Kıno • 01 Qazan, 2019

Aqan Sataev: «Tomırıs» – rejısserlik tájirıbemdegi úlken mejem

58 retkórsetildi

– Aqan Qarǵambaıuly, «Tomırısteı»­ aýqymdy jobany sát­ti aıaqtaýyńyzben qut­tyqtaımyz. Ta­rıhı máni zor fılmdi túsirý bary­synda kóńilińizdegi barlyq oı-tilegińizdi júzege asyra aldyńyz ba? Álde oryndalmaı qal­ǵan sátter de kezdesti me?

– Quttyqtaýyńyzǵa rahmet. Biz bul kartınany eki jarym jylǵa jýyq jasadyq. «Tomırıs» fılmi qaı jaǵynan kelse de úlken izdenis, aýqymdy eńbekti talap etti. Eń alǵash, osydan úsh jyl buryn, «Anaǵa aparar jol» dramasynyń premerasynan soń bas prodıýser Álııa Nazarbaeva «Tomırıs» fılmin túsirý jaı­ly oıyn ortaǵa tastady. «Anaǵa apa­rar joldy» tamashalap, rıza bolǵan Elbasy jańa bastamamyzǵa qoldaý bil­di­rip, aq batasyn berdi. Áýelde júreksin­genimizben, keıin bul usynysty kıno alańynda ózimizdi kásibı maman, eń bastysy qazaqtyń patrıot azamaty retinde synap kórýge taptyrmas múmkindik, teń­dessiz tájirıbe alańy dep qabyldap, ta­rıhı týyndyny túsirýge bel býdyq.

Jalpy, jobany jaryqqa shyǵarý ýa­qyty eki jarym jyl merzimdi qamty­ǵanymen, negizgi túsirilim prosesi 93 kúnge sozyldy. Keıbir sahnalarda túsi­rilim alańynda 800-ge jýyq akter bir me­zette jumys istedi. Shyǵarmashylyq top quramynda 400 adam eńbek etti. Túsi­rilim jumystary basty tórt úlken lokasııada júzege asyryldy. Olar – Shonjy, Qapshaǵaı, Almaty jáne Kókshetaý aımaqtary. Almatydaǵy túsirilimder negizinen «Qazaqfılm» kınostýdııasy janyndaǵy Vavılon tarıhı pavılonynda ótti.

«Tomırıs» fılmin rejısserlik tá­jirıbemdegi úlken meje desem bolady. Mazmundyq, kórkemdik turǵydan tarqatsaq ta kez kelgen sýretker úshin asa qyzyqty taqyryp dep sanaımyn. Maǵan osyndaı aýqymdy týyndymen jumys isteýge, tarıhymyzǵa boılap, Uly dalanyń dańqty tulǵalary ómi­rin kıno tilinde sóıletýge múmkindik syı­laǵany úshin Jaratqanǵa myń da bir shúkir deımin. Jumystyń sońǵy nus­qasyn kórip otyryp «Tomırısti» túsir­gen eki jarym jyl ýaqytty shyǵar­mashylyq adamy retinde jańa tájirıbe, bastamalarǵa jetelegen jemisti joba boldy dep senimmen aıta alamyn.

– Fılmniń ózegi – ssenarıı ǵoı. Bul jaǵy­nan qandaı tarıhı derek nemese eńbek negizge alyndy?

– Fılm ıdeıasyn Álııa Nursultan­qyzy men Tımýr Jaqsylyqov aqyl­da­syp, bastapqy maqsaty júıelendi. Keıin Tımýr Jaqsylyqov tolyqtaı sse­narııin jazyp shyqty. Negizinen bizdiń ssenarlyq top úlken boldy. Jal­py sany 10-ǵa jýyq adam atsalysty. Dıalogtardy bólek mamandar jazdy. Bul tusta redaktorlar men keńes­shilerdiń de eńbegi eresen. Al endi negizgi saýalyńyzǵa kelsem, ssenarıı ejelgi grek tarıhshysy Gerodottyń jazbasyna súıenip jazyldy. Iаǵnı, «Tomırıstiń» negizgi irgetasy, qazyǵy – Gerodottyń jazbasy.

– Keńesshilerden kimdermen jumys istedińiz?

– Qazaqstandyq belgili arhıtektor, tarıhshy, akademık Almas Ordabaevpen ke­ńestik. Ǵalymmen shyǵarmashylyq baı­­­lanysymyz «Jaýjúrek myń bala» fılmi­niń túsirilimi kezinde bastalǵan bolatyn. Keıin «Anaǵa aparar jol» kartınasy jaryqqa shyǵar sátte de jemisti baılanys ornattyq. Bilikti mamanmen birlese jasaǵan jumysymyz endi mine «Tomırıs» fılminde de jalǵasyp otyr.

– Buǵan deıin de birneshe tarıhı fılm túsir­genińizdi eskersek, bul «Tomırıstiń» tarı­hı taqy­rypty qaý­­zaǵan burynǵy jumysta­ry­ńyz­dan erek­­sheligi nede dep oılaısyz?

– «Tomırıs» – aýqymdy joba. Eki ja­rym myń jyl buryn bolǵan tarıhty ekranda kórsetip qana qoımaı, oqıǵany shynaıy sóılete bilý sýretker retinde maǵan ári qıyn, ári qyzyq bol­dy. О́ıtkeni ultymyz úshin ulyq esim­der qataryna engen áıgili Saq pat­shaıymynyń erligi kúlli qazaq úshin qasterli. Árqaısymyzdyń boıymyzda To­mırıstiń rýhy bar. Sondyqtan da qa­­­telesýge, bosańsýǵa jol joq. Osy se­bepti de túsirilim jumystary bastal­ǵan sátten bastap úzdiksiz izdenýge, ár derekke den qoıyp saraptaýǵa, Saq patshaıymynyń bolmysyn barynsha jan-jaqty qyrynan ashý jolynda ter tóktik. Basqa tirlikti ysyryp qoıyp, ózimizdi túbegeıli «Tomırıske» arnadyq. 

– Rejısser úshin árbir jumysy qym­bat, ystyq. Desek te, búginge de­ıin túsir­gen fılm­deri­ńizdiń ishin­de ja­ny­ńyzǵa aıryqsha jaqyny, kóńi­lińiz­den shyq­qany qaısy?

– Bilesiz be, bul jaǵynan kelgende men joly bolǵan baqytty adam shy­ǵarmyn. Fılmo­grafııam­daǵy ár fılmim ózim úshin biri ekinshisine uqsa­maı­tyn qyzyqty emosııaǵa toly jobalar boldy. Qaıta­lanbas áser aldym. Árqaısysynyń kóńilimde ózindik orny bar. Men barlyq fılmimdi jaqsy kóre­min. Desek te, áli ystyǵy basylyp úlger­megen ári túsirilim barysynda tyń táji­rıbelerge basta­mashy bolǵan dál qazirgi sáttegi eń aýqymdy jumysym bol­ǵandyqtan da shyǵar, búginge deıin túsirgen fılmderimniń ishindegi erek­shesi de, qıyny da – «Tomırıs» boldy dep oılaımyn.

– Túsirilim jumysyna sheteldik mamandar tartyldy ma?

– «Tomırıs» – tolyǵymen otandyq ónim. Tek qana kompıýterlik grafıka salasy mamandarynyń kómegin shetelden qabyldaýǵa týra keldi. Qalǵan jumystyń barlyǵy tolyǵymen Qazaqstanda atqa­ryldy. Tipti Vavılondy, ondaǵy Kır pat­sha sahnasyn áý basta Marokko je­­­rinde túsiremiz dep oılaǵan bolatyn­byz. Biraq sońynda aqyldasa kele Oń­­­tústik Afrıka qurlyǵyndaǵy túsi­ri­lim­nen bas tartyp, irgeli jumys­ty elde atqarýǵa bel baıladyq. Bul she­shim, birinshiden, qarjyny aıtarlyq­taı únemdese, ekinshiden, otandyq kıno óneriniń dál qazirgi sátte eshbir mem­­leketten kem emes ekendigin kór­set­kimiz keldi. Fılmniń qoıýshy sý­ret­­shisi Qýat Tileýbaev bastaǵan sýret­­shiler toby «Qazaqfılm» kınostýdııasy janyndaǵy túsirilim alańynda qartınaǵa qajetti barlyq dekorasııany jasap shyqty. Sóıtip, Vavılondy izdep alysqa at arytpaı-aq, týǵan jerdiń tórin tıimdi paıdalandyq. Osy oraıda túsirilim bastalǵannan aıaqtalǵanǵa deıin menimen birge júrip, barlyq bastamama múddeles bola bilgen shyǵarmashylyq komandama, akterlerge alǵysym sheksiz. Ásirese, Jaıdarbek Kúnǵojınovtiń «Nomad» jattyqtyrý lagerin aıryqsha atap ótkim keledi. Aıtýly ortalyq bizge oıdaǵy jumystarymyzdy tolyǵymen iske asyrýǵa keń múmkindik ashyp berdi. Bular shyn mánindegi ultymyzdyń maqta­nyshy. Elimizde osyndaı ortalyqtyń baryna qýanyshtymyn.

– Tomırısteı tarıhı kesek beıne­ni kásibı emes aktrısaǵa berýge júreksin­be­dińiz be?

– Suraǵyńyz oryndy. Qorqynysh boldy. Tomırıs róli Álmıranyń debıýt­tik jumysy bolǵandyqtan, álbette kúmánniń bolýy da zańdylyq dep oılaımyn. Ras, 100 paıyz senimdi boldym dep aıtpaımyn. Kúdik te, qorqynysh ta bol­dy jáne onyń bolǵany da durys. Sonyń arqasynda jaýapkershilik kú­sheıedi. Alaıda, ondaı sezim kásibı ak­termen jumys istegende de týady. «Kóz – qorqaq, qol – batyr» demekshi, ju­mysty naqty bastap ketpeıinshe kim­men jumys isteseń de, senimsizdik tıt­teı de seıilmek emes. Sondyqtan táýe­kel dedim. Jalpy, bul men úshin alǵash­qy tájirıbe emes. «Reketır» fılmindegi bas keıip­kerdi beınelegen Saıat Isembaevtyń da kásibı bilimi bol­maǵan. Sondyqtan Álmıraǵa da sendim.

– Qupııa bolmasa, eń joǵary qalam­aqy kimge tólendi? Ishteı Tomırıske bolar dep topshylap otyrmyz...

– Joq, joǵary qalamaqyny Kırdiń beınesin jasaǵan Gollıvýd akteri Gasan Masýd aldy. Men Gasanǵa aıryqsha toqtalyp ótkim keledi. Rıdlı Skottyń «Aspan patshalyǵy» fılminde Saladın patshanyń róli arqyly tanylǵan gollıvýd akteri shyn máninde óz isiniń sheberi, úlken akter. Ony Kır patshanyń róli arqyly taǵy bir márte dáleldedi. Gasan Masýdpen shyǵarmashylyq tandem otan­dyq akterler úshin úlken tájirıbe boldy dep oılaımyn.

– Sonda Kır patshaǵa laıyq akter Qazaq­stannan tabylmaǵany ma? Nege sheteldik ma­man­nyń kómegine júgindińiz?

– Ras, ondaı oı áýelde mende de boldy. Kırdiń róline kastıng jarııalanǵan sátte eń birinshi otandyq akterlerdi baı­qap kórdim. Biraq qansha tyryssa da ekrannan qazaq ekendigi báribir kórinip turdy. Kóńilimdegideı bolmady. Sóıtip shekaralas ornalasqan kórshi О́zbekstan men Tájikstannyń ártis­terine Kır patsha rólinde kórinýine múmkindik berip baıqap kórdik. Olar da ishki oıymyzben qa­byspady. Kóksegenimizdeı tıptik beınege jolyq­padyq. Onyń ústine uzaq oılanýǵa ýaqyt ta tapshy edi. Sol sebepti gollıvýd sheberiniń kómegine jú­­ginýge týra keldi. Gasan myqty akter ǵana emes, jaqsy adam da. Túsirilim ba­ry­synda tez til tabysyp, jyly qarym-qatynasta tarqastyq. О́kinishke qaraı fılmniń premerasyna kele almady.

– Alda taǵy qandaı shyǵarmashy­lyq jos­par­laryńyz bar?

– Dál qazir «Bokser» fılmine daıyndyq jumystaryn bastap kettik. Fılm ıdeıasy áý bas­ta olımpıada chem­pıony, boksshy Serik Sápıevtiń ómi­rine arnalǵan edi. Biraq keıin aqyl­dasa kele Seriktiń ómirbaıanyn ne­gizge ala otyryp, boksshy­lardyń jal­py jıyntyq beınesin jasaýdy uıǵar­dyq. Iаǵnı chempıon ómirbaıanyn arqaý ete otyryp, barlyq boksshyǵa or­taq týyn­dy jasap shyǵarmaq oıymyz bar. Kórermenderimizge, ásirese ós­keleń jas urpaqqa partıottyq rýh be­retin sport­tyq drama janryndaǵy ǵumyr­baıandyq fılm bolady dep kútilýde. Qazir túsirilimge deıingi daıyndyq jumys­tary júrgizilip jatyr. Al jalpy túsirilim aqpan aıyna josparlanyp otyr. Ázirge aıtarym osy. Qalǵanyn fılm jaryqqa shyqqan soń kórersizder.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Nazerke JUMABAI

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar