Qoǵam • 07 Qazan, 2019

Soltústiktegi teris saldo nemese kórshi elge qonys aýdarýshylar nege kóp?

428 retkórsetildi

Petropavl qalasy búginde kóp ózgergen. Ortalyq kóshelerdegi eski úılerdiń bári súrilip, jańadan bıik, ásem úıler turǵyzylǵan kórikti mekenge aınaldy. Saýda oryndary da jeterlik. Keıbir qaltarystaǵy kóshelerde qyzyl kirpishpen qaptalyp, boı kótergen jer úıler kózdiń jaýyn alady.

Alaıda jergilikti tur­ǵyn­­dardyń kóńilinde pástik bary kórinip tur. О́ıtkeni oblys­taǵy ortasha eńbekaqy kóle­mi jaǵynan respýblıka boıyn­­sha eń tómen deńgeıde. Eger res­pýblıkadaǵy ortasha eńbekaqy 188 myń teńge bolsa, soltústikte 121 myń teńgeni ǵana quraıdy. Al kómirsýtegi kóp oblystardyń kórsetkishi budan úsh esege artyq. Mysaly, jer kólemi de, halyq sany da qaraılas Atyraý oblysynda ortasha eńbekaqy – 321 myń teńge.

 Oblystyń IJО́-degi úlesi de eń tómengi orynda, bar-joǵy – 1,95 paıyz. Kórshiles oblys­tar 10 paıyzǵa jýyq úles kórsetip jatqanda Soltústik Qazaqstannyń úlesi osynsha ǵana bolǵany ókinishti, árıne.

Halyqtyń ekonomıkalyq belsendiligi de aıtarlyqtaı emes. Máselen, 2018 jyldyń 1 qańtary men 2019 jyldyń 1 qańtary aralyǵynda shaǵyn jáne orta kásipkerler sanynyń ósimi respýblıka boıynsha 8,3%, Nur-Sultanda 28,3% bolǵanda Soltústik Qazaqstanda 5%-dy ǵana qurady.

Byltyr negizgi kapıtalǵa syrttan tartylǵan ınvestısııa kólemi elimiz boıynsha 3,3 trln teńge bolyp, barlyq ınvestısııa kóleminiń 29,6%-yn quraǵan bolatyn. Sonyń eń kóbi Batys Qazaqstan oblysyna (65,4%) tıe­sili bolsa, eń azy – 5,4% Sol­tústik Qazaqstannyń enshisine tıdi. Bıylǵy 14 qańtardaǵy máli­metke sáıkes, Qazaqstan hal­qynyń sany 18 mln 801 myń adam boldy. Iаǵnı, jyldyq tabıǵı ósim – 246,7 myń adam. Alaıda elimizdiń bes oblysynda turǵyndar sany azaıǵan. Sonyń ishinde Soltústik Qazaqstan oblysynda azaıýdyń úlesi jalpy halyq sanyna shaqqanda birinshi orynda tur. Halyq sany azaıý ústindegi bes oblystyń qataryna enetin Qostanaı oblysynyń halqy 0,28%-ǵa azaıyp, 873,1 myń adamdy, Pavlodar oblysynyń halqy 0,12%-ǵa azaıyp, 754 myń adamdy qurasa, Soltústik Qazaqstan oblysynyń halqy byltyr 0,64%-ǵa azaıyp, 555 myń adamdy qurady.

Bul jaǵymsyz úrdis jalǵasý ústinde. Bıyl 1 tamyzdaǵy jaǵ­­daı boıynsha oblys halqy 551 myń ǵana adam bolyp otyr. Bar­lyq tabıǵı ósim men ólimdi, kelgender men ketkenderdi eskergende, 2000 jyldan beri oblys turǵyndarynyń sany 165 myń adamǵa azaıǵan. Bul bir úlken qa­lanyń halqy joq bolǵan degen sóz. HHI ǵasyr bastalǵannan beri bul oblysta 119 aýyl bos qalǵan, barlyǵy 293 mektep jabylǵan. Respýblıkadaǵy osyndaı eń aýyr ahýal tabıǵaty óte jaqsy, ja­syl ormandy, kókoraı shal­ǵyndy, topyraǵy qunarly, qara to­pyraqty, halqynyń saýa­ty jo­ǵary, kadrlyq áleýeti myq­ty oblysta qalyp­ta­syp otyrǵany barlyq qazaq­stan­dyqtardy oılantýy kerek.

 

Shekaralyq óńir jalańashtanyp barady

Soltústik Qazaqstannyń el­diń shetinde, jeldiń ótinde orna­lasqany málim. Shekaralyq aımaq bolǵan soń qazaqtyń qara sózimen osylaı aıtamyz ǵoı, al týrasyna kóshetin bolsaq, ar ja­ǵymyzda az­ýyn aıǵa bilegen sol­tústiktegi alpaýyt kórshimiz jatyr. Bul faktor halyqtyń toqtamaı kóshýine negizgi sebep bolyp otyr. Eń so­raqysy sol, ol jaqqa tarıhı ota­­­nyna qaı­typ jat­qan orystar ǵana emes, ózi­mizdiń qarakózderimizdiń kóshýi de kóbeıip barady. Búgingi qarynnyń qamyn kóbirek oılaıtyn  halyqty «Er týǵan jerine, ıt toıǵan jerine» degen ataly sózben toqtata almaısyń...

Ondaılardy qalaı ustarsyń, eger kórshiles Omby oblysynda jan basyna shaqqandaǵy tabys teń­gege shaqqanda 151,6 myń, Tú­men oblysynda 261 myń, Qor­ǵan oblysynda 126 myń, al salystyrmaly túrde bizdiń Soltústik Qazaqstanda 78,6 myń teńge bolsa... Turǵyndardyń jappaı azaıýy shekaralyq óńirdiń ja­lań­­ashtanýyna ulasyp, ult­tyq qa­ýip­sizdigimizge de qater tóndi­retin jaǵdaı bolyp otyr.

Oblystaǵy eń basty problema – osy. Turǵyndar sanynyń azaıýy ekonomıkalyq áleýetti tómen­detip, óńirdiń damýyna da keri áserin tıgizýde. Ha­lyq sa­ny­nyń ósimi qaı kezde de eko­nomıkalyq damý men mem­le­ket­tik baǵdarlamalardyń tıim­di túr­de júzege asýynyń mańyz­dy ındıkatory. Bıylǵy jyl­­­dyń 1 ta­myzyndaǵy máli­met­ke qaraǵanda oblysta týý da byltyrǵy jyldyń sáı­kes merzimimen salystyrǵanda bes paıyzǵa azaıǵan. Neke sany byl­tyr 1980 bolsa, bıyl 1833-ke tús­ken. Bul da jastardyń shetel asyp jatqandyǵynyń kórinisi. Shetelge ketkender úlesi atalǵan merzimde 22%-ǵa artqan. Jumys kúshi artyq aımaqtardan kóship kelgender men oralmandardyń sany munda áli de mardymsyz.

Bir kezde áleýmettik máse­le­­­lerdiń sheshilýi boıynsha biz kór­­­­shiles Reseıden asyp ket­ken edik. О́kinishke qaraı qazir so­­­ńynda qaldyq. Olardyń eń­bek­aqysy artyq bolýymen qatar, densaýlyq saqtaý salasy, turǵyn úımen qamtamasyz etýi, bilim be­rý salasyna bóletin nazary, túr­li ótemaqy men járdemaqylar kó­lemi bizden asyp ketti. Qazir re­seılikter adamnyń ortasha ómir súrý jasyn seksenge jet­kizemiz degen baǵdardy alǵa qoıǵan. Oǵan qajetti jaǵdaılar jappaı jasalýda. Aımaqtardy arnaıy damytý baǵdarlamasy boıynsha Re­seıdiń kórshiles oblystarynyń bárinde tas jol salynǵan. Jumys oryndaryn tabý múmkindigi de joǵarylaǵan. Jastardyń bas­ta­mashyl­dyǵyn qoldaý qalypty jol­ǵa túsken. Jaq­sy oqıtyn, aqyl­dy jastar­dy qoldaýdyń bar­lyq te­tikteri qarastyrylǵan. Reseı JOO ókil­deri Petropavldyń úzdik mek­­­tep­­terine kelip, jaqsy oqı­tyndardy óz­deriniń baǵdar­lamasy boıynsha arnaýly tes­tileýden ót­kizip, grantqa iliktirip alyp ke­tedi. Keıin ony bitirgen jas­tar shy­ǵyndy eńbekpen óteý úshin sol elde qalyp qoıady. Onyń ishinde orystan basqa qa­zaǵy da, tatary da, ýkraıny da, basqasy da bar.

Reseı Federasııasy halyq sanyn arttyrý, otandastaryn ta­rıhı otanyna qaıtarý boıynsha byltyr «Gosýdarstvennaıa programma okazanııa sodeıstvııa pereselenııý v Rossııskýıý Fede­rasııý sootechestvennıkov, projıvaıýshıh za rýbejom» degen baǵdarlama qabyldady. Otan­dastar qataryna Reseıde týmaǵan adamdardy da qosý baǵdarlamaǵa engizilgen. «Sootechestvennıkamı takje prıznaıýtsıa lısa, sostoıavshıe v grajdanstve SSSR, pro­jıvaıýshıe v gosýdarstvah, vhodıvshıh v sostav SSSR, polýchıvshıe grajdanstvo etıh gosý­darstv ılı stavshıe lısamı bez grajdanstva». Bul bul ma, tipti til bilgen adamnyń bárin «otandas» dep sanaýǵa bolatyny da ashyq kórsetilgen.

Osynyń saldarynan Reseıde oqıtyn qazaq jáne basqa halyq­tar jastarynyń sol elde qa­lýy «otandas» dep qoınyn ash­qan soń arta túseri sózsiz. Olar­dyń atal­ǵan baǵdarlamaǵa qaty­sýshy bola alatyny da aı­tyl­ǵan. Mysaly, mem­lekettik baǵ­darlamanyń sheń­berinde Qor­ǵan oblysy jasa­ǵan qu­jatta bylaı delingen «Ýchastnıkamı Pro­gram­my mogýt byt: ...stýdenty ız chısla ınostran­nyh graj­dan, po­lý­chaıýshıe obrazova­nıe po ochnoı forme v professıonalnyh ob­razovatelnyh organızasııah, organızasııah vysshego obrazo­vanııa Kýrganskoı ob­lastı» delingen. Kóship kelgenderge jasalatyn áleýmettik qoldaýlary da kóp, sonyń ishin­de baspanamen qamtamasyz etý, salyqtan jeńildik berý, densaýlyq saqtaý máselesinde kómek kórsetý, t.t. bar. Al kelgender úsh jylǵa tolmaıtyn merzimde qaıta kóship ketse, mem­lekettiń bar­lyq shyǵynyn, sonyń ishinde qatysýshy retinde ózine berilgen 20 myń, árbir otbasy múshelerine berilgen 10 myń rýbldi jáne turǵyn úı­ge qatysty shyǵyndardy qaı­tarady. Bul endi kóship kel­genderdi turaqtandyrýdyń yq­pal­dy tetigi ekeni kórinip tur.

Osyndaı jaǵdaıda Reseı­men irgeles qonystanǵan Qazaq­stan­­nyń oblystaryndaǵy halyq­tardyń kórshi elge kóship ketýiniń kóbeıýine tańǵalýǵa bolmaıdy. Qazir 2020 jylǵa deıin arnalǵan bul baǵ­darlama belsendilikpen júr­gizi­lip jatyr. Osyndaı jaǵ­daıda azamattarymyzdyń kóshin toqtatý úshin qandaı shara­lar qarastyrǵan jón? Elimiz­diń shekaralyq aıma­ǵynyń ja­lańashtanýyna qalaı jol bermeýge bolady? Aqyldy, jaq­sy oqıtyn jastardy qalaısha ózi­mizde saqtap qalamyz? Mine, osy jáne basqa suraqtardy biz basshy qyzmetkerlerge jáne basqa da bilik­ti azamattarǵa qoıǵan edik.

 

Úkimet arnaıy baǵdarlamamen sheshýi kerek

Jaqsy turmystyń eń bas­ty talaby – jaqsy tabys. Ot­basyndaǵy jumys isteıtin jan­dardyń tabysy mol bolsa, ár­bir otbasy múshesine shaqqanda kiris artatyn bolady. Ony biz Re­seıdiń kórshiles oblystarynan salystyrmaly túrde kem qylmaýymyz kerek. Al oblystaǵy ortasha eńbekaqy respýblıkadaǵy eń tómengilerdiń biri ekenin jo­ǵaryda aıttyq. Jeke adamnyń basyna jumsa­latyn shyǵyn da bizde bárinen joǵary. Eger ońtústiktegi aǵaıyn­dar qysqy kıimdi úne­mi qoldanbaıtyndyqtan jıi aýys­­­tyrmaıtyn bolsa, sol­tús­tik­­tegiler alty aı qys ústinen tas­tamastan kııýge májbúr bolyp, ony jıi aýystyrady. Al qysqy kıimniń baǵasy jazǵy kıimnen eki-úsh ese qymbat bolatynyn da esten shyǵarmaıyq jáne onyń jylysyn, qymbatyn alýǵa da májbúrsiń. Teristikterdiń jylýǵa ketetin shy­­ǵyny da artyq ekenin esten shyǵarmaıyq. Aýyl turǵyndary qystyq otyn, kómir úshin kem degende bir-eki malynyń qunyn tóleıdi. Al ortalyq jylý qazandyqtaryna aqsha tóleıtin qalalyqtar 7-8 aı boıy qaltasyn oıyp tóleýge májbúr.

Keńes Odaǵy kezeńinde de ha­lyqqa artyq aqsha tólemeıtin, tek tólemeýge múmkin emestigine kózderi jetkende ǵana artyq shy­ǵynǵa baratyn. Sondaǵy únem­shil ekonomısterdiń ózi sol­tús­tik turǵyndaryna qosymsha shy­ǵyn­daryn óteý kerektigine kózderin jetkizgen edi. Endi el Úkimeti de osy­ǵan nazar aýdaryp, Soltústik turǵyndarynyń eń­bek­aqysyna 15-20 paıyz­ qosymsha aqy tóleıtin kez jetti. Bul halyqtyń jan basyna shaqqandaǵy tabysyn arttyryp, turǵyndardyń jappaı kó­shýine de ilkimdi toqtaý salar edi.

Ekinshiden, úzdik oqıtyn jas­tarymyzdyń shetelge ketýin azaıtý úshin JOO granttar sanyn arttyrýy kerek. Sonymen birge mamandyq alǵan soń olardyń jumysqa ornalasýyna kepildik bergen jón. Mamandyq túrlerin de arttyryp, elimizdegi basty JOO-lardyń fılıaldary ashylsa da jastardyń shetke ketýi azaıǵan bolar edi.

150 mıllıonǵa jýyq halqy bar Reseıde árbir ekinshi bala­ǵa «Materınskıı kapıtal» baǵdar­lamasy boıynsha depozıt salynady. Sol arqyly olar týý qarqynyn údetti. Mundaǵy qarajat tipti úı alýǵa da jumsalady. 18 mıllıon ǵana halqy bar bizde nege sony istemeske, tipti ekinshi emes, úshinshi balaǵa aqsha salsa da týý­dy yntalandyra túser edi jáne ony alý úshin ata-anasy da, bala da azamattyqtan shyqpas edi ǵoı. Al ataýly áleýmettik kómektiń qaý­qary mundaı áserge jetpeıdi.

Soltústikte kópten beri aıty­lyp kele jatsa da sheshimin tappaı turǵan bir másele – kógildir otynnyń jetkizilýi. Nur-Sultanǵa gaz 2019 jyldyń aıaǵynda jet­ki­zi­lip, 2020 jyldan bastap tur­­­ǵyn úıler kógildir otynmen­ jyly­tylatyndyǵy týraly Ener­­­­ge­tı­ka mınıstrligi jarııalady.­ Al onyń Soltústikke qashan je­tetini belgisiz, mundaǵy mamandar Reseıdiń kórshiles oblystarynan tartylǵan gazdyń ornyna kórshimizge Aqtóbeden berip tursa ǵoı dep armandaıdy. Sonda Soltústikke gaz tezirek kelmek. Al gaz kelse, turǵyn úı shyǵyny azaıyp, ómir sapasy arta túser edi.

Mine, osy jáne basqa da má­se­le­lerdi qamtyp, Úkimet ar­naıy baǵdarlama qabyldasa, tur­ǵyn­dardyń aýa kóshýin azaıtyp, jańa kelgenderdiń turaqtanýyna jaǵ­daı jasaǵan bolar edi.

Úkimet buǵan deıin Soltústik Qazaqstan oblysyn áleýmettik-ekonomıkalyq damytý jónindegi 2018-2021 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospar jasap, qomaqty qarajat bóldi. Oblys ákiminiń Qaýipsizdik Keńesiniń aldyna qoı­ǵan máselesiniń nátıjesinde qol jetkizilgen bul jospar da búginde birtalaı qordalanǵan má­selelerdi sheshýde. Onyń alǵash­qy qorytyndylary jóninde keńi­rek jazatyn bolamyz. Al eń basty másele – halyqtyń kóship ketý úderisin toqtatý. Úkimet osyǵan jiti nazar aýdarýy kerek sııaqty.

 

Soltústik Qazaqstan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Qazaqtardyń atqa miný mádenıeti

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar