Qazaqstan • 02 Qazan, 2019

Qoǵamdaǵy únqatysý – ornyqty damý sharty

11 retkórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Úkimet palatalary­nyń birlesken otyrysynda alǵash ret Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýyn jarııalady. Bul Joldaýdyń negizgi baǵdary – elimizdegi áleýmettik máselelerdi sheshýdiń barysyn aıqyndaý, zamanaýı kezeńdegi memleketimizdiń damýyndaǵy san qyrly qaıshylyqty problemalardyń túıisetin tustaryn kórsetý.

О́kinishke qaraı, qoǵamda jastardy eńbekqorlyqqa tár­bıeleýge tereń mán berýde, ustazdardyń mártebesin bıik­tetýde, áleýmettik deńgeıi tómen turǵyndarǵa júıeli qol­daý berýde, qylmystyń ár qıly kóri­nisterimen kúresýde qorda­lan­ǵan másele jeterlik.

Joldaý ózekti máselelerdiń qataryna qazirgi qoǵamdaǵy jemqorlyq pen sybaılastyqqa, bolashaqqa qaraı umtylmaıtyn bosbelbeýlikke qarsy kúres jatqyzyldy. Adam ómiriniń qun­dy­lyqtar men onyń quqyqtary men bostandyǵyn barlyǵynan joǵary qoıý demokratııalyq elderge tán qasıet bolyp sanalady. Ásirese osy maqsatty júzege asyrý úshin kómek berilýge tıis­ti áleýmettik toptar men jeke aza­mattar tizimi naqty túr­de anyqtalǵany jón. Sonda biz­diń úlken óndiristen shettep qal­ǵan, biraq shamasy kelgenshe shaǵyn bıznespen aınalysatyn kópshilik qaýymǵa ataýly jáne naqty kómek berileri anyq. Árbir óndirýshi kásipker óziniń eńbeginiń qyzyǵyn aldymen ózi kórýi kerek. Sonda ǵana ekonomıka salasynda yntalanýdan belsendi damý prosesi júzege asady, alǵa qaraı órkendeýdiń qaınar kózi ashylady.

«Men halyqqa bergen ýáde­lerim­di mindetti túrde oryndaı­myn», deıdi Prezıdent Q.Toqaev. Demek, eldiń bolashaǵy sóz ben istiń ózara úılesýinde. «Aıtyl­ǵan sóz – atylǵan oq» deı­di hal­qy­myz. Barlyq deń­ge­ı­­degi sózge degen qurmet kóbeı­se, onda bola­shaqqa qaraı qada­my­myz da shı­raq bolar edi, qo­ǵam­dyq sanaǵa senim de kire­ti­ni belgili. О́kinishke qaraı, ártúr­li deńgeıde qurǵaq ýáde berý, azamattardy aldamsyratý kórinis berip otyrǵany jurt­­shy­lyqty qynjyltyp kel­geni shyn­dyq. Qoǵamdaǵy teris quby­lys­tardyń paıda bolýy sebep­teri­niń astarynda, túp tórki­ninde sheshilmegen áleý­met­tik-eko­nomıkalyq máseleler, rýhanı daǵdarystar men aýytqýlar, áleýmettik problemalar jatatyny belgili. Endi máselelerdi kóp bolyp eńserýge umtylsaq qana Joldaýda aıtylǵan syndar­ly oılar júzege asary anyq. Dıalogtan iske kóshetin kezeń jaqyn degen oıdamyz.

 

Serik NURMURATOV,

fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, professor, Fılosofııa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýty dırektorynyń orynbasary

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar