Rýhanııat • 03 Qazan, 2019

Halyq jazýshysy, qoǵam qaıratkeri Sherhan Murtazanyń ómirden ozǵanyna – 1 jyl

138 retkórsetildi

Sherhan Murtaza! Bul esimniń halyq jadynda jat­­talǵanyna elý jyldan asyp ketti. Sol elý jylda ádebıet pen jýrnalıstıkaǵa nebir talanttar kelip qosyldy. Biraq olardyń arasynda Sherhan juldyzy esh kómeskilenbeı, qaıta burynǵydan da jarqyrap, ár júrekke nur quıa tústi.

Bir kezde «aınalasy jup-jumyr tegis kelgen» áńgimelerden bastaǵan jazýshy qazaq ádebıetine kóp tomdyq roman ákelgen sanaýly qalamgerdiń bıigine kóterildi. Qyzmetin baspanyń redaktorlyǵynan bastap, uzaq jyldar respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynyń basshysy, Parlament depýtaty bolyp, qalamgerlik pen qaıratkerlikti qatar alyp júrdi.

Sherhan Murtazadaı qaıratkerlik qyzmetin qaldyrmaı júrip, tom-tom romandar jazǵan jazýshylar tym sırek. Ol – halqynyń basyndaǵy alasapyran, alapat kezeńniń jaýapkershiligin jiti sezinip, zil batpan júgin qara nardaı kóterip qana qoımaı, shym-shytyryq shatasqan óz zamanynyń oı jibin shamasy jetken jerge deıin taratyp ketýge talpynys jasady. Kommýnıst, redaktor Sherhan partııa shaqyrýyna ún qosyp jazdy degen shyǵarmalarynyń ózinde oı jibi shataspaǵan, ótkinshi saıasattyń jeteginde ketpegen. Tipti zamanynyń qaharmanyn jasaımyn dep jasandylyqqa barmaǵan.

Onyń óndiris jáne tyń taqyrybyna jazylǵan áńgime-povesteriniń búginge deıin kórkemdik-ıdeıalyq qundylyǵyn joımaýynyń basty sebebi – keńestik ómirdi, onyń qaharmandaryn orynsyz ıdealızasııalamaýynda.

Ádebıet pen ónerde oryn alǵan keńestik kezeńdi ıdealızasııalaý – ol kezde sovettik ómir shyndyǵyn dál kórsetý, al qoldan minsiz etken keıipkerler sol zamannyń qaharmany dep baǵalandy. Biraq mundaı shyǵarmalar jalpyldaq otynnyń jalyny qusap tez-aq sónip qalatyn. О́ıtkeni ondaı týyndylar kezekti partııa seziniń sheshimderin ǵana basty nysana etip ustaıtyn da, qubylyp turatyn saıasat tolqyny tez-aq kómip tastaıtyn. Muny jaqsy túsingen jas jazýshy óz ýa­qytynyń tyńyn jazsa da, kenin jazsa da, keıipker­leri kezekti qaýlyny emes, ata-baba rýhyn tirek etedi.

Jalpy jas Sherhannyń da, tarlan Sherhannyń da kólemdi, kúrdeli shyǵarmalarynda altyn arqaý bolyp otyratyn úsh jeli bar. Onyń birinshisi – týǵan jer tabıǵaty, ekinshisi – ata-baba rýhy, úshinshisi – shyǵarmanyń negizgi sıýjeti, ıaǵnı keıipkeriniń basynan ótip jatqan oqıǵalar tizbegi.

Sherhannyń sýretkerlik sheberliginiń ereksheligi de osy úsh jeliniń bir keıipkerdiń bir sátinde-aq kórinis berýinde. Ol belgili bir oqıǵany sýrettegende sonyń aınalasyndaǵy jaratylys qubylystaryn qalt jibermeı, tabıǵatyn da, janýar-jándigin de, sol adam­­nyń jaı-kúıin de qosa qabat qamtıdy. Bir sózben aıtqanda Sherhan baıandamaıdy, jazýmen sýret salady. Kórinisti kóz aldyńa keltiredi. Onyń sholaqtaý sóılem­deriniń qudireti oǵan jetedi. Al sol shymyr sózdi sholaqtaý sóılemderde erekshe bir qýat sezilip turady.

Negizgi oqıǵany, onyń keıipkeriniń kóńil kúıin tabıǵat kórinisterimen astastyryp berý kóp jazýshylarda kezdesedi. Máselen, M.Áýezovtiń «Abaı jolynda» Abaı Toǵjanmen alǵash ońasha kezdeskende aǵash japyraqtary arasynan aı sáýlesi nur bop quıylady. Jánibek jaılaýynda paıda bolǵan sol sáýle Abaıdyń aldynan keıin de úmit oty bolyp shyǵyp otyrady. Ol aspandy bult torlaǵan jańbyrly ińirde Áıgerim aýylynyń, al borandy túnde adasyp, jany azap shekkende Abaıǵa Toǵjan aýylynyń oty bolyp, ómir úmitin jaǵady.Bir qaraǵanda tabıǵattyń, aýyldyń kórinisteri bolǵanymen, bul keıipker mahabbatynyń obrazdy kórinisi. Ol negizgi oqıǵamen qatar órbip, ózinshe bir jeli quraıdy.

Sheraǵań shyǵarmalarynda da mundaı sımvolıka jetkilikti. Biraq olar jumyr jerdegi pendeniń júreginen tartylǵan bir názik jip jaratylyspen jymdasyp jatqanyn bildiredi. Adam men ǵaryshtyń birligin eske túsiredi. Muny túısigimen tanyǵan keıipkerdiń de, oqyrmannyń da rýhy qanattanyp, úmiti jalǵanady.

Onyń «Tabylǵan teńizdegi» Oraly da, «Belgisiz soldattyń balasyndaǵy» Isataıy da, «Bultsyz naızaǵaıyndaǵy» Narımany da taý men daladaǵy uly eńbekti týǵan jerdiń rızyǵy, ony jaınatý ata-baba armany dep uǵynyp, solardyń arýaǵyna ár isti bastar aldynda syıynyp otyrady. Naǵyz shyndyq osy. Qaýly qudiretti emes, táńiri qudiretti. Myńdaǵan jyldyq baı tarıhy, tárbıesi, dili, dini bar eldiń uly osylaı bolsa kerek. Kommýnıst jazýshynyń kommýnıst, komsomol keıipkerleriniń bolmysyn kezeńdik qaýly ózgerte almasa kerek. Jazýshynyń kóregendigi, shyndyqqa adaldyǵy, ultjandylyǵy osynda – jas kezinen-aq quryshtaı berik ulttyq dúnıetanymynda jatyr.

Sherhan Murtazanyń «Myltyqsyz maıdan» atty povesi bar. 1968 jyly jazylǵan. Syrt qaraǵanda Shyńǵys Aıtmatovtyń «Jámılasyn» eske túsiredi. «Jámılany», ásirese orys tildi qaýym, odan ári Batys qyzyǵa qabyldap, qoshemetti sózderin kóp aıtty. «Jámıladaǵy» avtor sheshimi olardyń janyna jaqyn edi. О́ıtkeni batys órkenıetinde jeke adamnyń erkindigi erekshe baǵalanady. О́z mahabbatyn tapqan Jámıla soǵystaǵy kúıeýin kútpesten ketip qalady. Ol óz baqyty úshin otbasynyń dástúrin buzady.

Sherhannyń Totııasynyń perzenti bar, ol da soǵys jesiri. Biraq ony soǵysta ólgen Oraq degen ulynyń oshaǵyn sóndirmes úshin, nemeresi bóten aýylǵa ketip jat bolmas úshin atasy Mamaı ámeńgerlik jolymen shyryldatyp turyp kishi uly Nurperzentke qosady. Avtor da óz keıipkerlerin jylap turyp qosqan sııaqty.

Avtor soǵysta ólgen Oraqtyń da, úılengeli otyrǵan Nurperzenttiń de anasy meshel Araıdy da jylatady. Totııany súıetin soǵys múgedegi Tutandy bul nekege qarsy qoıady. Biraq ene, kelin, avtor úsheýi qosyla jylaǵanymen, Tutan qansha qarsylasqanymen soǵys kezindegi qazaq aýylynyń qatal shyndyǵy jeńedi. Al ol shyndyqtyń túp-tórkini arýaqta jatqan sııaqty. О́ıtkeni avtor bul shyǵarmasyn bylaı aıaqtaıdy: «Tabaldyryq túbine osydan shırek ǵasyr buryn Oraqtyń kindigin Araı ózi kómip qoıyp edi...

Araıdyń uzaq kúnderi, aılar, jyldar boıy bosaǵadan kóz almaı, qaqshıyp qalatyn kezderin jaqyndary aýrý adamnyń ádetine jorıdy. Al dál sol kezderde bosaǵaǵa qaramoınaq kógildir shymshyq kelip qonatynyn Araıdan basqa eshkim kórmeıdi...».

Demek, jas ómirdi óksitip, jylap turyp qosqan avtor úshin jeke adamnyń taǵdyrynan ot basy – Otannyń taǵdyry bıik. Avtor úshin eń qasıettisi – Otbasy-Otannyń bosaǵasy, onda er, azamatynyń kindigi kómilgen. Al sol bosaǵaǵa únemi kelip qonyp, ot anasyna ǵana kórinetin qaramoınaq kógildir shymshyq kim? Ony oqyrman maıdanda qaza bolǵan Oraqtyń kógildir shymshyq keıpine túsip qaıta oralýy dep túsine me, álde otbasynyń kıesi dep uǵa ma? Qazaq ańyzdarynda adamnyń qus, ań keıpine enýi jıi kezdesedi. Biraq olar tiri adamdar. Al adam jany ólmeıdi. Ol denesin tastap, kók­ke ushyp ketedi. Ýaqyty kelgende basqa adamnyń ne­me­se ań-qustyń keıpin jamylyp, jer betine qaıta ora­­lady degen túsinik te bar. Biraq bul býddalyq túsi­nik pe, joq ejelgi túrkilerdiń tanymynda da kezdese me?

Jazýshynyń qoldanyp otyrǵanyna qaraǵanda qazaq arasynda qazir de saqtalyp otyrǵan nanym. Búgingi qazaqtyń dúnıetanymyn qalyptastyrǵan kezderdi qarastyrǵańda bul da arnaıy zertteýdi qajet etetin taqyryp. Sonymen bir taqyryptaǵy keıipkerleri taǵdyrlas eki shyǵarma. Biraq eki túrli sheshim. Aıtmatov jan bostandyǵyn jyrǵa qossa, Sherhan Murtaza qazaq qoǵamy qurylymynyń eń negizgi satysy, bastapqy uıasy – otbasy beriktigin, er-azamat rýhynyń bıik bolýyn jyrlaıdy. Ekeýi de shyndyq, biraq bir kúrektiń eki basy. Eki túrli dúnıetanym, biraq ǵasyrlar boıy úılesimin tappaı kele jatqan bir bútinniń eki jartysy.

Keńestik kezende Eýropa «Jámılany» aspanǵa kóterip áketti. Keıinirek qazaq tilinde jaryq kór­gen «Myltyqsyz maıdandy» ol kezde aspandatý múmkin emes edi. Shyǵarmanyń kórkemdik qýatynyń kemdiginen emes, qazaqtyń eski ǵurpyn kıe etkendikten de bul shyǵarmany dáripteı qoıý qıyn bolatyn.

Al negizinen ádebıettiń tarıhyna tereńdep ketken zertteýshi ǵalymdar búgingi prozaǵa bet burar emes.

Bálkim zertteýshiler osydan 34 jyl buryn jazylǵan «Myltyqsyz maıdandaǵy» óz otanynyń tabal­dyryǵyna kómilgen er jigittiń kindigine endi nazar aýdarar. Sherhannyń erte jazylǵan shyǵarma­larynyń ózinde únemi ata-baba arýaǵynyń ilesip júretininiń sebebin endi ashar. Onyń shyǵarmalarynda sımvolıkanyń kóp bolý syry nede? Sherhan Báıterekti, Shynardy («Noqtaǵa basy syımaǵan» pesasy) nege kıe etedi? Qazaq dúnıetanymynyń bir qaınary – mıfterdegi báıterek, shynar ómir ózegi bolyp sanalýy men XXI ǵasyr jazýshysynyń dúnıetanymyn ne baılanystyryp tur? Ananyń ǵana kózine kórinetin shymshyq, balany jol bastap alǵa jeteleıtin teńbil torǵaı men Sholpan kebis gúli («Qyzyl jebe») qazaq túsiniginde neni meńzeıdi? Munyń bári zertteýshini qazaq dúnıetanymy qalyptasýynyń tereńindegi qatpar-qatpar, jyqpyl-jyqpyl qyrtystarǵa qaraı jeteleıdi. Sol qyrtys jazýshynyń Turar Rysqulov týraly kóptomdyqtarynda («Qyzyl jebe»1,2, «Juldyz kópir», «Qyl kópir», «Tamuq») tipti qa­lyń­daı túsedi.

«Qyzyl jebe» (aıtýǵa jeńil bolýy úshin barlyǵyn bir-aq ataýmen ataıyq – E.Á.) kólemi jaǵynan da, kótergen júgi men kórkemdigi jaǵynan da Sherhan Murtazanyń bas kitaby. Kóp oqylyp, shyn máninde, halyq jazýshysy etken shyǵarmasy. Qazaqta mundaı mol aýqymdy, keń tynysty romandar sıklyn bergen sanaýly jazýshylardyń qataryna qosqan eńbegi.

«Qyzyl jebe» jaryqqa shyqqan ýaqytta qazaq ádebıeti tarıhı romandarǵa asa kedeı emes edi. Onyń kósh basynda M.Áýezovtiń «Abaı joly» turdy. Stalındik totalıtarlyq rejim tusynda jazylsa da, «Abaı joly» – tarıhı romandar kóshiniń basy ǵana emes, bıigi de. Sondyqtan da keıingi roman­dardyń kórkemdik deńgeıin «Abaı jolynyń» deń­geıimen belgileımiz. Biraq árbir jazýshynyń qazaq dúnıetanymyn keńeıtýge qosqan óz úlesi bar. M.Áýezov qazaq jazýshylary úshin kóptomdy eńbektiń úlgi­sin jasady. О́zgeler sol úlgini ustandy, degenmen olardyń árqaısysy ózinshe bir tyńdy ıgerdi.

Jıyrmasynshy ǵasyrǵa deıin ótken tarıhynyń jazba ádebıette kórkem beınesi men shejiresin ja­samaǵan halyqtyń qalamgerleri bul iske ǵasyrdyń ekin­shi jartysynda Stalın ómirden ótken soń ǵana myq­tap kiristi.

Sherhan Murtaza sol bir qıyn mindetti qazaq qalamgerleriniń ishinde alǵashqy bolyp qolǵa aldy. 1960 jyly «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetinde Baıjarasov degen kisiniń Turar Rysqulov týraly maqalasyn oqyǵanyn, maqala qatty áser etkeni sonsha, sol kezge deıin esimin ataýǵa tyıym salynǵan osynaý uly tulǵa týraly kórkem shyǵarma jazýǵa bekingenin, al redaksııa retýsher-sýretshisinen surap alǵan Turar Rysqulovtyń sýreti jınaǵan materıaldarynyń basy bolǵanyn esine alady keıinnen jazýshy. Biraq bul maqala Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń bıýrosynda qaralyp, ony jarııalaǵan gazet redaktory Qasym Sháripov ornynan alynady. Turar Rysqulov qylmysker retinde aqtalsa da, saıası qaıratker retinde aqtalmapty. Qaýly Turar Rysqulovty bastan-aıaq qaralap shyǵady. Tipti ol týraly qaıtyp jazýǵa sańlaý qaldyrmaı qaralaıdy. Sol kezdegi partııa basshylyǵynyń qaýlysynyń mátinin oqyǵanda jas jýrnalıstiń mundaı qaısar sheshimine qaıran qal­masqa lajyń joq.

Onyń ústine keshegi «halyq jaýy» týraly keń tynysty roman keńes ádebıetinde áli dúnıege kelgen joq bolatyn. Oǵan úlgi bolarlyq M.Sholohovtyń «Tynyq dony» da, A.Tolstoıdyń «Azapty sapary» da, B.Pasternaktyń tyıym salynǵan «Doktor Jıvagosy» da keń tynysty polotnolar bolǵanymen, olardyń keıipkerleri ómirde bolǵan iri memleket qaıratkeri emes. Ádebıette erekshe orny bar bul romandardyń bas qaharmandary – halyqtyń qalyń ortasynyń ókil­deri. Al qazaq jazýshysynyń bas keıipkeri – óz halqynyń ozyp týǵan uly, búkil Túrkistannyń, keıin­nen RSFSR-dyń basshylarynyń biri, Komıntern bel­sendisi.

Mundaı tulǵanyń ádebıettegi beınesin jasaý úshin ja­zýshy da sol bıikke kóterilýi tıis. Tipti ıntellekt jaǵynan óz qaharmanynan asyp turýǵa mindetti. О́ıt­pegen kúnde obraz ashylmaıdy. Sonymen Sherhan Mur­taza – Kremlde otyryp «halyq jaýy» bolyp aty­­lyp ketken qaıratkerler týraly kúlli keńes ádebıe­­tinde alǵashqylardyń biri bolyp roman jazǵan jazýshy.

Bul shyǵarmany shyǵarýdyń qıyndyǵy da osynda bolatyn. О́ıtkeni onyń zamany da, sol zaman týdyrǵan aıryqsha tulǵa Turar Rysqulovtyń ómiri de asa kúrdeli edi. Sherhan Murtaza talaı qaıratkerdi de, qalamgerdi de orta jolda mert etken osy bir «tar jol, taıǵaq keshýmen» keıipkerimen birge ózi de júrip, Turar Rysqulov súrinbegen qııalardan onyń qalamy da múdirmeı ótýge tıis edi.

Bul mindetti abyroımen atqarýǵa jazýshynyń sheberligi de, ıntellekti de jetti. Eń bastysy, onyń boıynan keıipkeriniń rýhyndaı órshil asqaq rýh tabyldy. Sol rýh ony Turar Rysqulovtyń qaıratkerlik jolyndaǵy nebir qıyn-qystaý tustardan qylshyq jýytpaı alyp shyqty. Onyń bárin sanap berýge bul maqalanyń kólemi kótermeıdi. Bastylaryn aıtar bolsaq, Túrkistan Sovnarkomy bastyǵynyń búginde sharýalar dep baǵalanǵan basmashylarǵa kózqarasy, kerek bolsa olardyń kóterilisin basýdaǵy áreketi, Túrkistan táýelsizdigin qorǵap Lenınniń aldynda bolýy, ashtyqtan qyrylyp jatqan Qazaqstanǵa kómek surap Stalınge kirýi, kommýnıst Turardyń alashordashylarmen ara qatynasy, taǵysyn taǵylar. Sóıtip Sherhan Murtaza Kremldegi ómirdi jazǵan tuńǵysh qazaq jazýshysy boldy. Ol az deseńiz, talaı jazyqsyz qaıratkerler azap shegip, atylǵan áıgili Býtyrkanyń ishine de qazaq oqyrmandary Sherhan shyǵarmalary arqyly endi. Romanda XX ǵasyrdyń basynan 1937 jylǵa deıingi eń alasapyran, búkil álemdi dúr silkintken dáýirdiń barlyq qatparlary qamtylǵanyn qysqasha bylaı kórsetýge bolady:

Turardyń óz otbasy, áýleti – birinshi qatpar.

Talǵar men Túlkibastaǵy, Merki óńirindegi qazaq aýyldary men orys selenderi, Ferǵanadaǵy basmashylar. Bular sol kezdegi qoǵamnyń eń negizgi qyrtysy, qalyń buqara – ekinshi qatpar.

Merki sııaqty poshtasy, saýdasy, mektebi bar ákimshilik ortalyǵyndaǵy ómir – úshinshi qatpar.

Áýlıeata, Shymkent – ýezd ortalyqtary – tórtinshi qatpar.

Vernyı – gýbernatory basqarǵan oblys ortalyǵy – besinshi qatpar.

Tashkent, Orynbor – alǵashqysy Orta Azııa halyq­tarynyń bári kiretin Túrkistannyń, keıingisi Qazaq avto­nomııalyq respýblıkasynyń ortalyqtary – altyn­shy qatpar.

Máskeý, Kreml – RSFSR, KSRO astanasy – jetinshi qatpar.

Baký, Ulan-Bator, Komınterndegi qyzmet – segi­zinshi qatpar.

Býtyrka túrmesi, Mýrmanskidegi, Aqmola kons­lagerlerindegi adam basyna bermes azapty ómir – toǵy­zynshy qatpar.

Romanda osynyń bári qamtylǵan. Mundaı mol aýqymdy shyǵarma qazaq ádebıetinde buryn-sońdy bolǵan joq. Ras, Sáken Seıfýllın azap vagonyn sýrettedi. Biraq ol áli Ejov, Berııa, Vyshınskıılerdiń ýaqyty emes. Peterbýrgtegi, Máskeýdegi patshany, onyń sheneýnikterin beınelegen shyǵarmalar (S.Muqanov, Á.Kekilbaı, M.Maǵaýın t.b.) boldy. Biraq olar Lenın men Stalınniń dáýirinen burynǵy ómir. Bir sózben aıtqanda Sherhan Murtaza «Qyzyl jebe» ar­qyly qazaq oqyrmanyna bútin bir dáýirdi ashyp berdi. Ádebıet teorııasyna jetik synshy Saılaýbek Jumabekovtiń bul romandar sıkline – epopeıa dep aıdar taǵýynyń sebebi de osydan bolý kerek.

Ár dáýirdiń osyndaı bútin beınesin jasap bergen jazýshy burynǵy-sońǵy tarıhta az emes. Biraq qazaq jazýshysy Sherhan Murtazany olardan ereksheleıtin bir qasıeti bar. Ol – osynaý bes kitaptan turatyn uzaq shyǵarmanyń ón boıynda qalmaı ózinshe bir jeli bolyp ilesip otyratyn arýaqtar rýhy. Arýaqtardy bas keıipkermen teń dárejede osylaı ilestirip otyrý, ony shyǵarmanyń basty ózegi etý – Sherhan shyǵar­malarynda ǵana kezdesedi.

Kommýnıst qaıratker týraly kommýnıst jazýshy kommýnıstik qoǵamda turyp jazǵan bul romannyń basty ózegi – ult rýhy. Sol ult rýhy únemi aldyńnan shyǵyp otyratyn ata-babanyń arýaqtary arqyly kórinis beredi. Ol – keshegi Qoqan ústemdigine qarsy azattyq kúresiniń qaharmany, Rysquldyń babasy Álimbek batyrdyń arýaǵy. Romannyń birinshi kitabynan keıin aıdaýǵa ketken Rysqulmen Turar tek oı-qııalmen sóılesedi. Keıinnen Kremlge, Býtyrka túrmesine árýaq bolyp keledi. Rysqul elesi únemi Turardyń qınalǵan shaǵynda dem berip, rýhtandyrady. Sóıtip negizinen sol oı-qııalmen tildesý, hat jazysý, arýaq bolyp eles berý arqyly Rysqul ómiri de qamtylyp shyǵady. Jalpy Rysqul – tarıhshylar jetkilikti nazar aýdarmaı júrgen tulǵa. Onyń áreketteri, patshanyń resmı ókili – bolysty atyp óltirýi Reseıdegi, basqa da memleketterdegi bar ádiletsizdikti jeke bıleýshilerden kórip, terrorlyq áreketterge barǵan túrli qozǵalys ókilderin eske túsiredi. Onyń ústine bul 1905 jyly bolǵan oqıǵa. Orystyń birinshi tóńkerisi ótip jatqan kezeń. Rysquldyń osyndaı oqys sheshimine Reseıde bolyp jatqan dúmpýdiń áseri qanshalyqty? Al qazaq dalasynda 1905-07 jyldary bolysqa, álde sheneýnikke oq atqan Rysquldan basqa adam boldy ma eken?

Mine, bul suraqtarǵa jaýap Rysquldyń tarıhı ornyn aıqyndaı túsedi. Qalaı bolǵanda da uly Muhtar Áýezovtiń ózine qalam tarttyrǵan Rysquldyń bul áreketi – sol kezdegi qazaq dalasynda sırek kezdesetin qubylys, bálkim bireý bolýy da.

Osylar tarıhı negizdelse, Rysqul Jylqyaıdaruly jaı ǵana aýyl arasynyń barymtashysy emes, 1905-07 jyldardaǵy patshalyq otarshyldyqqa qarsy qozǵalystyń qaharmany bolyp shyǵady. Romannyń Rysqulǵa arnalǵan betterinde munyń bári tur. Otar­shyldyqqa degen Rysqul aýzymen aıtylyp, Turardyń qulaǵyna quıylǵan yza asyp-tógilip jatyr.

Rysquldyń patsha ókiline qarsy 1905 jyly atqan oǵy 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilisine ulasty.

Rysquldyń balasyna túrmede aıtqan ósıeti Rysqululy Turardy sol kóterilistiń saıası jetekshisi dárejesine kóterdi.

Rysquldyń armany – Qyzyl jebe atty tulparǵa babasy Álimbektiń kúmis erin erttep miný. Qyzyl jebe – sımvol. Ony sol qazaq degen eldiń qyzyl tildi jyraýlary san ǵasyr jyrlaǵan. Bul ısi qazaq arman­daǵan sáıgúlik – ómir sımvoly. Biraq mynaý opasyz jalǵanda mundaı armannyń júzege asýy múmkin emes.

Turar tanymynda arýaqqa aınalǵan Rysqul endi bárinen bıiktep, Alataýdyń aıqush-uıqysh shyń­darynan orǵytyp ótip, bultpen aralasyp ketip bara jatady. Sol bıikke balasyn da shaqyrǵandaı bolady.

О́ıtkeni qazaq Qudaıǵa qulshylyq jasaý arqyly barlyq náýbetke kónip, shúkirshilik etýmen birge, árýaqty aıtqan kezde arqasy qozyp shyǵa keledi.

Sondyqtan da qudaıy táýbeshilikke keltirip, árýaǵy at oınattyratyn qazaqtyń rýhyn túsirý múmkin emes. Muny otarshyldar baıaǵyda-aq zerttep bilgen. Sóıtip qazaqty otarlaý tásilin basqa elderden ózgeshe qurǵan.

Rysquldyń tragedııasy – Qyzyl jebeni óz qoly­men urlap ákelip, Saımasaıǵa tapsyrýynda.

Turardyń tragedııasy – ózi ornatysqan ókimettiń ózi qamyn jegen «halyqtyń jaýy» etip, azapqa salyp, atyp tastaýynda.

Rysqul Qyzyl jebeniń baǵyn ashamyn dep oılady, nátıjesinde Saımasaıdyń qolymen sáıgúliktiń qany shashyldy.

Turar halqyn ushpaqqa shyǵaramyn dep oılady. Nátıjesinde onyń ashtan qyrylǵanyn kórdi.

Rysquldyń da, Turardyń da tragedııasy – adamzat tragedııasy. Adamzat ómiri osyndaı tragedııalardan turady.

Rysqul tragedııasynyń basy – qazaqy yrym, aýy­ryp qalǵan jalǵyz ulyn qara qoıdyń etimen qal­jalaý áreketi. Ol qoı Rysqulda joq. Biraq jalǵyz uly – urpaǵy úshin bárine bardy. Aqyry Qyzyl je­beni de urlady. Turardyń tragedııasynyń basy – ult­­­jandylyǵy. Ol sol ulty úshin Stalınniń, álde Goloshekınniń qoltyǵynyń astynda kún kórip otyra ber­meı, basyn báıgege tikti.

Rysquldyń jalǵyz uly Turar aýrýdan, Saı­masaıdyń jazalaýynan aman qalyp, er jetti. Úlken aza­mat, qaıratker boldy.

Qazaq eli de táýelsizdikke qol jetkizdi.

Rysquldyń da, Turardyń da armany ózderi ómirden ótken soń oryndaldy. Olar sol armandarynyń qur­bandyǵy boldy. Biraq ólgennen keıin iz-túzsiz ketpedi. Sol armandarynyń júzege asýyna arýaq bolyp kómek­testi. О́zinen keıingilerge rýh berdi. Turardyń uly Es­kendir konslagerde óldi. Stalın mundaı rýhy kúsh­ti adamnan erkek kindik qaldyrǵysy kelmedi. Biraq ol qatelesti. О́ıtkeni qazaqtardy bilmeıtin edi. Turar­dyń, qazaq halqynyń taǵdyry týraly onymen birigip Lenın­ge hat jazǵan Ahmet Baıtursynovtyń, Alashorda partııasynda bolǵandyǵy úshin úıinde jumyssyz otyr­ǵanymen, aýrý Turardy uzaq ýaqyt baǵyp-qaqqan Jansha Dosmaǵambetovtiń, taǵy basqa arystardyń rýhy búkil qazaqqa berildi. Qazaq arýaqty osylaı baǵa­laıdy, sondyqtan da rýhy osylaı kó­teriledi. Sher­han Murtaza shyǵarmalaryn oqyǵanda osyndaı qory­tyndyǵa kelesiń.

Qazaq bolǵanyń úshin maqtanysh sezimiń boıyńdy kernep, óziń de ultyń úshin birdeńe istegiń kelip ketedi.

Onyń «Stalınge hat», «Beseýdiń haty», «Noqtaǵa basy syımaǵan» («Baýyrjan batyr»), «Domalaq ana» pesalarynda da qazaq rýhy osylaı asqaqtatylady.

Aıtpaqshy, Sherhan Murtaza da Turar Rysqulovty kórdim, ol «Qyzyl jebeni» jazyp otyrǵanymda terezem­nen kórindi, deıdi.

 Elen ÁLIMJAN

 TARAZ

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Taǵylymdy tulǵa

Rýhanııat • Búgin, 09:36

Ǵylym qanatyndaǵy ǵumyr

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Moıynqumǵa ushaq qatynaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:29

«Para berme» chellendji bastaý aldy

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:26

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

«Eńbek» eleýsiz qaldy

Qoǵam • Búgin, 08:43

Robot-tehnıka úıirmeleri qajet pe?

Qazaqstan • Búgin, 08:26

Qurylysshylar nege ereýilge shyqty?

Qazaqstan • Búgin, 08:24

«Januıa» ortalyǵy jumysyn bastady

Qoǵam • Búgin, 08:22

Kedergisiz ómir syılaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:22

Reformalar oza shabýdy kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 08:19

Azamattyq jaýapkershilik qajet

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ashyq qoǵam aıshyqtary

Búgin, 08:14

Tazalyqtan aldyna jan salmaıtyn jurt

Qoǵam • Búgin, 08:08

Jaldamaly jumysshylar jalaqysy artty

Ekonomıka • Búgin, 08:05

Sheteldik taýarlar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 08:03

Ekonomıkalyq ósimniń kóleńke tusy

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Baspana baǵasy nege kóterildi?

Qoǵam • Búgin, 07:58

Yntymaqtastyqtyń jańa kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 07:52

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar