Rýhanııat • 05 Qazan, 2019

Uly dalany beıneleý ónerine arqaý etken sýretshiler marapattalady

44 retkórsetildi

Keshe Almaty qalasyndaǵy Á. Qasteev atyndaǵy memlekettik óner mýzeıinde Ospan batyr Silámulynyń týǵanyna 120 jyl tolýyna arnalǵan «Turan romantızmi» atty sýret kórmesi ashyldy. Is-sharany «Er Jánibek» halyqaralyq qoǵamdyq qory men «TURAN-QAZAQ sýretshiler konsolıdasııasy» birlesip uıymdastyrǵan.  

Kórmege qatysýǵa nıet bildirgen sýretshilerdiń týyndylaryn qabyldaý 4 qazannan 25 qazanǵa deıin jalǵasady. Shyǵarmalardy arnaıy qazylar alqasy saraptap, júldegeler anyqtalady. Osy aralyqta baspasóz jáne ónertanýshylar ortasynda da talqylaýlar ótkizilip, olardyń pikirleri de eskeriledi. Kórme qorytyndysy 25 qazanda shyǵarylyp, júldegerler marapattalady. Ospan batyr atyndaǵy bas júlde 1000 000 teńge (1 adam). Birinshi oryn (1 adam) 750 000 teńge. Ekinshi oryn (2 adam) 500 000 teńge. Úshinshi oryn (2 adam) 250 000 teńge syıaqy alady.   

«Romantızm ıdeıasy bizde Maǵjan Jumabaevtan bastalady. Romantızm bolmasa basqa ónerlerdiń damýy qıyn. Mádenıet tarıhyn qarasań, bári beıneleý ónerinen bastalady. Keıin baryp ádebıet, mýzyka damyǵan. Sondyqtan biz Turan órkenıetiniń murageri retinde osyndaı bastamany qolǵa aldyq. El rýhyn kóteretin mynaý Ospan batyrdyń 120 jyldyq mereıtoıy týra keldi de, onyń erlik jolyn taqyryp etip aldyq. Jalpy, ulttyq rýhty kóterý kerek. Osy romantızm kórmesi arqyly biraz adam iriktelip, óz ónerin kórsetedi degen úmittemin»,- deıdi mádenıet qaıratkeri Janarbek Beristenov.  

«Er Jánibek» halyqaralyq qorynyń tóraǵasy Jeńis Túrkııanyn túsindirýinshe, sharanyń ereksheligi ótken ǵasyrdyń 30-40 jyldardaǵy qazaq tarıhyndaǵy ádilettik, erkindik jolynda kúresken Ospan batyrdyń beınesi. Bul jerde tek Ospan batyr emes, Alashordaǵa qatysty, kóshpendiler ómiri, qazaq dalasyndaǵy kóptegen tulǵanyń beınesi men júrgen joly qamtylady.

«Sondyqtan da sýret kórmesiniń taqyrybyn «Turan romantızmi» dep alyp otyrmyz. Komıssııa da tarıh, óner, kórkemóner sııaqty túrli salanyń adamdarynan quralǵan. Endi óz  deńgeıinde saralanyp, eń myqty degen óner ıeleri marapattalady degen senimdemin»,-  deıdi «Er Jánibek» halyqaralyq qorynyń tóraǵasy Jeńis Túrkııa.

Bıyl Ospan batyrdyń 120 jyldyǵyna oraı birneshe ataýly is-shara uıymdastyryldy. Kóktemde qazaq kúresinen respýblıkalyq týrnır, «Sulýbaıdyń áni» atty teatrlandyrylǵan qoıylym men halyqaralyq jyr múshaırasy jáne buqaralyq aqparat quraldaryna arnalyp báıge jarııalanǵan. 

Barlyq is-sharalardyń qorytyndysy retinde jeltoqsan aıynda Almatyda kesh ótkiziledi.

 

ALMATY

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar