte shyǵar,

Jalynyp deseń-daǵy ómir qurǵyr.

– Bizdiń de qyzyldy-jasyldy qyzyq qýǵan shaǵymyz az emes edi, – dep kúrsingen aqsaqal, – óte shyqty. Endigi kórgen kún osy. «О́mirdiń aldy saıran, sońy oıran» dep Aqan seri atań aıtyp pa edi? Kim aıtsa da, bilip aıtqan. Saırandy salyp edik, endi mine...

Nadejda Nıkolaevnanyń aıtýyna qaraǵanda, ánshi aǵamyz aman eken. Qýanyp qaldyq.

О́kinishtisi, júrek talmasyna ushyraǵan. Án salý qaıda, sóıleýdiń ózi muń. Qazir qarttar úıinde jóndeý jumystary júrip jatqan soń Shýchınsk qalasyndaǵy aǵaıynnyń qolyna ketken. Jóndeý bitken soń qaıtyp oralmaq. Aǵamyz ǵana emes, osynda turyp jatqan 58 adamnyń jartysynan kóbi ýaqytsha et jaqyn týystarynyń qolyna kóshirilgen. Az ýaqyttan soń baýyr basyp qalǵan ortasyna keıin qaıtpaq. Bálkim, bala-shaǵasymen de tabysar, maýqyn basar.

Maýqyn basar demekshi, saǵynyshtyń sarytap oty laýlap janǵan da kez bolypty. Halyqaralyq áıelder kúni qarsańynda mekeme basshysy Nadejda Nıkolaevnaǵa ózgeshe oı kelgen. Qarttar úıindegi qarııalardyń túgelge jýyǵynyń bala-shaǵasy bar. Jalǵyz osy tóńirekti ǵana emes, irgedegi Reseıde, arydaǵy Germanııada turady. Álgi balalardy izdep taýyp habarlasqan. Aıtqan ótinishi qıyn da sharýa emes. Beınebaıan arqyly bul dúnıede bar ekendikterin bildirip, ata-analaryn quttyqtasa, tilekterin jetkizse degenge saıady. Moıny jar bergenderi beınebaıandaryn túsirip jiberipti. Dál mereke kúni tamasha shara ótken. Án shyrqalǵan, bı bılengen. Kól-kósir dastarqan jaıylǵan. Dál osy jerde tosyn syı retinde Nadejda Nıkolaevna áýeli mán-jaıdy qysqasha aıtyp alyp, beınebaıandy kórsetken. Jańa ǵana qarııalardyń kóterińki kóńil-kúıimen kúmbirlep turǵan keń zal siltideı tyndy deıdi. Janarlary jaýtańdaǵan qanshama keıýana kimniń bir japyraq qarǵalary habarlasar eken dep ekranǵa úńilgen. Aldymen Germanııadaǵylar kórinipti. Sán-saltanatqa malynǵan, jıhazǵa toly bólme. Baqyttyń nury júzderinen tógilip turǵan bala-shaǵalary. Bala-shaǵalary jaı sóz, áıtpese, tepse temir úzetin, zińgitteı azamattar, ajarly azamatshalar, quldyrańdap júgirgen kishkentaılar. Olar jańaǵy qarttar úıinde qamyǵyp otyrǵan keıýanalardyń urpaǵy. Keıin Reseıdiń áldeneshe qalasynda tútin tútetip júrgender kóringen. Olar da merekemen quttyqtaǵan. Dál osy sátte baýyr eti balalaryn kórgen qart júrekter ezilip ketse kerek. Álde qýanysh, álde qaıǵy. Merekeni muń basqan. О́zge túgil mekeme basshysynyń ózi de kóz jasyna erik bergen. As qamdap júrgen aspazdar da, eshbir qatysy joq bylaıǵy jurt ta jylaǵan.

– Bala-shaǵasyn, týystaryn izdeımiz, habarlasamyz, – deıdi mekeme basshysy, – taýyp ta, aıtyp ta jatyrmyz. Taıaýda bir qarııanyń osy qalada turatyn ulyn taptyq. Indete izdesek, qarııanyń ózi ertede ajyrasyp ketken eken. Onda balasy tym jas, tipti esi de kirmegen. Týǵan ákesin kórmeı ósipti. Esesine ógeı ákeniń sharapatyn kórgen. Sol kisiniń tegine jazylǵan.

Mekeme basshysynyń sózi oı saldy ma eken, álgi jas jigit ómiri kórmegen ákesin izdep kelgen. Alǵashqyda árıne, jatyrqasa kerek. Baýyr baspaǵan, ákelik mahabbatyn sezinbegen. «Jetim qozy tasbaýyr, jetiler de otyǵar» degendeı, bir kezde burylmaı ketken ákesin kórgenimen, qolyna alǵysy kelmegen. Keıin anasy «qalaı bolǵan kúnde de ákeń ǵoı, qolymyzǵa alaıyq» dese kerek. Balalyq sezimi oıandy ma, kim bilsin álgi jigit qarttar úıinen ákesin alyp ketipti.

– Osy Makınsk qalasynyń jurtshylyǵy túgel tanıtyn, zamanynda mektep dırektory bolyp istegen Chernıak deıtuǵyn qarııa boldy. Atyn umytyp qalyppyn, – deıdi mekeme basshysy, – ulaǵatty ustaz. Aldynan júzdegen jasóspirim tárbıelenip shyqqan. Sol kisiniń qyzy ákesin tastap Reseıge kóship ketken bolatyn. Keıin ózi zeınetke shyqqan soń kóshirip áketti. Bizdiń mekemeni panalaǵan Nına Zykovanyń úsh balasy bar. Qanshama habarlasyp aıtqanymyzben, myń syltaýy taýsylmaıdy. Páterimiz tar, jaǵdaıymyz joq desedi. Qazaqta «bir áke-sheshe on balany baǵa alady, al on bala jabylyp, áke-sheshesin baǵa almaıdy» degen qanatty sóz bar ǵoı. О́mirden alynǵan paıym.   

Mekeme basshysynyń aıtýyna qaraǵanda, mundaǵy qarııalardyń eń tómengi zeınetaqy alatyndardan basqalarynyń zeınetaqysynyń 70 paıyzy arnaıy qorǵa aýdarylady. Ol qarajat mekemeniń qajetine jumsalady. Munda qarııalar qarajat jumsaıtyn qajettilik te joq. Bes mezgil tamaq ishedi, ózge ýaqytta da shaı-sý ishkisi kelse oryndary daıyn. Ár bólmede jas shamasy, densaýlyqtary, minez-qulyqtary eskerile otyryp ekshelgen eki adamnan turady. Aptanyń eki kúni monsha jumys isteıdi. Dıspanserlik esepte turǵan qarııalarǵa dári-dármek tegin beriledi. Sóıtip, azyn-aýlaq qarajat jınala bermeı me? Ar-uıatty jıyp qoıyp, ózderi baqqysy kelmeıtin áke-sheshesiniń zeınetaqysyna talasatyndar da bar eken. Tipti shetel asyp ketkender de ata-anasyn saǵynyp emes, azyn-aýlaq qarajatyna kózin satyp keledi deıdi. Al qarııalar bolsa ishten shyqqan shubar jylan, óz perzentteri, nesin aıasyn, jınalǵan qarajatty alaqandaryna salady.

Kóńilge bir demeýi, qarııalar úıin panalaǵan jergilikti ult ókilderi sırepti. Birer jyl buryn kóp bolatyn. Qazir 58-diń altaýy ǵana – qazaq. Zeınet jasyna jetpegen alty múgedek bar, tyl eńbekkerleri 4, eńbek ardagerleri – 2. Qarttar úıindegi qarııalardyń ortasha jasy – 75.

Barlyq jaǵdaı týǵyzylǵan. Sensor bólmesi, eńbek terapııasy sheberhanasy, demalys múıisi, kitaphana. Demeýshilerdiń kómegi arqyly ınternetke qosylǵan kompıýter synyby jabdyqtalypty. Qarııalar beınebaılanys arqyly jaqyn jáne alys shet elderdegi aǵaıyn-týystarymen sóılese alady.

Mádenı-kópshilik sport saıystary ótkiziledi. Shahmat oınaısyz ba, is tigesiz be, qalaýyńyz bilsin. Bıyl óńirdegi qasıetti jerlerdi aralap qaıtypty. Birinshi toptaǵy múgedek Anatolıı Lıtvınchýk, Alpysbaı Áljanov, ekinshi toptaǵy múgedek Nıkolaı Jýkov, Sergeı Danılıýk múgedek sportshylar arasynda ótkiziletin «Nadejda» oblystyq spartakıadasynyń júldegerleri. 2018 jyly ortalyq aýlany kógaldandyrý jóninde aýdandaǵy eń úzdik mekeme atanǵan. Qarııalardyń densaýlyǵyn jeti medısına qyzmetkeri qadaǵalaıdy. Ár jyl saıyn tolyq medısınalyq baqylaý jasalady. Qajet bolsa, oblystyq aýrýhananyń, Nur-Sultan qalasyndaǵy medısınalyq mekemelerdiń kómegine júginedi. Ǵımarattyń qabattary arasynda qımyl-qozǵalysy aýyr qarııalarǵa qajetti elektr kótergish ornatylǵan. Aýdandyq ardagerler keńesiniń tóraıymy Kúlán Seıdahmetova bastaǵan janashyrlar udaıy kelip, hal-jaǵdaılaryn  bilip turady. Aýdandaǵy qarııalarǵa qatysty sharalardan qaǵajý qalǵan emes.

Bir qaraǵanda, bári gúl jaınap turǵandaı. Biraq muń bar. Aýyr muń. Tildesip otyryp tómen qaraıtyn keıýanalardyń júzinde qarttar úıindegi san túrli taǵdyr joly tárizdi ájimniń izi saırap tur. Qulaǵymyzǵa Qajymurat aqsaqal salǵan án taǵy jetkendeı.  «О́ń bermeı ótinishke óte shyǵar, jalynyp deseńdaǵy ómir qurǵyr». О́te shyǵatyny anyq qoı, ókinishi bolmasyn deńiz.

 

Aqmola oblysy,

Bulandy aýdany

 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Moıynqumǵa ushaq qatynaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:29

«Para berme» chellendji bastaý aldy

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:26

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

«Eńbek» eleýsiz qaldy

Qoǵam • Búgin, 08:43

Robot-tehnıka úıirmeleri qajet pe?

Qazaqstan • Búgin, 08:26

Qurylysshylar nege ereýilge shyqty?

Qazaqstan • Búgin, 08:24

«Januıa» ortalyǵy jumysyn bastady

Qoǵam • Búgin, 08:22

Kedergisiz ómir syılaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:22

Reformalar oza shabýdy kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 08:19

Azamattyq jaýapkershilik qajet

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ashyq qoǵam aıshyqtary

Búgin, 08:14

Tazalyqtan aldyna jan salmaıtyn jurt

Qoǵam • Búgin, 08:08

Jaldamaly jumysshylar jalaqysy artty

Ekonomıka • Búgin, 08:05

Sheteldik taýarlar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 08:03

Ekonomıkalyq ósimniń kóleńke tusy

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Baspana baǵasy nege kóterildi?

Qoǵam • Búgin, 07:58

Yntymaqtastyqtyń jańa kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 07:52

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar