Qazaqstan • 03 Qazan, 2019

Jumys istegisi kelmeıtin kúıeý

188 retkórsetildi

Bir basynda júz túrli jaýapkershilik tursa da, jumys istegisi kelmeıtin jigitter bolady, ıakı bolmasa turmystyń barlyq taýqymetin óziniń basyna artýǵa beıim áıelder bar.

Qysqasy, jazmyshtyń ýaqytsha synaǵy men qıyndyqtarynan bólek, ómir boıy bir kásipti túpkilikti meńgerip, turaq taba almaıtyn adamdar qazirgi qoǵamǵa tańsyq emes. Ol otbasyna kesi­ri mol mundaı «sozylmaly keselden» qutylýdyń ornyna, osy tirshiligine úıre­nip alǵandardyń daýasy qandaı? Nege ol jumys istegisi kelmeıdi?

Jurttyń kúıeýiniń tabysy men úıine kirgizip jatqan yrysyna qyzyǵýmen kúnderi ótip jatqan áıelder qanshama?

Myna bir qyzyqty qarańyz. Jumys istemeıtin kúıeý týraly sóz qozǵalsa, osy­dan jıyrma jyl buryn estigen áńgime uda­ıy eske túsedi.

Meniń marqum dosym Altynaıdyń Olga Alekseevna degen orystan ókil sheshesi boldy. Qazaqtardyń arasynda ósken kisi ózderiniń de, bizdiń de men­ta­lıtetti óte jaqsy bilýshi edi.

Sol kisi jatypisher kúıeýge qatysty únemi óziniń bir tanysyn mysalǵa kelti­rip otyratyn. Qysqasy, Olga Alek­seevna bir azamattyń alǵashqy áıeli óte eńbekqor, pysyq, joqtan bar jasaı­tyn jan bolǵanyn aıtady. Al jańa­ǵy jigit býhgalter áıeli jaqsy tabys taýyp, úıdiń de berekesin keltirip júr­gende, bir túıir paıdasyn tıgizýdiń or­nyna, ár-jerde tıip-qashyp jumys istep, birde iship, birde uıyqtap qalyp, qaıta-qaıta jumystan shyǵyp, aqyry ajyrasyp tynǵan. Eń qyzyǵy jańaǵy jigittiń ekinshi áıeli de epti, dastarqany dámdi, jumysy jaqsy bolyp shyqqan. Degenmen, únemi syltaýy bitpeıtin, ja­typ­isher kúıeý kimge kerek, túbinde bul kelinshegimen de joly ekige aırylady.

Osylaısha ol jigit salt basty, sabaý qamshyly bolyp júrip, úshinshi ret úılenedi.

– Úshinshi áıeliniń beıqamdyǵy men jalqaýlyǵy bizdiń tanysymyzdan da asyp tústi. Kúıeýi jumystan kelgenshe dúkennen nan da satyp almaı, eki qolyn qýsyryp kútip otyrady. Qarny ashyp kelgen eri dúkennen qatyrylǵan tushpara satyp ákelip berse, sony qaınatyp berip taǵy qarap otyrady. Bylaıǵyda ashtan kúıeýimen qosyla qatyp qalsa da qımyldamaıdy. Kúnine eki-úsh ret kúıeýine telefon shalyp, úıde dym joq dep aıtýdan tanbaıdy. Burynǵy áıelderi sııaqty joqtan bar jasap, dastarqandy toltyryp, úıdi jaınatyp qoıatyn qatyn joq. Qazir ol jigit jumys isteıdi, jumys istemek túgili, keshkilik birinshi áıelinen muraǵa qalǵan kóligimen adam tasyp, qosymsha tıyn-teben taýyp keletin boldy, – deıdi Olga shesheı.

Bul áńgimeni estip otyrǵan qyz-ke­linshekter bir-birine qaraıdy. Ne isteý kerek sonda? Álgi áıel sııaqty dúnıeni topan sý alyp jatsa da, qarap otyra berý kerek pe? Bulaı jasaýǵa bireýdiń shyda­my jetedi, bireýdiki jetpeıdi ǵoı. Tipti, bar tózimin salyp, sol áıel sııaqty jatyp alǵandar da bar. Biraq mundaı kezde jatypisher basqa jerdi taýyp ala qoıatyn kúıeýler de kezdesedi.

Qysqasy, kúıeýdiń jumyssyz júrýi­niń júz túrli syltaýy men sebebi bar. Onyń keıbireýi kókeıge qonady, keıbir sebepter adam aqylyna syıa bermeıdi. Biraq sonyń barlyǵynyń ishinen ortaq bir ólshemderdi tabýǵa bolady.

Joldasyńyz ádiletti nemese ádiletsiz jaǵdaıda jumystan shyǵyp qaldy delik. Kútpegen jerden qyzmetten aırylyp qalǵan adamdardyń bir bóligi mundaı daǵdarystan shyǵa almaı qalatynyn kóz kórip júr. Kerisinshe, japan túzge jala­ńash aparyp tastasa da, ómir súrýdiń júz túrli ádisin biletin jigerli jigitter bar.

Nemese qazir ózektiligin joǵalt­qan kásip túrleri paıda boldy. Qazirdiń ózinde zamana birqatar mamandyq túr­lerin qajet etpeı qaldy. Bolashaqta múlde joıylady degen jumys túrleri jetkilikti. Osyndaıda isi mandymaı qalǵan adamnyń ómirinde toqyraý bastalady. Mansap jolyndaǵy mundaı úzilis bireýler úshin aıqara ashylǵan jańa esik, jańa múmkindikter, álsizder úshin baqytsyzdyqtardyń bastaýy.

Iаkı bolmasa, bolmysynan jalqaý kúıeý. Mundaı kúısizderdiń kóbi psıholog keledi. Úılengennen keıin kóp uzamaı áıeliniń moınyna sheshesiniń moınyna mingendeı minip alady. Tamaq bar, úı jyly, teledıdar qosylyp tur. Jata turýǵa bolady ǵoı. Biraq bul demalys qansha ýaqytqa sozylmaq? Másele sonda...

Jigit kezinde mundaı jatypisher kúıeýdi jaqsysynan qalaı aıyrasyń. Adamdardyń barlyǵy basyna túspeı, birden aqyldy bolyp týmaıdy. Al psıhologtar mundaı kúıeýdi «qyz kezi­nen» ajyratýǵa bolatynyn alǵa tartýmen keledi. Sózi súıkimdi, asty-ústińe túsip, úılengenge deıin aspandaǵy aıdy, janyndaǵy juldyzdardy julyp beretin jigittiń sózi men isi qabysa bermeıdi. Kádimgi turaqty jumysy joq mundaı «tulǵalardy» qazir eshkim túsinbeı júr. Al súıip qalǵan qyz ony aıaıdy, aqshasyn aıamaıdy, janynan tabylýǵa, mundaı kezderde qashan da kómektesýge daıyn.

Sol sııaqty áke-shesheniń moınynan áıeldiń moınyna qaraı kóshetin erkekter bar. О́mirdiń baspana, bilim alý sııaqty úlken qıynshylyqtaryn ata-anasy eńserip bergen. Daıyn úı, daıy­n tamaqqa tap bolǵan adam endi óz otbasy úshin basyn qatyrǵysy kelmeıdi. Qara aspandy tóndirip jatyp alý, ishkilikke salyný úshin oǵan kishkentaı qıynshylyqtardyń ózi de jetkilikti.

Siz tańdaǵan adamnyń minezi jaman, odyrańdaǵan bireý bolyp shyqsa otbasyna da, aınalasyndaǵy áriptesterine de ońaı emes. Mundaı adamdardyń aýzynda ázili emes, qolynda qolshoqpary júredi. Úıimen de ujymymen de til tabysa almaıdy. Bir sózben aıtqanda, juǵymsyz. Sondyqtan da mundaı adamdarǵa jumys tabý da, sol qyzmette turaqtap qalý da qıyn. Al óziniń minez-qulqyn jeńe alatyndar neken-saıaq.

Degenmen kúıeý – degen unamasa laq­tyryp jiberetin kóılek emes. Talaı áıel úshin jalqaý, juǵymsyz, dóreki kúıeý – ómirińniń sońyna deıin alyp júre­tin qateligi men qasireti.

Al mundaı jaǵdaıda psıhologtar kúıeýge ana bolý róli jaramaıtynyn alǵa tartady. Bizdiń joǵarydaǵy mysalymyz da sonyń aıǵaǵy emes pe?!

Qysqasy, áıel ómirdiń barlyq qıyn­shylyǵyn óz basyna artyp alýǵa mindetti emes. Otbasynda árkim óziniń orny men atqaratyn mindetin bilýi tıis. Tańerteńnen qara keshke deıin bitpeıtin bala tárbıesi, úıdiń tamaǵy, tazalyǵy men berekesi adamnyń ómirin jep qoıa­tynyn adamgershiligin joǵaltpaǵan azamat aıtpasa da uǵady. Al muny ózi túısine bilmeıtin adamǵa túsindirip, bil­dirip otyrýǵa týra keledi. Demek, ne­­she túrli qubylǵan qyz-kelinshekter sekildi, er-azamattardyń da túrli-túrli psı­hotıpteri bar.

О́zin ózi jaqsy kóretin, janyn qına­maı qara basyn kútip-baptap júretin adamǵa árıne, jaıly jumys kerek.

Al skeptıkter ómirin ózgertýde úl­ken táýekelderge barýǵa júregi daýa­laı qoımas. On ret oılanyp, qyryq ret tolǵanyp júretin mundaı jandarǵa py­syq, aldyn boljaı alatyn áıeliniń ke­ńesi men kómegi, jigerlendirýi talaı jer­ge jetkizedi.

Máńgilik bala beıne, ıaǵnı ınfantıl-kúıeýler she? Mundaı azamattardyń esi kiremin degenshe, áıelderiniń de shashy aǵarady. Osy jerde óz kúıeýin tanyǵan áıelge udaıy onyń otbasynyń ıesi, panasy, qorǵany ekenin qaıtalaı berýden basqa amal joq...

Ne desek te, osynyń bári ómirdiń mektebi. Súıgen adam, bolashaǵyna sengen adam óziniń otbasyn kez kelgen qur­dymnyń qudyǵynan súırep shyǵa alady. Tek syılastyq joǵalmasyn deńiz.

Betti daıyndaǵan

Aınash ESALI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar