Qoǵam • 04 Qazan, 2019

Jańa zań pedagog mártebesin qanshalyqty kóteredi?

225 retkórsetildi

Qazaqstandaǵy bilim salasynyń qyzmetkerleri qazan aıynyń alǵashqy jeksenbisinde muǵalimder merekesin atap ótedi. Barsha pedagog qaýymdy ataýly kúnmen quttyqtaı otyryp, osy oraıda ustazdar úshin bıylǵy basty jańalyq bolǵan «Pedagog mártebesi týraly» zańdy sóz etpekpiz. Bul zań jobasy qoǵamda qyzý ári eń kóp talqylanǵan qujat retinde este qalatyn shyǵar. Sebebi bilim salasyna qatysy bolmaıtyn otbasy joq. «Alty Alashtyń balasy bas qossa, qadirli oryn – muǵalimderdiki» dep Maǵjan aqyn aıtqandaı, qoǵamymyz zaman qalaı qubylsa da erteden kele jatqan ustazǵa degen qurmettiń óz deńgeıinde saqtalyp qalýyna múddeli. Sonymen jańa qabyldanar zańda ne qaralǵan? Ustazdardyń qaı qalaýy qoldaý tappaı tur?

Álemde alǵashqy emes

Pedagogtardyń mártebesi álem elderinde quqyqtyq jaǵynan áldeqashan rettelip qoıǵan. Halyqaralyq uıymdar bul turǵydan ótken ǵasyrdyń ekinshi jartysynda naqty qadam jasady. Sonyń bir dáleli – UNESCO men Halyqaralyq eńbek uıymy (ILO) ókilderiniń «Muǵalimderdiń mártebesine qatysty usynymdar» quja­tyna qol qoıýy. Bul qujat 1966 jyly 5 qazanda ótken Pa­rıjdegi arnaıy úkimetaralyq konferensııa­da qabyldandy. UNESCO-nyń bas dırektory Koıtıro Masýýra qol qoıǵan qujatta «Bul muǵalimderdiń quqyq­tary men jaýapkershiligin, olardy daıarlaý men odan ári bilim berýdiń, jaldaý men jumystyń halyqaralyq standarttarymen, oqý men oqytýdyń jaǵdaılarymen birge belgileıdi. Usynym qabyldanǵannan keıin ótken ýaqyt ishinde ony bilim sapasyn qamtamasyz etý múddesinde muǵalimderdiń jaǵdaıyn jaq­sartýǵa baǵyttalǵan jetekshi qa­ǵıdattar kesheni retinde qaras­tyra bastady» delingen.

Osy usynymdaǵy qaǵı­dattar bala tárbıesimen jáne bilim berýmen aınalysyp otyrǵan barlyq mekemeniń pedagogtaryna arnalǵany aıtylypty. Al kózge erekshe túskeni: «Muǵalimder jumys isteıtin uıymdardyń bilim berýdi damytýǵa eleýli úles qosa alatynyn moıyndaǵan jón, sondyqtan olardy bilim berý salasyndaǵy saıasatty ázirleýge tartý kerek», degen sóılem boldy.

Túıtkildiń túıini túgel tarqatylsa...

Halyqaralyq qujat­taǵy osy bir quqyq eskerilgen­deı, biz­­degi jańa zań jobasyn ázir­leýge bilim berý salasy­nyń ma­­man­­dary atsalysty ári m­uǵa­l­im­­derdiń oı-pikiri men usy­nys­­tary eskerildi. Biraq qol­daý tappaı jatqany da barshylyq.

Sonyń birsypyrasyn bilim salasynda 28 jyldyq eńbek ótili bar Májilis depýtaty Natalıa Jumadildaeva aı­typ berdi. Májilismen peda­gog már­tebesi týraly másele­niń bıyl ǵana emes, bilim sala­syna qatysty úkimet saǵat­tary­nyń barlyǵynda, bıýdjet bólinisi kezinde de, sáti tús­ken ár ýaqytta kóterilip júr­genin jetkizdi. Dese de áli she­shil­meı kele jatqan máse­le­ler bar. Sonyń biri – atal­ǵan zań jobasynda pedagog­tar fı­zı­kalyq jaǵynan ar­tyq ju­mys­tarǵa jegilýden qor­­ǵal­­ǵanymen, muǵalimniń jumys barysyndaǵy tym kóp akademııalyq jumystarynan bosatylýyna mán berilmegeni. Mu­ǵalim qyzmetiniń qyr-sy­ryn meńgergen depýtat al­daǵy zań jobasymen jumys ba­ry­synda osy baǵytta jáne jal­­py muǵalimniń bedelin kóterýdi júzege asyrý úshin ju­mys tobynyń músheleri jáne sarapshylarmen birigip ju­­mys júrgizetinin jetkizdi.

«Bul qujat zańdy kúshine en­gende barlyq túıtkildiń túıi­ni túgel tarqatylyp ketedi degen oı bolmaýy kerek. Sebebi muǵalimniń mártebesin kóterý keshendi jumysty qajet etedi. Eń aldymen pedagogtyń ózine tikeleı baılanysty. Men jumys tájirıbemde ata-analar balasyn izdep júrip beretin, ustaz bolyp jaratylǵandaı, nebir keremet muǵalimderdi bi­lemin. О́ıtkeni olar óz ju­my­syn jetik meńgergen. M­ine, mundaı mamandarǵa mu­ǵa­lim­niń mártebesin resmı bel­gi­leıtin qujattyń tipti qajeti de joq. Eger pedagog kásibı, bilik­tiligi joǵary, ózine senim­di, mamandyǵyn, balalardy jan-tánimen súıetin jan bol­sa, onyń bedeldi bolýyna esh kedergi kese kóldeneń tu­ra almaıdy. Atalǵan zań bar bol­ǵany zańdy kúshi bar quqyqtyq qujat qana bolyp qala beredi», deıdi. N.Jumadildaevanyń oıyn­sha, ekinshiden keshendi ju­mysty júrgizýde pedagogqa degen qoǵamnyń oń kózqarasy aýadaı qajet. Keń kólemdegi qoǵamdyq kózqarasty ata-anadan bastap barlyq azamat qalyptastyratyny belgili. Sol sebepti balanyń bolmysy bıik bolýy úshin muǵalim­niń mártebesi joǵary bolýy kerek ekenin aldymen ata-ana túsinýi tıis. «Úshinshiden, ózge sala ma­mandary da pedagog már­tebe­sin kóteretin keshendi ju­mys­tan qalys qalmaýy qajet. Máse­len, sońǵy jyldary dári­ger­­ler týraly, olardyń jan aly­syp-jan berisken ju­my­sy, ólimmen arpalysqan eń­be­gi kórsetiletin fılm­der kóptep shyqty. Al muǵalim­derge ar­nal­­ǵan sondaı kınotýyndyny bi­le­siz be? Joq! Kıno­gerlerdi de qoǵamǵa tárbıe­le­gen, olarǵa da árip tanytqan ustaz ǵoı?», dep salmaqty saýal tastady depýtat.

 

Muǵalim mártebesin kóterý – ortaq is

Rasymen de, Qazaqstanda muǵalimniń eleýsiz eńbegin kór­setetin rejısserlik jumys­tar joqtyń qasy. Máselen, ún­diler túsirgen «Jerdegi jul­dyzdar» atty dıslekııa sımp­tomy bar balanyń shyraǵyn jaqqan sýret pániniń muǵalimi týraly fılm áli kúnge deıin kórermenniń ystyq yqylasyna bólenip keledi. Osy oıǵa uq­sas salmaqty sózdi memleket jáne qoǵam qaıratkeri Shám­shá Berkimbaeva aıtyp edi. «Pedagogtyń qoǵam aldyn­daǵy bedelin qujat qana kóter­meıdi. Táýelsizdik jyldar­­­dan beri jazylǵan muǵalimniń eń­begi, oqýshy ómiri, mektep tár­bıesi týraly bir roman nemese qandaı da bir aýyz toltyryp aıtatyn eńbek bar ma? Bul rette qalamger qaýym da atsalysýy kerek», dedi ardager ustaz. Álbette bul sózdi tek kınogerler men qalamgerlerge qatysty dep qabyldamaý kerek, onyń astarynda jýrnalıster, aqyn-sazger, ánshiler, blogerler, jaqsylyqtyń jarshysyna aınalǵysy keletin kez kelgen janǵa qarata aıtylǵan emeýrin jasyryn jatyr deýge bolady. Aqparattyń alpaýyt alańyna aınalǵan áleý­met­tik jelilerdegi ý-shý jeldeı esip turǵan ýaqytta ınter­net qoldanýshylary da muǵa­lim­der týraly aqparatty tara­týda obektıvtilikke, máde­nıet­tilikke salǵany abzal.

 

Zeınetke erte shyǵa ma?

Kóptegen muǵalim zeınet jasy týraly máselege alań­daıdy. Bul taraptaǵy usy­nysty elimizdegi pedagog­tar túgelimen qoldap otyr­ǵany da anyq baıqalady. Biraq Bi­lim jáne ǵylym mınıstri Tamyz keńesiniń qory­tyndy brı­fınginde zeınet jasyn qys­qartý týraly muǵalim­der­­diń usynysyn joǵaryǵa jet­kiz­genimen, zańdy qaraıtyn tıis­ti vedomstvolardan qoldaý tap­paı otyrǵanyn málimdedi. «Biz­de zeınetke shyǵýdyń zańda beki­tilgen normasy bar. Eger pedagogtarǵa zeınetkerlikke erterek shyǵý quqyǵyn bersek, onda dárigerler, shahterler sekildi basqa da salanyń qyz­met­kerleri kóteriledi. Bul másele áli talqylanyp ja­tyr. Oń sheshimin tabady dep aıta almaımyz», dedi mınıstr. Al taqyryptyń qalaı tal­qy­­lanyp jatqanyn Senat depý­taty bilim salasyndaǵy ózek­ti máselelerdi kóterip júr­gen Murat Baqtııaruly tú­sin­dirdi. Onyń oıynsha, bul tusta máseleniń eki jaǵy bar, arbany da syndyrmaıtyn, ógizdi de óltirmeıtin she­shim – zeınetkerlikke shy­ǵý­dy muǵalimniń ózine qal­dyrý. M.Baqtııaruly osydan biraz buryn 30 jyldyq úzdik­siz pedagogıka salasynda eńbek ótili bar mamandar­dy zeınetke shyǵarý týraly usynys jasaǵan. Sol ýaqyt­ta 18 jasynda oqýǵa túsken talap­kerdiń JOO-daǵy júrgen jyl­dary da pedagogıkalyq eń­bek ótiline esepteletin, son­da maman 30 jyldan keıin 48-49 jasta bolady. «Bul usy­nysymyz kóp talqylandy. Mine, dál osy oıdy zań jobasy týraly sóz qozǵalǵaly beri pedagogtar qaıtalap keledi. Biraq munyń ekinshi jaǵy bar, 50 jasqa jetpeı zeınetke shyqqan pedagogtyń zeı­net­aqy qorynda qarjy az bolady. Sol sebepti tań­daý­dy pedagogtyń ózine qaldy­raıyq: eger 49 jasta zeınetke shyqsa, qoryndaǵy qarajatyn zeınetaqy etip bereıik, 63 jas­qa deıin istegisi kelse, zeı­net­­aqyny da sol ýaqytta ǵana qolyna ustataıyq. Bul – jeke usynysym, áli talqylanady», deıdi senator. Sebebi Qarjy mınıstrligi atalǵan usynys­qa baı­lanysty qarajatqa qa­tys­ty zańdy jáne júıelik ke­der­gi­ler baryn alǵa tartyp­ty. Depý­tat­tyń dereginshe, aýdan, aýyl­dardy aralap, pedagogtarmen kezdeskende bári eń mańyzdy úsh usynys aıt­qan eken. Olar quqyqtyq, mate­rıal­dyq jaǵynan qol­daý jáne zeınetkerlik jas tý­raly zańdy kúshi bar óz­geris keregin jetkizgen. Qu­qyq­tyq qoldaý degenimiz túsi­nik­ti, al materıaldyq tur­ǵy­da Mem­leket basshysy Qasym-Jo­mart Toqaev Tamyz keńe­sin­de muǵalimderdiń jalaqy­syn aldaǵy 4 jylda 2 ese kó­beı­tý­di tapsyrǵan-tyn. Bul – kelesi jyldan bastap pedagogtardyń jalaqysy 25%-ǵa kóbeıedi degen sóz. Budan bólek, synyp jetekshiligi men dápter tek­ser­geni úshin eki ese mól­sherde; pedagogıkalyq sheber­ligi úshin; tálimgerlik úshin qosymsha aqy da qarastyrylǵan. Al úshinshisi ári eń kóp kóterilgeni – zeınetkerlik jasty qysqartý týraly usynys bolǵan eken.

Qaıyr qylsań, bútin qyl

Elbasynyń tapsyrmasymen «Pedagog mártebesi týraly» zań jobasy tamyz aıyn­da aldymen Úkimette qara­l­yp, qazir Parlament Májilisi­niń qaraýynda jatyr. Bilim jáne ǵylym mınıstrligi bizge ber­gen resmı aqparatynda: «Osy zań jobasyn ázirleýde pe­da­go­gıkalyq qoǵamnyń oıy tyń­daldy, nátıjesinde 18 myńnan astam ártúrli usy­nys kelip tústi. Zań joba­syn­da­ǵy basty másele: pedagog­tyń quqyqtaryn keńeıtý, oqý júktemesin azaıtý, mate­rıal­dyq/materıaldyq emes yntalandyrýlar, jalpy bilim berý júıesin jetildirý sharalary. Pedagogqa tán emes fýnksııalarǵa tartýǵa, shamadan tys esep berýge, negizsiz tekserýler júrgizýge tyıym salý arqyly júktemeni azaıtý boıynsha jeke normalar jańa zań jobasynda keıbir zańnamalyq aktilerge Ilespe zańda kózdeldi», delingen. Biraq zań jobasyndaǵy pedagogtyń kásibı qyzmetin qamtamasyz etý sharttary qarastyrylǵan kásiptik mindetterine jatpaıtyn jumys túrlerine tartý týraly 2-tarmaqta: «Mynalar­ǵa: 1) pedagogty onyń kásibı min­detterine baılanysty emes jumys túrlerine tartý­ǵa; 2) pedagogtan Qazaq­stan Res­pýb­lıkasynyń zańnama­syn­da kózdelmegen eseptilikti ne aqparatty usynýdy talap etýge; 3) pedagogtyń kásibı qyz­metine Qazaqstan Respýb­lıka­synyń zańdarynda kózdel­megen tekserýler júrgizýge; 4) pe­dagogqa taýarlar men kór­setil­etin qyzmetterdi satyp alý boıynsha mindetti júk­teýge jol berilmeıdi», dep kór­setilgen. Pedagogtar osyn­daǵy «jol berilmeıdi» degendi «tyıym salynady» sózimen almastyrýdy usyndy, sebebi eki sózdiń salmaǵynda ájeptáýir aıyrmashylyq bar. Qazaqta «Qaıyr qylsań, bútin qyl» degen sóz bar, muǵalimderdiń min­d­etine jatpaıtyn jumys­tarǵa tartylmaýyn qalasaq, jol berilmeýin emes, túbegeıli tyıym salynýyn qarastyrǵan jón-aq.

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar