Rýhanııat • 04 Qazan, 2019

Jadydaǵy jumbaq jańǵyryq nemese bir shańyraq astynda qalam terbegen

66 retkórsetildi

Sýretterde: Jýrnalıst Zulqaınar Saqıev; «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetinde jumys istegen baıyrǵy qyzmetkerler Júsipbek Arys­tanov jáne Lázıza Serǵazına (ortada otyrǵandar) redaksııanyń jas jýrnalısteriniń bir tobymen áńgimelesip otyr. (Soldan ońǵa qaraı) –

...Áli esimde. Jetinshi qabattan úshinshi qabatqa túskenime de bir aıdyń o jaq, bu jaǵy bolatyn. «Lenjastan» «SQ-ǵa» qyzmetke aýysqan kezim. Partııalyq gazettiń tártibi qatal. Jumystan sebepsiz bir mınýt keshikpeýiń kerek. Qansha degenmen, alaý jastar uıasynyń jóni bólek-aý. Arqany keńge salyp, qannen-qapersiz júretin alańsyz kúnder kózden bul-bul ushqan. Alǵashqy ýaqytta qyzmetime erterek ilinýge umtylǵanym da, tyrysqanym da shyn. Syqyrlaǵan-syqıǵan ujymnyń úlken-kishisi birdeı, kózge shuqymasa da keshikkenderdi jaqtyrmaıdy. Áýelde-aq baıqaǵam. «Anaý keshe toǵyz mınýt keshikti, mynaý búgin tup-týra jıyrma mınýt ótkende keldi ǵoı...». Ázil-qaljyńǵa súıegen bop, talaılardy syrtynan sybaǵandardy óz qulaǵymmen estigenim bar. «Qoı, qaraptan-qarap qaqpanǵa túsip qalmaıyn...». Osy oımen esik kózinde jolyqqandarmen asyǵys-úsigis sálemdesip, lıftini tospastan, baspaldaqpen júgire órlegem. Sóıtkenshe ile ókshemnen qýalaǵan daýys:

– Áı, bala, qaıda tarttyń! – dedi kúlki aralasa. – Bizdiń «Sosıalıstik Qazaqstan» úshinshi qabatta emes pe?! Nemene, kelmeı jatyp, umytyp qalǵanyń ba? ...Álde úırene almaı júrsiń be?..

– ?..

Kóńilinde bóten dáneńe joq jylyushyraı amandasqan Zuqańnyń (Zulqarnaı Saqıev) qolyn qysyla-qymtyryla qystym. Úırenshikti ádetpen joǵary kóterilip bara jatqanymdy kózi shalyp qalǵan ol meni besinshi qabattan keri qaıyrǵan. «Ondaı-ondaı bolady» dep arqamnan qaqqan beti janyndaǵy badyraq kóz, ashań óńdi, orta boıly jigitti tanystyrǵan.

– Ǵalymjan Qallemov degen aǵań, bizdiń ónerkásip-qurylys bóliminde isteıdi. Eńbek demalysynan búgin shyqty, Ǵaleke, ózińiz joqtaǵy jańalyq. Myna Janat baýyryń «Lenınshil jastan» bizge bólim meńgerýshisi bolyp kelip jatyr. Tanıtyn shyǵarsyzdar bir-birińizdi...

– Bilemin, – dedim elp ete kishireıip.

– Famılııasy Elshibekov emes pe? Jazǵandaryn oqyp júremin... Bir shatyrdyń astynda turyp jat­saq ta, jyǵa tanymaıtyn sııaqtymyn. – Qolynyń ushyn súlesoq usynǵan ol júre tildesken. Úni qa­jyń­qy estilgen. – О́kinishke qaraı, biz bir-birimizdi jete bilmeı-aq ketermiz, osy? Úlken gazetke kelip jatyr ekensiń. Bári sátti bolǵaı!..

Ras. Biz ań-tań kúıde melshıip qaldyq. Kútpegen qyrsyqtaý jaýaptyń astaryn uqpaǵandaımyz. Úshinshi qabatqa kóterilgen tustaǵy eń birinshi kabınetke kirip ketken Ǵalekeńniń qylyǵyna qaıranbyz. Janymda turǵan bastyǵynyń ne oılaǵanyn qaıdam. Al sol zamatynda meniń basyma jetip kelgeni: «Tanaý shúıirgen tikbaqaı kókirek bolar. Meıli...».

Joq. Men qatty qatelesippin. Sol kúni ekinti aýa bólmeme bas suqqan Zulqarnaı kókem biraz qupııadan habardar etken.

– Áı, bala, baǵana seniń aldynda jam-a-n yńǵaı­syzdandym. Jalpy, ózi táýir jigit. Ǵalymjandy aıtamyn da. Sezdirgisi kelmeıtin tárizdi, kópten beri aýyryp júr. Ásirese kóktem shyǵa shalyǵy qozyp, elirip ketedi. Álginde maǵan jasyrmaı, bár-bárin túsindirgen boldy. Qudaı basqa bermesin. Sen bilmeısiń ǵoı, ol redaksııadaǵy eń myqty jýrnalıst qana emes, óte jaqsy jazýshy. Adamdyq qasıeti de bıik azamat. Birbetkeı, ótkir jigit. Taıaýda «Men jetim emespin» degen kitaby shyqqan. Endi, mine, kórdiń be, jumystan ketip jatyr?! Obal-aq!..

– Neǵyp!.. O nesi... О́z erkimen be?..

– Aıttym emes pe saǵan. Eles aýrýymen syrqat­tanatyn kórinedi. «Júıkem ábden bitti. Mańaıyma sekemmen, kúdikpen qaraımyn da turamyn. Kúni-túni meni KGB ańdyp júrgendeı, birtúrli eleńdep otyratyndy shyǵardym. Bul jumbaq bir túsiniksiz jańǵyryqtan qaıtip qutylamyn? Emdelýim kerek... Syrymdy ózińizge ǵana aıtyp otyrmyn, Zuqa. О́tinishimdi jazyp qoıdym. Qazir úlken bastyqqa, redaktorǵa tapsyryp shyǵam. Jumystan ketpesem bolmaıdy...» degen. Jańa ǵana qasynda otyratyn Keńeshan Zákenovpen qoshtasyp, maǵan kirmeı birjola ketip qapty. Shet jaǵasyn ózińe bildirgenim ǵoı. Dabyrlatýdyń qajeti shamaly. Jurt birtindep ózderi estip jatar...

– Qıyn eken, – dedim men aýyr kúrsinip.

– Talaısyz taǵdyr degen osy, baýyrym. Jaman­dyqqa qımaıtyn-aq jasyn jigit qoı bizdiń Ǵalymjan.

Alla aýzyna salǵan shyǵar, shynymen biz bir-birimizben kezdespedik. Alǵashqy júzdesýden soń men ony kórmedim. Qaıda ketip, qaıda jumys istegenin de bil­meımin. Kóp uzamaı redaksııanyń qyzmetkerleri «Álgi bizde istegen Ǵalymjan Qallemov balkonnan sekirip ketip mert bopty» dep sybyrlap-kúbirlep júrdi.

Endi, minekı, men onymen qyryq jyldan keıin kezdeısoq ushyrasyp otyrǵandaımyn. О́kinishke toly ótkelekti ómirdiń jyqpyl-jyqpyl buralańy kóp-aý. Oılamaǵan, kútpegen jaı. Áldeqashan kómes­kilenip qalǵan, júrek syzdatar kóńilsizdeý kórinisti qaıta jańǵyrtqan «Tańǵy shyq» jınaǵy edi. Buǵan deıin múlde ańǵarmappyn. Jas jazýshylar kitabyna Ǵalymjan Qallemovtiń shaǵyn-shaǵyn eki áńgimesi enipti. Demde oqyp shyqtym. Ashyǵyn aıtqan jón. Alaqandaı eki dúnıe de jyly áser qaldyrdy. Nesimen? Uzaq-sonar baıandaýǵa qurylǵan jasyq áńgimelerge qaraǵanda «Oryn» men «Minezde» dınamızm basym. Shıyrshyq atqan bulqynys pen oqıǵalar sharpysýynyń qyzýy birden baýrap alady.

Qos shyǵarmaǵa da dýmandy, qyzyqty stýdenttik shaqtyń umytylmas mezetteri ózek bolady. Alǵashqy «Oryn» áńgimesindegi bas keıipker Qazyǵaly eshkimge uqsaı bermeıtin ózgeshe tıp. Jaǵyna pyshaq janyǵandaı aryq, qol-aıaǵy jip-jińishke qatpa jigitti kýrstastary «Masa aıaq» atap ketken. Osy Qazy­ǵalynyń ermegi – kúni-túni óleń jazý. Kún saıy­n bir bloknotty «toltyrady». Jankeshti «aqyn» jazǵan óleńderdiń ishinen dostary jaramdy jalǵyz shýmaqty zorǵa iriktep alady. Olardyń «sońǵy kezde, tipti sińirińe ilinip qaldyń, bu kásibińdi tastap, basqa bir paıdasy tıetin, qolyńnan keletin jóni durys ispen shuǵyldansańshy» degenine de qulaq aspaıdy. Avtor budan keıingi oqıǵany tómendegi dıalogtarmen kórsetedi.

«– Qazyǵaly, ózińdi óziń tekke qamshylap qaıtesiń. Keıingi kezde tipti júdep kettiń, osy óleńdi qoıa qoısaıshy. Basqa qoldan keler ispen shuǵyldansań ózińe de, ózgege de kóp paıdalyraq bolar ma edi, – deımiz biz.

– Epıhram «Kúndelikti jattyǵý darynnan artyq» degen, men jattyǵý ústindemin, aqyn bolatynyma senimim mol. Al aqyndy halqyna paıdasyz dep kim aıta alar eken, – dep ol myqtylyq kórsetetin.

– Jattyqqannyń bári aqyn bola bermes, jazýǵa da bir negiz, tereń arshylmaı jatqan kóz kerek bolar, – deımiz de esemizdi jibermeı.

Onda ol:

– Mine negiz, mine kóz, – dep gazetke basylǵan bir óleńin kórsetetin. Jaryq kórgen bir óleńi bary ras ta edi. Qazyǵalynyń jastyǵyna qarap jarııalaǵan ba, áıtpese, óleńi myqty emes-ti. Ony shaıtansha arbap teris alyp ketken osy tórt shýmaq álsiz óleń edi.

Áli esimde: oqýdy bitirgen soń, ol óz oblysyna ketti. Poıyz júrerde shyǵaryp salýǵa kelgen meniń qolymdy qysyp turyp:

– Menen áli túńilmeńder. Erte me, kesh pe boıymdaǵy shabyt fontansha atqylaıdy, – degen.

Men onyń kóńilin qımaı:

– Árıne, árıne, – dep basymdy ızegem...».

Araǵa birneshe jyl salyp, oblys ortalyǵyna issaparǵa barǵan Qasym bir kezderi stýdenttik dosyn kezdestirip, máre-sáre bop qalady. Áýelde ol baıaǵy óleń jazǵysh «Masa aıaqty» tanymaıdy. Buǵaǵy salbyraǵan, eki ıyǵyna eki adam qonjıǵandaı alypty elemeıdi. Taltań-taltań júrisi de, taý qozǵalsa qozǵalmaıtyn dosynyń aıryqsha pańdyǵy da tańǵaldyrady. «Bes jyl birge oqyp, bir bólmede jatyp, bir tilim qara nandy bólip jegen meni shy­nymen-aq tanymadyń ba?» degende baryp Qa­zyǵalyny qushaqtap, asty-ústine túse jón suraıdy.

Qalanyń kórikti jerlerin aralatyp, meıram­hanaǵa aparyp qonaq etedi. Dosynyń qatty ózger­genin baıqap qýansa da, ol Qazyǵalyǵa kómeıin búlkildetken túıtkil saýaldaryn ishke búgip, syrtqa shyǵarmaıdy. Yrza-hosh peıilmen tysqa shyqqanda Qazyǵaly kúpti suraqtarǵa ózi jaýap beredi.

«Bizdiń halimiz, óziń kórgendeı jaman emes. Osy restorannyń dırektorymyn. О́leńiń qaıda qaldy dep suramaqsyń ǵoı? Shaıtannyń arbaýymen qol jetpes úmittiń sońynda biraz tıtyqtap qalyp edim, óz jolymdy endi tapqandaımyn. Sol óleńdi tastaǵannan bergi kóńil kúıimdi óziń de baıqap kele jatqan shyǵarsyń. Tabıǵat bermegen daryndy oqýmen boıǵa darytýǵa bolmaıdy eken...».

Keleshekke qushtar dos júreginiń lúpilin estip tur. Qandaı baqytty, juldyzdary jymyńdaǵan kesh. Qasymnyń da kóńili kóterińki. Joldasynyń kesh bolsa da qolynan keler isin tapqanyna qýanǵan.

Áńgimeniń túpki ıdeıasy, negizgi maqsat-múddesi de osy. Adamdy qýantý, bir-biriniń jetistigi men tabysyn bólise bilýden artyq ne kerek?!

Jas jazýshy Ǵ.Qallemovtiń ekinshi týyndysy «Minez» de nazar aýdartady. Aty aıtyp turǵandaı, shaǵyn ázil áńgimede adam boıynda ushyrasatyn oǵash minez áshkere etiledi. Pende bolǵan soń ár qıly oıqy-shoıqy qylyqtarymen kúlkige qalyp jatatyndardy aragidik kezdestirip qalamyz. Sóıtse de sát saıyn qubylyp, tabansyzdyq kórsetý – jastarǵa jaraspaıdy. Osyndaı óreskeldikke urynyp, uıatqa qalmaýdy eskertetin «Minez» kóterip otyrǵan másele eshqashan eskirmeıdi. Budan elý jyl buryn jazyl­ǵan ıýmoreskanyń sıýjeti áli de boı kórsetip qalary daýsyz.

Bir bólmede turatyn tórt-bes stýdent jigit ózderiniń qurdastary Jaqandy synap kóredi. Maqtan súıgish, dańǵoı dosynyń konkıin alyp muz­aıdynǵa baryp syrǵanaý úshin onyń «tilin» tabý kerek. О́ıtkeni ol kereýet astynda jatqan konkıdi op-ońaı ustata salmaıdy. Onyń, árıne osal tusy bar. Kózin baqyraıtyp qoıyp maqtasań boldy, sylq ete túsedi. Aldyn ala kelisip alǵan dostar Jaqandy kópirtip maqtaıdy. Alǵashqy ilik – onyń áýezdi de, zor daýsy. «О́zin ózi qolǵa alyp, erinbeı-jalyqpaı mashyqtansa ádemi ánshi, tipti Levıtandaı bolmasa da, ortan qoldaı dıktor bop keter edi». Taban astynda bedeli kóterilgen Jaqan kúlimdep, maqtaý sózderge elitip, saqılanyp ánsheıinde eshkimge ońaıshy­lyqpen ustatpaıtyn konkıin usynady. «Jaraıdy, katokqa búgin barmaı-aq qoıaıyn» deıdi máz-meıram qalpy. Biraq... Artynsha jigitterdiń biri Jaqannyń júıkesine shı júgirtip, qytyǵyna tıedi.

– Áı qaıdam, munyń daýsy muńdylaý ǵoı. О́ńkeı kóńilsiz habarlardy ǵana oqıdy ma dep qorqamyn...

Sol-aq eken ol lezde ózgerip, qylt-sylt minezin kórsetedi. Álgindegi ýádesinen aınyp «konkı tebýge ózim baram» deıdi. Onan keıingi jaǵdaı belgili. Bir qısaısa Jaqandy qaıta jibitý ońaı emes. Qyljaqbas qurdastary ile ony maqtaı jóneledi. Káne, zer salaıyqshy:

«– Búgin qabyrǵa gazeti shyǵypty, oqydyńdar ma? – dep suradym.

– Oqydyq. Jaqannyń eki óleńi bar eken, – deıdi kereýette otyrǵan qaıqy muryn qara. Ári qaraı jigit­ter taǵy da kezekpen qaqpaılap ala jóneldi.

– Jaqan keıingi kezde jaqsy jazyp júr.

– О́leńderinde oı bar. О́zindik stıli de qalyptasa bastaǵan sekildi.

– Kúshti lırık shyǵady. Tek izdený kerek.

Bul maqtaýlardyń qaı maǵynada aıtylǵanyn bilmedim, áıteýir, Jaqannyń ashýyn basyp, kóńilin jibitti. Qaıtadan jymyń qaǵyp:

– Qaıdam, qysqa óleńdi jazyp júrmiz ǵoı ózimizshe, – dedi. Daýsy murnynan dyńyldaı shyǵyp, qýanyshty ekeni bilindi.

– О́leńniń qysqalyǵy utymdy. Pýshkın qysqa jazǵandy jaqsy kórgen, al Chehov «Qysqa jazý – talanttyń sińlisi» degen, – dedim men bilgirsip.

– Ras. Jaqannan kópti kútýge bolady, – dedi álgi qaıqy muryn.

Maqtaý sózder ash ózegine tústi bilem Jaqan qaıta eltidi.

– Baram deseń mine, men búginshe barmaı-aq qoıaıyn, – dedi konkıin kórsetip».

Qazezdiń qýanyshy uzaqqa sozylmaıdy. Áńgimege bir búıirden qosylǵan Temirbolat bolashaq «aqyn­nyń» kóńiline tıetin epıgrammasyn kóldeneń tarta qoıady.

Eki adamnyń biri aqyn,

Eki óleń jazsa iri aqyn.

Lırıkalar tym-aq kóp,

Jylamsyrap turatyn.

Jigitter shý ete túsedi. «Mine, naǵyz epıgramma. Shala dúbára aqyndardy ońdyrmapty». Shamdanǵan Jaqan ún-túnsiz sileıip turyp qalady. О́z-ózinen qýystanǵan ol dereý Qazezdiń qolyndaǵy konkıin julyp alyp, bólmeden zyta jóneledi. Jigitter taǵy da myrs-myrs kúle bastady.

Ne úshin? Kimge?..

Balǵyn qalam ıeleriniń alǵashqy shyǵarmalary jaqsy iriktelgen. Báıgege qosylyp, baq synaý – árkimniń armany. Júırikterdiń de shabysy ár qalaı. Osy turǵydan kelgende jas talapker Ǵalymjan Qallemovtiń de ózindik sóz saptaýy, ózindik qalam siltesi dittegen bıikten kóringeni anyq. Obrazdar, harakterler somdaýǵa beıim ol eń bastysy, sóz saralaı biledi. Nysanaly taqyrybyn meılinshe jan-jaqty ıgerýge umtylysy joǵaryda toqtaǵan «Oryn» men «Minezden» aıqyn baıqalady.

Alaqandaı áńgimelerden avtordyń jeke bitim-bolmysy ańǵarylady. Uly fransýz sýretkeri Stendal «Jaqsy jazý úshin jaqsy bilý kerek» degen ǵoı. Qarapaıym qaǵıdanyń astaryna tereńirek úńilgen saıyn, kóp nársege qanyǵarymyz jáne aıan. Buǵan bizdiń kózimiz ár jyldary «Sosıalıstik Qazaqstanda» (qazirgi «Egemen Qazaqstan» gazeti) onymen birge eńbek etken qalamdas áriptesterimen tildeskenimizde jete túskeni bar. Belgili jýrnalıst-jazýshylar Sarbas Aqtaev, Ýahap Qydyrhanuly, Mamadııar Jaqyp, Ádil Dúısenbekter zamandastary Ǵalymjan týraly, onyń tvorchestvosy haqynda erekshe daralap áńgimelegen-di.

– Ǵalymjan Qallemov óte qabiletti jýrnalıst bolatyn. Eptegen mineziniń shataǵy bar. Kóp jaǵdaıda artyq aýyz sózdi kótermeıtin. Al jazýynda min joq. – О́tken jyldar elesin eske túsirgen Sarbas aǵa onyń jazýshylyq qyrynan da habardar etken. – Jalpy, ol óz qarymyna senetin. Sondyqtan órkókirek kórinýi múmkin. Áńgimeler, povest jazdy. «Tańǵy shyqqa» shyqqan jigitterdiń bári de alǵashynda jer basa almaı júrdi. Birden «jazýshy» degen atty ıelendi emes pe. Marqum, bizdiń Ǵalym­jan tiri bolǵanda, sóz joq, óz joly bar qalamgerler qatarynda kóriner edi...

Jazýshy Ýahap Qydyrhanuly búı deıdi:

– Redaksııadaǵy tegeýrindi jigitterdiń biri osy Ǵalymjan bolǵany aqıqat. Jazýy myqty. Jýrnalıstik materıaldary qarabaıyrlyqtan ada. Bilimdi, oıly azamat. О́zgelerdiń jadaǵaı shımaılaryn lezdemede byt-shyt qyp synaıtyn. Árıne onysyn biraz adam unatpaıtyn. Sylap-sıpap, máımóńkelep, jaǵympazdyq kórsetkenderdi jek kórýshi edi. Ár ujymda minezderi «qısyq» kisiler kezdesedi. Bizdiń «SQ»-da osy Ǵalekeń, Eslám Zikibaev, Toqtasyn Berkimbaev úsheýi birigip, betiń bar, júziń bar demeı úlken-kishiniń kemshilikterin irep, osyp-osyp aıtatyn. Bylaısha beınelep jet­kiz­sem, jýrnalıstıkadaǵy «dedovshınaǵa» ólerdeı qarsy. Keı pikirleri durys ta sııaqty. Alaıda ondaılardy jurt jaqtyrmaıdy. Ádildikti qalaıtyn ol óziniń ádebı shyǵarmalarynda da jeke basyn kúıtteýshi ishmerezderdi udaıy mineıtin. Fan­ta­zııasy keremet. Til biledi, sóz tanıdy. Eń bas­ty­sy, onyń boıynda jazýshyǵa qajet qasıetter bar edi. Áńgimeleri «Qazaq ádebıeti», «Lenınshil jas», «Juldyz», t.b. gazet-jýrnaldarda talaı ret basyldy. Kózi tirisinde «Men jetim emespin» degen povest-áńgimeler kitaby jaryq kórgen.

Jańa jyl qarsańynda ma, joq álde baspasóz meıramyna oraı ma «Qyzyl qalam» qabyrǵa gazetinde bir top áriptesterge epıgrammalar jazǵan edim. Sondaǵy Ǵalymjanǵa arnaǵan jalǵyz shýmaqta onyń beınesi dál ashylǵan dep oılaımyn. О́ziń tyńdap kórshi:

Jetim emes, Ǵalymjan zor azamat,

Kóp oılar júr kókiregin mazalap.

Kesip aıtyp, tesip aıtyp tastaıtyn,

 Keı kezderi ishtegisin tazalap.

Bul minezdeme-óleń joldary Ǵalymjannyń ózine unaǵan bolýy kerek. Qolymdy shyn peıilimen qysqany este. Marqum ómirden erte ozyp ketti. Bir ul, bir qyzy bar edi. Estýimshe uly Amerıkadan bilim alypty. Úlken maman. Qazir Astanadaǵy ataqty Nazarbaev Ýnıversıtetinde eńbek etetin kórinedi. Qandaı qýanysh! Onyń týyp-ósken jeri burynǵy Semeı oblysynyń Besqaraǵaı aýdany. Qazir zerdelesek, osy óńir áıgili polıgon aımaǵyna jatady. Týǵan jerine baryp júrgende belgisiz syrqatqa shal­dyqty ma eken? Kim biledi? Múmkin de shyǵar... Oı tizbekteri ár saqqa jeteleıdi ǵoı... O kezde tajal osha­ǵynyń qupııasy men jumbaǵy múldem aıtylmaıtyn...

– Ǵalekeńmen ýnıversıtette birge oqydyq. Úshinshi kýrsta áskerge ketip qaldym. Keıinirekte «SQ»-da basymyz qaıta qosyldy, – degen edi kózi tirisinde qalamger Ádil Dúısenbek. – Minezi qyzyqtaý edi. О́jet, ótkir, basynan sóz asyrmaıdy. Mundaı kisiler negizinen ózine-ózi senimdi bolady. Jaqsy jýrnalıst, jaqsy jazýshy. Onyń tuńǵysh kitaby «Men jetim emespinge» kezinde resenzııa jazǵam. Redaksııanyń biraz bólimderinde ter tókti. Eń alǵashqy zavotdeli Balǵabek Qydyrbekuly boldy, bilim-ǵylym bóliminde. Sońǵysy Zulqarnaı Saqıevtiń qaraýynda, ónerkásip-qurylys, baılanys-transport bóliminde istedi. Men muny jaı aıtyp otyrǵam joq. О́sý-eseıý baspaldaqtaryn, shyńdalý mektebin, qandaı tulǵalarmen qyzmettes bolǵanyn jetkizgim keledi. Talant-daryny tolyq ashylmaı ketti. Bul jerde men onyń jazýshylyq baǵytyn aıtam. Kýrstas, áriptes dostyń jazsam degen taqyryby kóp edi. Amal neshik... Armanda ketti-aý!.. Kóńilge medet eteri, jýrnalıst Qallemov qalamynan týǵan tushymdy dúnıeler basylymnyń shejiresinde saırap jatyr. Júzjyldyq tól toıymyzdyń tusynda qasıetti qabyrǵada áriptesteri Sovet Aqqoshqarov, Ánýar Japarov, Dáribaı Álısultanov, Talap Qalmyrzın, Buqarbaı Batyrhanovpen birge qalam terbegenin aıtqan abzal.

...Bir shańyraqtyń astynda ıyq tiresip qatar júrgen aǵalar lebizi meniń esime Alashtyń ardaqtysy Álıhan Bókeıhannyń myna bir sózin túsirgen. «Kóp oqysa, zeıindi bolsa – bilimdi bolmaq, al minezi jaqsy bola ma, álde jaman bola ma ony Qudaı biledi». Áýelde-aq temirqazyq maqsatymyzdy eskertkenbiz. Gazet betinde óz izi bar Ǵalymjan Qallemov jaıynda az-kem oı bólistik, búkpesiz syr aqtardyq...

Iá, tanymaıtyndar tanyp, bilmeıtinder bile júrsin...

 

Janat ELShIBEK,

Halyqaralyq «Alash» ádebı

syılyǵynyń laýreaty

 

 

Almaty

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar