Qoǵam • 01 Qazan, 2019

Arzan oıynshyq qymbatqa túspesin desek…

58 retkórsetildi

Qazir balaǵa bazarlyq izdep áýre bolmaısyz. Saýda oryndarynyń sórelerinde samsap turǵan túrli oıyn­shyq­tar kózdiń jaýyn alady. Úlkeni de, kishisi de, súıkim­disi de, suryqsyzy da, qattysy da, jumsaǵy da bar.

Anadaıdan kóz tartatyn áıdik dúnıe qyzylǵa qumar bala túgili eresek adamdardyń ózin eriksiz baýrap alady. On­daıda ata-ana aıanyp qala ma, biri-birinen ótetin qyzyl­dy-jasyldy dúnıeni qaltasy kótergenshe alyp, arqalanyp shyǵa keledi. Desek te, keıde arzan oıynshyqtyń ata-analar úshin tym qymbatqa túsip jatatyny taǵy bar.

Arzanqol dúnıeden aýrý juqtyryp jatqan balalar­dyń jaǵdaıyn aıtyp, dabyl qaǵyp jatqandar da bar. «Sergek» tutynýshylar qu­qyǵyn qorǵaý qoǵamdyq bir­les­tiginiń tóraǵasy Asylbek Baımurzaevtyń aıtýynsha, aryzdanýshylardyń 70 pa­ıyzy satyp alǵan taýary­nyń sapasyzdyǵyn aıtyp, sha­ǵymdanady eken. Balalar oıyn­shyǵynan zardap shege­tin­­derdiń de úles salmaǵy az emes. Eń ókinishtisi, sapasyz oıynshyqtyń kesirinen aýrý­ǵa shaldyqqandar ony dá­lel­deı almaı álek bolady. «Oıynshyq arqyly juǵatyn aýrýdy anyqtaý qıyn. О́ıtkeni onyń zııany balaǵa birden áser etpeıdi. Tek sapasyz oıyn­shyqtyń usaq bólshekteri bala­nyń tamaǵyna, tańdaıyna ne­mese murnyna keptelip qal­ǵanda ǵana dálel bola ala­dy. Al quramyndaǵy zııan­dy boıaýlary eskerile ber­meı­di. Ishi ótip, loqsı basta­sa jegen tamaǵynan shyǵar dep topshylaımyz. Al biz oıyn­shyqtardyń boıaýy ar­qyly ın­feksııa taraıtynyn dálel­dedik» deıdi A.Baımurzaev.

Onyń aıtýynsha, saty­lymdaǵy oıynshyqtardyń otyz paıyzy tutynýǵa múldem jaramsyz. О́ıtkeni tek­serý barysynda quramynda my­rysh, fenol, formaldegıd sııaqty ýly zattary bar oıyn­shyqtardyń ashyq satylyp jatqany anyq­tal­ǵan. Dárigerlerdiń sózine qa­ra­ǵanda, nárestelerge ar­nal­ǵan syńǵyrlaqtardyń da keleshekte balany sańyraý qylatyny anyqtalyp otyr. Zertteýler barysynda bel­gili bolǵandaı, jumsaq rezeń­ke oıynshyqtaryn syrlaıtyn boıaý quramynda kadmıı men qorǵasynnyń mól­sheri qalypty deńgeıden álde­qaıda asyp túsken. Mun­daı oıynshyqtar balany al­lergııalyq aýrýǵa ushyratyp qana qoımaı, asqazan-ishek dertterine de shaldyqtyrady.

Eń ókinishtisi, keıde biz ózimizdiń satyp alyp jatqan dúnıemizdiń qaıda, qalaı jasalatynyna mán bermeımiz. Elimizdiń «Oıynshyqtar qaýipsizdigi týraly» Zańynyń 7-babynda oıynshyqtardyń syrtynda ónimdi daıyndaýshy, taýar belgisi, oıynshyq ataýy, daıyndalǵan kúni men óndirgen memlekettiń aty, qoldanylý sharttary, paıdalaný jónindegi nus­qaýlyqtary kórsetilýi tıis ekeni aıtylǵan. Al bazar­daǵy oıynshyqtar osy talap údesinen tolyq shyǵa ma?

Shymkent qalasy taýarlarmen kórsetiletin qyz­metter­diń sapasy men qaýipsizdigin baqylaý departamenti arnaıy monıtorıng júrgizip, qan­daı taýardyn sapasy syn kótermeıtinin anyqtady. Departamenttiń tehnıkalyq reglamentterdi baqylaý bóli­miniń jetekshi mamany Mer­ýert Seıdalıevanyń aıtýynsha, talapqa saı kelmeı­tin taýarlar bizde de az emes. «Biz aı saıyn ónimderdiń qaýip­sizdigine monıtorıng júrgizemiz. Sońǵy jeti aıda bar­lyǵy 1018 ónimniń synamalary saýda oryndarynan alynyp, zerthanalyq zertteýge joldandy. Onyń ishinde 103 synamada tehnıkalyq reg­lament talaptaryna sáıkes emestigi anyqtaldy. Al taǵam ónimderiniń 820 synamasy zerthanalyq tekserýge alynyp, qorytyndysynda onyń 100-ge jýyǵy tehnıkalyq reglament talaptaryna saı bolmaı shyqty», deıdi maman.

Anyqtalǵan kemshilikter boıynsha aıyppuldar salynyp, uıǵarymdar beril­genin aıtqan jetekshi maman kóp­shi­likti bul keleńsizdik­tiń jo­lyn kesýge kúresýge shaqyrdy. «Áldeneni sa­typ alardan bu­ryn onyń qaı­da jasalǵa­nyn anyqta­ńyz, – deıdi ol. – Bazardaǵy oıynshyqtar kóbi­ne kórshi elderden ákelinedi. Eger sapasy men qaýipsizdigin rastaıtyn qujaty bolmasa, ony satyp alýdyń qajeti joq. Oıynshyqtardy kezdeı­soq jerlerden emes, arnaıy oıyn­­shyq satatyn saýda oryn­­­darynan satyp alý kerek. Oıynshyq tańdaý kezinde onyń ıisine, túrine, boıalýyna mán bergen jón. Ony ońaı tekserýge bolady, oıynshyqty yl­ǵaldy súlgimen nemese saý­saǵyńyzben súrtip kórińiz, eger súlgi nemese saýsa­ǵy­ńyz­ǵa boıaý jaǵylsa, onda mundaı oıynshyqtan bas tartyńyz».

Ras, tanym-túısigi qalyp­tasa qoımaǵan balany tár­bıeleýde oıynshyqtyń alar orny erekshe. Olar arqyly bala qorshaǵan ortasyn tanıdy. Oıynǵa aldanyp, jal­ǵyz­dyqtan arylady. Tipti óziniń súıkimdi qýyrshaǵyna baýyr basqan balalar ony túnde de qushaqtap jatady. Kúni-túni bala qolynan túspeıtin qýyrshaqtar­dyń keıde adam aǵzasyna keri áserin tıgizip jatatyny da belgili. Sol úshin balaǵa oıyn­shyq tańdaǵanda muqııat bo­lyńyz. Áıtpese arzan qýyr­shaqqa qyzyǵyp, emi qymbatqa túsetin dertti «satyp» alýy­ńyz múmkin.

 

Aman JAIYMBET,

jýrnalıst

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar