Aımaqtar • 01 Qazan, 2019

Aýa raıy qolbaılaý bolyp tur

13 retkórsetildi

Soltústik Qazaqstan oblysynda astyq bıyl da bitik shyqty. Árıne budan áldeqaıda bitik shyqqan jyldar kóp bolǵan. Biraq bıyl jazdyń ystyǵynan dánniń qamyrlylyǵy artyp, sapasy joǵary bolmaq.

Dál qazir Esil óńiriniń dı­qan­­dary árbir qolaıly kúndi utymdy paıdalanyp qalýǵa tyrysyp, jantalasyp jatyr. Biraq jaryqtyq kún de qabaǵyn ashpaı, kúzdiń kóńilsiz jaýyn-shashyny úzilmeı tur. Keıde tipti nóserletip, bir-eki kún boıy úzil­meı turyp alady. Egis ala­ńyna shyqpaq túgili, jer ezi­lip ket­kende qatynas úzilip qa­lady. Sondyqtan keıbir fermer­ler, pysyq sharýalar kún ja­ýyn-shashynsyz bolǵanda oraqty úz­beı salyp, eki aýysymmen ju­mys isteıdi, kombaındar túni­men toqtamaıdy.

Bıyl oblysta barlyǵy
2 mln 861myń gek­tar jerge – dándi daqyl, 970 myń gektar jerge – maıly daqyl, 34 myń gektar kartop, 6,2 myń gektarǵa – kókónis tuqymdary sińirilgen. As atasy alqapqa egil­gen kólem Aqmola men Qos­tanaı oblysynan keıingi úshinshi orynda.

Sońǵy málimet boıynsha óńir­­degi barlyq dándi daqyldyń 70 paıyzy orylyp, destege túsip, sonyń 63,8 paıyzy bastyryldy. Jınalǵan astyq kólemi 39,4 myń tonna. Gektar berekeliginiń ortasha kórsetkishi – 15 sentner.

Qyzyljar, Mamlıýt, Aq­qaıyń, Ýálıhanov aýdandarynda astyq túsimi budan álde­qaı­da joǵary. Kósh bastaýshy Qy­zyl­jar aýdany orta eseppen gek­tarynan 18,3 sentnerden astyq jınalýda, al keıbir jeke sharýashylyqtarda tipti 25-27 sentnerden aınalýda.

Osy kórsetkish boıynsha Sol­­­tústik Qazaqstan kórshiles as­tyqty oblystardan alda ke­ledi. 26 qyrkúıektegi málimet bo­ıynsha gektaryna ortasha tú­­sim Aqmola oblysynda − 10,3, al Qostanaıda – 6,3 sentnerden eken. Alaıda bul óńirlerde as­tyq bastyrý qarqyny joǵary. Naqty aıtatyn bolsaq, Qostanaı barlyq astyǵynyń 74 paıyzyn, Aqmola 68,4 paıyzyn bastyryp úlgeripti.

Soltústik Qazaqstandaǵy as­­tyqty aýdandardyń ishindegi egis kólemi eń úlkeni – Ǵabıt Mú­sirepov aýdany. Búginde aýdan­­­­­­­nyń dıqandary 490,6 myń gek­­tar alqaptyń 64,4%-yn bas­tyryp úlgerdi. Alaıda gektar berekeligi oblystyń ortasha kór­setkishinen tómendeý – 13,6 sentner ǵana. Astyq bastyrýdan oblys boıynsha alda kele jatqan  – Ýálıhanov aýdany. Aýdandaǵy alqaptardyń 71,4 paıyzy bas­ty­rylǵan. Gektar berekeligi 16,4 sentnerden aınalýda. Al kósh sońynda qalyp, jaýyn-shashynnyń kesirinen qulashyn jaza almaı kele jatqan aýdan – Mamlıýt. Jergilikti dıqandar destege túsken astyqtyń 57,7 paıyzyn ǵana bastyrdy.

Sınoptıkterdiń boljamyna qaraǵanda, aldymyzdaǵy on kún kóleminde aýa raıy jady­rap kete qoımaıdy. Oblys as­pa­nyn ala bult basyp, keı jerlerde jaýyn-shashyn kúsheıýi múmkin. Sondyqtan dıqandar astyq bastyrýdy aldymyzdaǵy onkúndikte de aıaqtaı qoıýy ne­ǵaıbyl.

Aýa raıynyń qolaısyzdyǵy dándi daqyldar ǵana emes, maıly daqyldar men kókónisti de tolyq jınap alýǵa mursat bermeı otyr. Oblys boıynsha pisken maı­­­ly daqyldardyń 55,5%-y orylyp, onyń úshten biri ǵa­na bastyryldy. Barlyǵy 265,7 myń tonna maıly daqyl qam­­­baǵa tústi. О́nimdi jınaýda­ alda kele jatqan – Aıyrtaý aýda­nynyń eńbekkerleri. Olar egistiń 45,4 paıyzyn qambaǵa túsirip úlgerdi. Kósh sońynda qa­lyp kele jatqan Tımırıazev aýdanynyń dıqandary egis kóleminiń tek 22,8%-yn ǵana bastyrdy.

 Oblys boıynsha kartoptyń 95 paıyzy jınaldy. Bul iste Ǵabıt Músirepov aýdanynyń eńbekkerleri alda keledi, olar ózderindegi kartop tuqymy si­ńirilgen aýmaqty tolyq jı­na­ǵan. Alaıda ónimdilik tó­mendeý. Oblystaǵy ortasha kór­setkish 130,7 sentner bolsa, Músirepov aýdanynda gektary­nan tek 111,4 sentnerden jınal­ǵan. Al eń jo­ǵary ónim Qyzyljar aýdanynda, olar gektarynan 150 sentnerden ónim alýda.

Oblys kartoptan basqa kó­kónisterdi jınaýdy da áli tolyq aıaqtaı almaı otyr. Sońǵy derekke qaraǵanda, ónimniń áli segiz paıyzy alqapta jatyr. Bá­­rine kedergi bolyp turǵan aýa ra­ıynyń qolaısyzdyǵy. Bes-al­ty kún shaıdaı ashyq bolsa, qy­zyl­jarlyqtar oraq naýqanyn eń­serip tastar edi. Dıqanshy qa­ýym­nyń bar tilegi de sol.

 

Soltústik Qazaqstan oblysy

 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

«Eńbek» eleýsiz qaldy

Qoǵam • Búgin, 08:43

Robot-tehnıka úıirmeleri qajet pe?

Qazaqstan • Búgin, 08:26

Qurylysshylar nege ereýilge shyqty?

Qazaqstan • Búgin, 08:24

«Januıa» ortalyǵy jumysyn bastady

Qoǵam • Búgin, 08:22

Kedergisiz ómir syılaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:22

Reformalar oza shabýdy kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 08:19

Azamattyq jaýapkershilik qajet

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ashyq qoǵam aıshyqtary

Búgin, 08:14

Tazalyqtan aldyna jan salmaıtyn jurt

Qoǵam • Búgin, 08:08

Jaldamaly jumysshylar jalaqysy artty

Ekonomıka • Búgin, 08:05

Sheteldik taýarlar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 08:03

Ekonomıkalyq ósimniń kóleńke tusy

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Baspana baǵasy nege kóterildi?

Qoǵam • Búgin, 07:58

Yntymaqtastyqtyń jańa kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 07:52

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Keshe

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar