Aımaqtar • 04 Qazan, 2019

Halyqaralyq ekspedısııa músheleri ortaǵasyrlyq Saraı Batý, Saraı Berke shaharlarynyń ornynda boldy

183 ret kórsetildi

«Joshy Ulysy astanalary «Saraıshyq – Saraı-Batý – Saraı Berke qalalary izimen» atty halyqaralyq ekspedısııasy Reseıdiń Astrahan oblysy Harabalı aýdany Selıtrennyı selosy mańyndaǵy ortaǵasyrlyq Saraı Batý qalasy ornyndaǵy arheologııalyq zertteý jumystarymen tanysty.

Altyn Ordanyń astanasy bolǵan alyp shahardyń orny búginde uzyny 15, eni 3-8 kılometrge sozylyp jatyr eken. Ioshkar-Oladaǵy Marı El memlekettik ýnıversıtetiniń professory, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Evgenıı Pıgorev ekspedısııa múshelerine kóne qalanyń tarıhynan kóptegen qyzyqty derekterdi aıtyp berdi. Osy mekendi otyz jyldan beri zerttep júrgen tanymal ǵalymnyń aıtýynsha, bul shahar óz zamanynda Saraı ál-jádıd atalǵan. О́z sózinde Altyn Orda qalalaryn bir-birimen sabaqtastyra zertteýdiń mańyzy zor ekenine toqtalǵan E.Pıgorev qazaqstandyq zertteýshilerdiń kelýin oń baǵalady. Ekspedısııa jetekshisi «Saraıshyq respýblıkalyq tarıhı mádenı mýzeı kesheniniń dırektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Ábilseıit Muhtar da Altyn Orda memleketiniń tarıhynda ár shahardyń óz orny bolǵanyn, ony tolyq bilý úshin eki el zertteýshileri ózara aqparat almasyp qyzmet etýi qajettigin ortaǵa saldy.                

Ekspedısııanyń 3-nshi kúni Volgograd oblysy Lenın aýdany Sarev selosy mańyndaǵy Saraı Berke qalasynyń ornyna kelgen ekspedısııa músheleri tarıhı mekenniń jer bederin kózimen kórip, qupııasyn qoınyna jasyrǵan tóbelerdi aralady.

Sońǵy qazba jumystary 1970 jyldary bolǵan shahar orny kútimsiz, qoqys ornyna aınalypty. Kóne kirpish synyqtary men qazirgi turmystyq qaldyqtar aralasyp ketken. «Federaldyq deńgeıindegi eskertkish, memleket qorǵaýynda» degen eskertý taqta bolmasa, zamanynda álemniń kindigi, shýly shahar boldy deýge adam senbeıtindeı...     eksped                      

Ǵalymdar sońǵy jyldary «Saraı Berke atap júrgen shahardyń ataýy Gúlstan bolsa kerek» degen boljamǵa den qoıyp keledi eken. Buǵan dálel - qazba ornynan tabylǵan tıyndar, ózge de jádigerler.      

Osy saparda erekshe este qalǵan kórinis - Reseı kınematograftarynyń «Orda» fılmin túsirý úshin salynǵan kóne qala maketin tamashalaý boldy. Ortaǵasyrlyq kóshpeli túrki mádenıeti, shyǵystyq ıslam mádenıeti toǵysqan kóne qala ǵımarattary óte nanymdy salynǵan. Búginde munda alys-jaqynnan arnaıy kelip, tamashalaýshy týrıster óte kóp eken. Ábilseıit Qapızuly Saraıshyq qalasy ornynda da osyndaı keshen salynar bolsa, týrıst tartýǵa oń áser etedi dep sanaıdy.                  

Budan keıin ekspedısııa Volgograd oblystyq ólketaný mýzeıde boldy. Mýzeı dırektory Anatolıı Melchenko  ekspedısııa múshelerin óte jyly qarsy aldy. Qonaqtar mýzeıdiń arheologııa jáne Altyn Orda tarıhy zaldaryn aralap kórdi. О́te baı ekspozısııa, ol jádigerlerdi kórermen nazaryna usyný joldary úırenýge, tájirıbe almasýǵa turarlyq.               

                 eksped

Kezdesý sońynda Saraıshyq jáne Volgograd ólketaný mýzeıleri basshylary ózara baılanys, iskerlik qarym-qatynas týrasynda ýaǵdalasty.                                  

Budan keıin halyqaralyq ekspedısııa músheleri Volgogradtaǵy Mamaı qorǵany - Otan-Ana áskerı-patrıottyq keshenin aralady. Bul bıik tóbeniń ataýy Altyn Orda hany Mamaıdyń esimine baılanysty.        

Aıta keteıik, halyqaralyq ekspedısııany qarjylaı qoldaǵan - Atyraý oblystyq kásipkerlik jáne ındýstrııalyq-ınnovasııalyq damý basqarmasy.

Sońǵy jańalyqtar

Uıysa bilsek, urlyq tyıylady

Aımaqtar • Keshe

Eýro taǵy qymbattady

Ekonomıka • Keshe

Báıterekte órt shyqty

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar