О́ńirdegi ózekti máseleler sheshilýimen qundy

Turǵyndardy tolǵandyratyn 4 másele

Biz eń áýeli jurttyń shaǵymy eń kóp túse­tin orynnyń biri Nur Otan partııasy ob­lystyq fılıalyna bardyq. Partııa­nyń oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary Ánýarbek Muhtar­hanov óńirde partııanyń 20 qoǵamdyq qabyldaý bólimi halyqpen tyǵyz jumys isteı­tinin aıtady. «Partııa qoǵamdyq qabyl­daý jumysyn birinshi orynǵa qoıyp otyr. Qoǵamdyq qabyldaý – partııa ju­mysynyń negizgi bóligi. Osy arqy­ly biz óńir turǵyndaryn qandaı máse­leler tolǵandyratynyn, olardyń kóńil kúıin bilip otyramyz. Qoǵamdyq qabyl­daý partııa jumysynyń júıeliligin, partııaǵa degen eldiń senimin kórsetedi. 2018 jyly 5 myńǵa jýyq adamdy qabyl­dadyq. Sońǵy jyldary turǵyndar tarapy­nan aryz-shaǵym kóbeıip ketti. Adam­dar bizge kóp keledi. Kelgende, másele­leriniń sheshim tabatynyna sengen­dik­ten keledi. Turǵyndar tıisti oryndar­ǵa tikeleı aryz jazǵannan góri partııa arqyly barsa máseleleriniń tez sheshi­letinin biledi. Biz aryz-shaǵymdardy tıisti, ókiletti oryndarǵa jiberemiz, durys sheshilýin baqylaımyz. Másele sheshil­meı kúrdelense, qoǵamdyq tyńdaý ótkizemiz. Arnaıy bekitilgen keste­miz bar. О́skemendegi partııa fılıalyn­da tur­ǵyndardy oblys ákiminiń ózi qabyl­daı­dy. Máselen, oblys ákimi jyl basynan beri turǵyndardy 6 ret qabyldady. Mem­lekettik atqarýshy organdar basshylary da osy jerde qabyldaý ótkizedi», deıdi ol.

Partııanyń oblystaǵy fılıalda­ryna jyl basynan beri, ıaǵnı 1 qyr­kúıekke deıin uzyn sany 4808 aryz-sha­ǵym túsipti. Turǵyndardyń ózderin tol­­ǵandyrǵan máselelerdi partııa fılıalyna kelmeı-aq, úıde otyryp-aq tıisti oryndarǵa jetkizýine partııa fılıaly tarapynan jaǵdaı jasalypty. Máselen, joǵaryda atap ótken 4808 aryz-shaǵymnyń 237-si partııanyń resmı saıtyna tússe, 58 turǵyn «Skype» baǵdarlamasy arqyly ótinish-tilekterin jetkizipti. Al óńirdiń 48 turǵyny par­tııanyń oblystyq fılıalynda orna­tylǵan beıne konferensııa arqyly or­talyqtaǵy basshylarǵa shyǵyp, aryz-shaǵymdaryn aıtýǵa múmkindik alypty. Osy toǵyz aı kóleminde partııanyń qo­ǵamdyq qabyldaý bólimderi arqyly 1280 qabyldaý uıymdastyrylyp, 2311 azamat qabyldaýǵa jazylypty.

Partııaǵa kimder keledi? Qandaı má­se­le­men keledi? Partııa fılıalynyń oblystyq qoǵamdyq qabyldaý bólmesiniń meńgerýshisi Jansaıa Qanybekovanyń aıtýynsha, bıyl partııa fılıaldaryna aryz-shaǵymyn jetkizgen azamattardyń 18 paıyzyn zeınetkerler, 14 paıyzyn az qamtylǵan otbasylar, 8 paıyzyn jas­tar, 7 paıyzyn tolyq emes otbasylar, 6 paıyzyn múgedekter, 5 paıyzyn kóp balaly jáne jas otbasylar, 3 paıy­zyn múgedek balalardy tárbıelep otyr­ǵan otbasylar, 2 paıyzyn sharýa qo­ja­lyqtarynyń ókilderi men oralmandar, qalǵan 1 paıyzy sottalǵandar men tyl ar­dagerleri, basqa da sanattaǵy aza­mat­tar qurapty.

Halyqty qaı kezde de áleýmettik má­seleler tolǵandyratyny belgili. Bıyl da jyldaǵydaı áleýmettik másele – birinshi orynda. 2019 jyldyń toǵyz aıynda óńir turǵyndarynyń 28,6 paıyzy partııa fı­lıaldaryna áleýmettik máselelerin alǵa tarta kelipti. Bul ótken jyldyń osy ke­zeńimen salystyrǵanda 6,5 paıyzǵa kóp. Biz ataǵan 28,6 paıyzdy quraǵan áleý­­mettik máseleniń ózin birneshe top­qa bólýge bolady. Jiktep aıtsaq, par­tııaǵa áleýmettik máselelerin aıtqan aza­mattardyń 47 paıyzy materıaldyq jáne qaıyrymdylyq kómek suraı kel­se, 19 paıyzy ózderin zeınetaqy ta­ǵaıyndaý, járdemaqy, jeńildik, tó­lem jáne ótemaqy máseleleri mazalap júrgenin jetkizipti. Áleýmettik qam­syzdandyrý máselesi, ásirese oblystyń Rıdder qalasy turǵyndarynyń 73, Aıa­góz turǵyndarynyń 49, Shemonaıha tur­ǵyn­darynyń 44, О́skemen men Úrjar aýda­ny turǵyndarynyń 25 paıyzynyń kóńilin alańdatatyn kórinedi. Oblystaǵy partııanyń qoǵamdyq qabyldaýlaryna turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salasy boıynsha túsken aryz-shaǵymdar 18 paıyzdy qurasa, bul tarapta Rıd­der (44), О́skemen qalalary (30), Shemo­naıha (30) jáne Ulan (27) aýdandary «bel­sendiligimen» kózge túsipti. Aımaq turǵyndary jumysqa ornalasý jáne eńbek daýlary (jalaqy men zeınetaqy tólemderiniń tólenbeýi) boıynsha da kóp shaǵynady eken. Bıylǵy kórsetkish – 15 paıyz. Ásirese osy máselelermen Úrjar (21), Borodýlıha (18) jáne Tar­baǵataı (17) aýdanynyń turǵyndary par­tııaǵa birshama aryz-shaǵym túsiripti. To­ǵyz aıda partııa fılıalyna kelip túsken aryz-shaǵymdardyń 14 paıyzy turǵyn úı jáne jer telimderin bólý, onyń ishin­de memlekettik turǵyn úı qorynan úı berýge qatysty eken. Bul rette aryz-shaǵym­dardyń basym bóligi Zaısan (42), Abaı (38), Glýbokoe (27) jáne Úrjar (23,5) aýdan­darynan kelip túsipti.

Toǵyz aıǵa toqtaldyq. Al partııaǵa 2016 jyly 5777, 2017 jyly 5658, 2018 jyly 4784 adam habarlasypty. Byl­tyr aryz-shaǵymdardyń 43 paıyzy oń sheshimin taýyp, 55 paıyzyna keńes be­rilip, túsindirý jumystary júrgi­zilipti. 2018 jyly 2920 qabyldaý uıym­das­tyrylyp, 4569 adam máselelerin aı­týǵa múm­kindik alypty.

Úsh jyldy salystyryp aıtar bolsaq, óńir turǵyndaryn negizinen 4 másele – áleýmettik qamsyzdandyrý, jumysqa or­nalasý, eńbek daýlary, turǵyn úı jáne jer alý, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýa­shylyǵy máseleleri kóbirek tol­ǵan­dyratynyn jáne bul túıtkilder jyl ótken saıyn kóbeımese, azaımaı otyr­ǵanyn da anyq baıqaımyz.

«Mınıstrlikke barsam, úı tez beriledi» dep oılaıdy

Partııanyń oblystyq qoǵamdyq qabyldaý bólmesiniń meńgerýshisi Jansaıa Qanybekova halyq arasynda «másele tek joǵarynyń nusqaýymen sheshiledi» degen kózqaras qalyptasqanyn aıtady. Keıbir tur­ǵyndardyń máselesi ózi turatyn jer­­degi aýyl ákimine qatysty bolsa da, oǵan barmaı birden oblys ákimine sha­­ǵym­danyp jatady. Bizge turǵyndar kóbinese úı kezegi boıynsha keledi. Olar bizden buryn joǵaryǵa, ortalyqtaǵy basshylarǵa shaǵymdanady. Elordadaǵy basshylar kezekti jyljyta almaıdy ǵoı. Bári zań aıasynda sheshilmeı me? «Mınıstrlikke barsam, kezegim jyljıdy, úı tez beriledi» dep oılaıdy. Ol kisiniń al­dynda da sol kisi sekildi qansha muqtaj adam bar eken­digin esten shyǵarady. Bilmegennen keıin anda barady, mynda barady. Ýaqytyn joǵaltady. Bizge máselesi ábden ýshyqqan kezde ke­ledi. Artynan «Birden sizderge ke­lýimiz ke­rek eken ǵoı» dep jatady. Jasy­ra­tyny joq, oblysta sheshilmeıtin máseleler de bar. Bul máseleler negizinen sot sheshimderine qatysty» degen ol qa­zir­gi ýaqytta «Halyqqa kómek» jáne «Zań­gerlik kómek» dep atalatyn eki joba iske asyp jatqanyn jetkizdi.

«Halyqqa kómek» jobasy boıynsha apta­syna bir ret beısenbi kúni áleýmettik qam­syzdandyrý bólimderi, halyqqa qyz­met kórsetý ortalyqtary, turǵyn úı ınspeksııasy sekildi mekemelerdiń ókil­deri qabyldaý júrgizedi eken. Al «Zańgerlik kómek» boıynsha aptasyna bir ret zańgerler, advokattar, notarıýstar adam­darǵa tegin keńes berip, áleýmettik osal toptarǵa ótinish jazýǵa kómektesetin kórinedi.

Turǵyndar negizinen partııaǵa jeke máse­lelerimen kóp shaǵymdanatynyn baı­qa­dyq. Al óz aýylynyń, aýyldas­tarynyń máselesin kóteretin turǵyndar saýsaqpen sanarlyqtaı bolsa da bar eken. Máselen, Al­taı aýdanynyń Parygıno aýylynyń tur­ǵyny 2016 jyly beıne konferensııa arqyly sol kezdegi «Nur Otan» partııa­sy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Muhtar Qul-Muhamedke shyǵyp, «Altaı-Zýbovsk-Parygıno» jolynyń máselesin kóteripti. Nátıjesinde, partııanyń yqpa­lymen oblystyq bıýdjetten qarjy bóli­nip, 2017 jyly 13 shaqyrymdyq jol 200 mıl­lıon teńgege jóndeýden ótipti.

Bıyl aryz-shaǵym jyldaǵydan eki ese kóp

Aımaq turǵyndary aryz-shaǵymda­ryn arqalap baratyn jerdiń biri – О́s­ke­mendegi oblys ákimdigi ǵımaraty, on­daǵy – jeke tulǵany qabyldaý bólmesi. Biz de bardyq bul jerge. Tym alysqa uza­maıyq dep eki jarym jylǵa sarap ja­sap kórdik. Oblys ákimi apparaty Ba­qylaý jáne qujattamalyq qamtamasyz etý bóliminiń bas mamany, jeke tulǵany qa­­byldaý bólmesiniń jetekshisi Násıra Mus­tafına usynǵan málimetterge súıensek, 2017 jyly jeke jáne zańdy tul­ǵalardan 1525, 2018 jyly 1708, 2019 jyl­­dyń jarty jyldyǵynda 1273 aryz-shaǵym túsipti.

2017 jyly oblys ákimi apparatyna túsken 1525 aryz-shaǵymnyń 1047-si tikeleı ótinish berýshiden, 203-i Pre­zıdent Ákimshiligi, 170-i respýblıka­ deńgeıindegi ártúrli vedomstvolar (mı­nıstr­­likter, komıtetter, Bas prokýra­tý­ra), 71-i Premer-Mınıstr keńsesi jáne 34-i Parlament arqyly túsipti. О́ńir turǵyndary aryz-shaǵymynyń kór­set­­kishteri boıynsha oblys ortalyǵy – О́skemen men Semeı qalalary kósh bas­tap tur. 2017 jyly О́skemennen 532, Semeıden 295, Rıdderden 40, aýdan­dardan Glýbokoedan 48, Zaısannan 45, Aıagózden 43, Kókpekti men Ulannan 37 ótinish kelip túsipti. 2018 jylǵy 1708 (+183) aryz-shaǵymnyń 1172-si tike­leı ótinish berýshiden, 219-y Prezı­dent Ákimshiliginen, 223-i respýblıka deń­­geıindegi ártúrli vedomstvolardan (mınıstrlikter, komıtetter, Bas prokýratýra), 49-y Premer-Mınıstr keńsesinen jáne 45-i Parlamentten kelipti. Byltyr sha­ǵym О́skemende 52 (584), Rıdderde 16 (56), Aıagózde 8 (51), Shemonaıhada 19 (44), Úrjarda 8 (39), Altaıda 4 (36) adam­ǵa kóbeıip, Semeı qalasy (290) men Glý­bokoe aýdanynda (43) 5 adamǵa tó­men­­depti. Al 2019 jyldyń I jarty jyl­dyǵynda 1273 aryz-shaǵym túsipti. Onyń 888-i tikeleı ótinish berýshiden, 116-sy Pre­­zıdent Ákimshiliginen, 188-i respýb­lıka deńgeıindegi ártúrli vedomstvolardan (mınıstrlikter, komıtetter, Bas pro­­­kýratýra), 56-sy Premer-Mınıstr ke­­ń­­sesinen jáne 25-i Parlamentten tú­sip­­ti. Oblys turǵyndarynyń osy aryz-sha­­ǵym­darynyń 345-y «Qazposhta», 308-i­ «Elektrondyq qujat aınalymynyń bir­­yńǵaı júıesi», 194-i oblys ákiminiń blo­­gy, 127-si «Elektrondy Úkimet» por­taly, 57-si oblys ákiminiń qoǵamdyq qabyldaý bólmesi, 3-eýi faks arqyly tú­sipti, 239-yn ótinish berýshi ózi ákep tap­syrypty. Biz jipke tizip otyrǵan 2 jarym jyldaǵy aryz-shaǵymdardy salasyna qaraı jiktesek, oblys turǵyndaryn negizinen turǵyn úı, jumysqa ornalasý, eńbek daýy, zeınetaqy tólemderi, járdemaqylardyń taǵaıyndalýy, jer­di paıdalaný sekildi máseleler kó­bi­rek tolǵandyrady. Máselen, 2018 jyl­­ǵy 1525 aryz-shaǵymnyń 337-si (2017 – 397) turǵyn úı-kommýnaldyq sha­­­rýa­shylyǵyna, 184-i (2017 – 208) ju­­myspen qamtý, áleýmettik qamsyz­dan­dyrýǵa, 161-i (2017 – 115) memle­kettik qyz­metke, 144-i (2017 – 87) la­ýa­zym­dy adamdardyń áreketterine (áreket­siz­digine), 122-si (2017 – 64) bilim, ǵylym jáne ınnovasııa, 74-i (2017 – 60) jerdi paı­­dalaný máselelerine qatysty eken. Bıylǵy jarty jyldyqta da turǵyn úı (304), jumyspen qamtý, áleýmettik qamsyzdandyrý (154), memlekettik qyzmet (76), jerdi paıdalaný (56) kúntártibinen tús­pepti. Sonymen qatar mádenıet (90), BAQ-qa (60), ónerkásip pen kásipkerlik (47) jáne aýyl sharýashylyǵy, bilim, ǵylym, ınnovasııa (36) salalaryna qatysty aryz-shaǵymdar tirkelipti.

Qosh delik, turǵyndar tarapynan ke­lip túsken aryz-shaǵymdar qalaı qara­lyp, qanshalyqty sheshimin taýyp jatyr?

«Sońǵy bir jarym jylǵa toqtalaıyn. 2018 jyly óńir turǵyndary tarapynan túsken 1708 aryz-shaǵymnyń 1254-i (73,4 %) oblys ákimdiginiń qurylymdyq bólim­shelerine, 33-i (1,9 %) aımaqtaǵy quqyq qorǵaý organdaryna (prokýratýra, Ádilet departamenti) jiberildi. Qal­ǵan 394 aryz-shaǵym (23 %) oblys ákimi apparatynda qaraldy. Byltyr oblys basshylyǵy zańdy jáne jeke tulǵalarǵa 123 ret qabyldaý júrgizip, 301 adamnyń máselesine qulaq túrdi. Ob­lys ákimi 135, orynbasarlary 134, apparat basshysy 29 turǵyndy qabyldady. Al bıylǵy alǵashqy jarty jyldyqta 1273 aryz-shaǵym tússe, sonyń 1056-sy ákim­diktiń qurylymdyq bólimshelerine, 10-y quqyq qorǵaý organdaryna (prokýratýra, Ádilet departamenti) jiberildi. 176 aryz-shaǵym oblys ákimi apparatynda qaraldy. Bıyl turǵyndar tarapynan túsken aryz-shaǵym jyldaǵydan eki ese kóp. 24 qyrkúıekke deıin 1969 aryz-shaǵym tústi. Halyq máseleniń bári tek joǵarydan sheshiledi dep oılaıdy. Sondaı kózqaras qalyptasqan. Du­rysynda, másele jergilikti jerde she­shilýi kerek. Halyq osyny durys tú­sinse deımiz, kez kelgen máseleniń zań aıa­synda sheshiletinin uqsa deımiz» degen Ná­sıra Mustafına halyq tarapynan tek aryz-shaǵym ǵana túspeıtinin, ártúrli usynystar da aıtylatynyn jetkizdi. Máselen, Katonqaraǵaı aýdanynyń tur­ǵyndary aýdan ortalyǵyn Úlken Na­rynnan Katonqaraǵaı aýylyna kóshirý jó­ninde, al Maqanshy turǵyndary Ma­qan­shyny jeke aýdan qylyp qaıta qurý týraly usynys bildiripti.

Ákimdik qyzmetkerleriniń sózinen túıgenimiz, kelip túsetin aryz-shaǵymnyń deni jeke bastyń máselesi. Alaıda qara bastyń qamynan eldiń, aýylynyń qamyn joǵary qoıatyn azamattar da bar. Máselen, Glýbokoe aýdany Zımovıo aýylynyń turǵyny Lıýdmıla Balabolkına byltyr aýylda aıaldama joqtyǵyn kóterip, hat jazypty. Bıyl oblys ákiminiń tapsyrmasymen aýylǵa aıaldama ornatylypty.

Sıfrlandyrylǵan qoǵamdyq qabyldaý bólmesi

Byltyr jel­toqsan aıynda О́ske­men­de ashylǵan oblys ákiminiń qo­ǵam­dyq qabyldaý ból­mesi – memleket pen qoǵam arasynda tıimdi ekijaqty baılanys ornatý ar­qyly turǵyndardyń bılikke degen senimin arttyrýǵa baǵyttalǵan joba. Bul jerde bári sıfrlandyrylǵan. Qo­­ǵam­dyq qabyldaý bólmesi front-ofıs­ten, kontakt-ortalyqtan jáne por­taldan turady. «Oblys ákiminiń qo­ǵamdyq qa­byldaýy» sıfrlyq portaly – ákim­diktiń turǵyndar úshin ashyqtyǵy jáne qol­jetimdiligi ustanymy boıynsha ju­mys isteıtin platforma. Bul jobanyń bire­geıligi oǵan barlyq memlekettik or­gan­nyń qatysýynda. Turǵyndardan kelip túsken aryz-shaǵymdar arnaıy elek­trondyq platformada saqtalady. Búginde vırtýaldy qabyldaýǵa 303 memlekettik organ men 768 maman qosylǵan. Olar – aýdan-qala ákim­dikteri, oblystyq basqarmalar, iri qalalar ákimdikteriniń bólimderi, or­talyq memlekettik organdardyń aýmaq­tyq bólimsheleri. Jumys tártibi beki­tilgen. Júıege 700-den astam paıdalanýshy qosylyp otyr. Portal 1331 nómirli kontakt-ortalyqpen birlese ju­mys isteıdi. Front-ofıs Qazaqstan kó­shesindegi 59/1 ǵımaratynyń birinshi qa­batynda ornalasqan. Erekshe atap óter­ligi, atalmysh ofıs múmkindigi shek­teýli adamdardy qabyldaý normalaryna saı jaraqtalǵan. Iаǵnı, kireberistegi mú­gedekterge arnalǵan shaqyrý batyrmasymen, kórsetkish taqtalarymen, mnemoshemalarmen, relefti-núkteli japsyrmalarmen jáne taktıldi taqtaıshalarmen jabdyqtalǵan. Orynjaıda qaýip­sizdik talaptaryna sáıkes beınebaqylaý júıesi de ornatylǵan. Munda kelgen azamattar óz betterimen de qyzmet túrlerin ala alady. Sondaı-aq olardyń bilikti ma­man­dardyń kómegine de júginýlerine bolady. Bul joba – «Sıfrly Qazaqstan» jáne «Sıfrly Shyǵys» baǵdarlamalary aıasyndaǵy aýqymdy jumystyń basy ǵana. Munyń bári – turǵyndardyń tur­mys sapasy men qaýipsizdigin arttyrý maq­satynda qolǵa alynǵan is-sharalar», – deıdi oblys ákimi apparaty basshysynyń orynbasary Marına Gagarına.

Bul jerge oblystyń kez kelgen núk­tesinen úı nemese uıaly telefony­ ar­qyly 1331 nómirindegi baılanys ortalyǵyna habarlasýǵa bolady. Telefon shalý tegin. Ju­mys kúnderi turǵyndardyń aryz-shaǵym­daryn operator, al demalys pen meıram kúnderi avtomattandyrylǵan jaýap berý júıesi qabyldaıdy. Sondaı-aq www.1331.kz portalyna kirip, elek­trondyq sandyq qoltańbańyzdyń kó­me­gimen saýalyńyzdy joldaýǵa da múm­kindik bar.

Oblys ákiminiń qoǵamdyq qabyldaý bólmesiniń jumysymen biz de arnaıy baryp tanystyq. Baıqaǵanymyz, munda aryz-shaǵymdardyń kóbi negizinen tele­fon, WhatsApp, elektrondy posh­ta, Instagram, mobıldi qosymshalar ar­qyly túsedi eken. Máselen, qoǵamdyq qa­byldaý bólmesine jyl basynan beri (20 qyrkúıekke deıin) uzyn sany 4585 aryz-shaǵym kelse, sonyń 3012-sy tele­fon qońyraýy, 1146-sy WhatsApp ar­qyly túsipti. Bes kún boıy tańǵy saǵat 8-den keshki saǵat 8-ge deıin jumys is­teıtin qoǵamdyq qabyldaý bólmesiniń erek­sheligi, oblystyń kez kelgen turǵyny kez kelgen mekemege ótinish bildire ala­dy.

«Zań boıynsha turǵyndardyń aryz-shaǵymy 15 jumys kúni ishinde qara­la­dy. Al bul jerde 10 kúntizbelik kún ishinde qaralady. Bul – bir. Ekinshi, aryz-shaǵymdardy tekserý kerek bolsa, bir aıǵa deıin sozylady. Munda 22 kúnde qara­lady. Bizde qalaı? Turǵyndardan ke­lip túsken aryz-shaǵymdy tirkep bir­den tıisti oryndarǵa jiberemiz. Biz tir­kegen kezde memlekettik mekemeler­ge aryz-shaǵym avtomatty túrde túsedi. Al kezek kúttirmeıtin shu­ǵyl jaǵdaı bol­sa, ózimiz telefon so­ǵyp, qosymsha habar­laımyz. Suraq biz­ge qalaı keledi, so­laı jaýap beremiz. Má­selen, elektrondy poshtamen kelse elek­trondy poshtamen jiberemiz. Jaýap bar­ǵan kezde «jaýapqa qanaǵattanasyz ba, qana­­­­ǵattanbaısyz ba?» degen jazý shyǵyp turady. Eger qanaǵattanbasa ári qaraı basqa oryndarǵa jiberemiz», deıdi oblys ákiminiń qoǵamdyq qabyldaý bólmesiniń ınspektory Elvıra Shalqybaeva.

Shuǵyl demekshi, ınspektor bizge shu­ǵyl jaǵdaıda kelip túsken hattardyń birin kórsetti. Rıdder qalasynyń tur­ǵyny Ivan Vıchıkov 23 qyrkúıek kúni saǵat 14:47-de WhatsApp arqyly shahar­daǵy kóshelerdiń birinde toq úzilip, adam­darǵa qaýip tóndirip turǵanyn habarlap, sýretterin jiberipti. Sodan keıin eki saǵat shamasynda, ıaǵnı saǵat 16:25-te tıis­ti mamandar jumys istep jatqanyn habarlap, qoǵamdyq qabyldaý bólmesine alǵysyn jetkizipti. Bul – bir ǵana mysal.

Qoǵamdyq qabyldaý bólmesine telefon shalmaı-aq, týra keletin turǵyndar da bar. Sonyń biri – qoǵam belsendisi, О́s­kemen qalasynyń turǵyny Rýslan Sma­ǵulov. Rýslandy ákimdiktegilerdiń kópshiligi jaqsy tanıdy. Ol qoǵamdyq qabyldaý bólmesi ashylǵannan beri 15 ret bolypty. «Bul jer qarapaıym adamdarǵa óte qolaıly. Jasyratyny joq, keıbir basqarma, departament basshylary árneni syltaýratyp qabyldamaı qoıady. Al myna jer arqyly aldyn ala jazylyp, kez kelgen basqarmaǵa kirýge bolady. Máselen, meni jaqynda Memlekettik eńbek ıns­peksııasy basqarmasy basshysynyń orynbasary qabyldady. Qoǵamdyq qabyldaý bólmesinde bekitilgen kestege sáıkes memlekettik organdar basshylary qabyldaý ótkizedi», deıdi ol.

Oblys ákiminiń qoǵamdyq qabyldaý ból­mesiniń ınspektory Elvıra Shal­qybaevanyń aıtýynsha, jyl basynan beri barlyq mekemelerge túsken aryz-shaǵymdar sany 40 myńnan asyp jyǵy­lypty. О́ńir turǵyndaryn negizinen tur­ǵyn úı kommýnaldyq sharýashylyǵy, naq­tyraq aıtsaq, baspana máselesi tol­ǵandyrady eken. Ekinshi kezekte – den­saýlyq saqtaý salasy. «Dárigerler durys qabyldamaıdy, durys qaramaıdy, barsań ornynda joq, «Damumed» nege istemeıdi, dárigerler menimen durystap sóılesken joq» degen sekildi aryz-shaǵymdar aıty­lady. Jiktep aıtar bolsaq, aryz-sha­ǵym, ótinish-tilek eń kóp túsetin qala – О́skemen, odan keıin Semeı, Altaı. Aýdan­dardan Kókpektiden kóp habarlasady», deıdi Elvıra Shalqybaeva.

Túıin

Biz maqalada óńir turǵyndarynyń tek resmı oryndarǵa túsiretin aryz-sha­ǵym­daryna ǵana toqtalýǵa tyrystyq. Oblys halqynyń, aımaqtaǵy belsendi azamattardyń áleýmettik jelide, basqa da oryndarda kóterip jatqan máseleleri óz aldyna bólek áńgime. Áleýmettik jeli de­mekshi, oblys ákimi Danıal Ahmetovtiń feısbýk jáne Instagram áleýmettik jeli­lerinde ashylǵan jeke paraqshasyna oblys tur­ǵyndary ózderin tolǵandyrǵan máse­lelerin ashyq jazyp, usynystaryn jet­kizip júr.

Shyǵys Qazaqstan oblysy