Qoǵam • 07 Qazan, 2019

Shetelden jumysshy tartýǵa talap kúsheımek

32 retkórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óziniń «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órken­deýiniń negizi» atty Joldaýynda «Ken óndirý salasyn­daǵy iri kásiporyndardyń tabysy artqanmen azamattarymyzdyń jalaqysy aıtarlyqtaı óspegenin kórip otyrmyz. Halyqtyń áleýmettik jaǵ­daıy týraly aıtylyp otyr­ǵan­dyqtan, Úkimet bul máselede taban­dylyq tanytýy kerek.

Úki­metke eńbekaqy tóleý qoryn arttyrý úshin jumys berý­shilerdi yn­ta­landyrý máse­lesin pysyq­taý­dy tapsyramyn», degen bola­tyn. Úki­met Pre­zıdent Jol­daýynda aıtyl­ǵan tapsyrma­lardy oryn­daýǵa kirisip ketti.

Qazaq qoǵamyndaǵy narazy­lyq kóńil kúı men áleýmet­tik shıelenister kóbine eńbekaqy­nyń kóńildegideı bolmaýy men turmys deńgeıiniń tómendigi­nen týyndaıtynyn sońǵy jyl­­dar­dyń oqıǵalary baıqatyp júr. Onyń ústine bizdiń elde qyz­met etetin birqatar shetel­dik kásip­­orynda otandyq jumys­­shy­lardyń alatyn jalaqysy ózge elden kelgen áriptesterine qara­ǵanda tómendeý bolatyny da kezdesip qalady. Prezıdent­tiń «Ken óndirý salasyndaǵy iri kásiporyndardyń tabysy art­qanmen azamattarymyzdyń jal­aqysy aıtarlyqtaı óspege­nin kórip otyrmyz» deý arqy­ly biz sóz etken máselelerdi tuspaldasa kerek. Demek, el ishindegi áleý­mettik shıelenisti órshitpeý úshin Úkimettiń bel sheshe kiri­setin jóni bar. So­dan da bolsa kerek, Jol­daý jarııa­lanǵan bir aı­dan astam ýaqyt­tyń ishinde atqarý­shy bılik­tiń birqatar isti tyn­dyr­ǵany baıqalady.

Jaqynda Eńbek jáne halyq­ty áleýmettik qorǵaý mınıstr­ligi Bas prokýratýramen bir­lesip shetelden jumys kúshin tartatyn birqatar kásiporyndy tekserdi. Tekserý 47 kásiporyn­da júrgizildi. Nátıjesinde eńbek jáne kóshi-qon zańnamasyn buzýdyń 783 deregi tirkeldi. Sonyń ishinde eńbekaqy tóleý men syıaqy berýde birqatar ká­sip­oryn sheteldik jumys­shy­larǵa kóbirek kóńil bóletini baıqalǵan. Mundaı 457 derek anyqtalǵan. Munyń ózi elimizde sheteldik jumysshylardy quda­syndaı kóretinder az emes ekenin baıqatady. Al biz atap ótken tekserý Úkimettiń otandyq ju­mysshylardyń quqyn qorǵaý men olarǵa laıyqty jalaqy tóleý isin naqty baqylaýǵa alǵa­nyn kórsetip otyr. Bul óz keze­ginde buqaranyń kóńilin­degi kúdikti seıiltýge septeseri sózsiz.

Aıtpaqshy, Eńbek jáne ha­lyqty áleýmettik qorǵaý mı­nıstrligi men Bas prokýra­tý­ra­nyń birlesken tekserýi­niń ná­tıjesinde biz aıtqan 47 ká­siporynǵa jalpy somasy 33,7 mln teńge bolatyn 83 ákimshilik aıyppul salynǵan. Odan bólek mınıstrlik eńbek qatynastary men shetelden jumys kúshin tartý salasyna memlekettik baqylaýdy kúsheıtý sharalaryn da qolǵa aldy. Sonymen qatar eńbek zańnamalaryn jetildirý maqsatynda jumys berýshige barlyq jumysshylar úshin birdeı sanıtarlyq-turmystyq jaǵdaı jasaýdy mindetteıtin normalar qarastyrylǵan zań jobasyn ázirledi. Bul zań normalary sheteldik jáne qazaq­standyq jumysshylardyń arasynda dıskrımınasııaǵa jol bermeýge tıis. Eger ondaı jaǵdaı tirkele qalsa, ákimshilik jaýap­kershilikke tartý da kózdelgen. Qazir zań jobasy Máji­listiń qaraýynda jatyr.

Negizi, Qazaqstan azamattaryn ókpeletip júrgen dúnıe – shetelden bizdiń azamattarmen biliktiligi birdeı jumysshy ákelý edi. Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi 4-shi sanatqa kiretin shetel­dikterdi, ıaǵnı jumysshy mamandardy tartýdy qysqartýdy kózdep otyr. Sóıtip ishki eńbek naryǵyn qorǵamaq. Ol úshin sheteldik jumys kúshin tartýǵa kvota bólý jónindegi ereje men sheteldikterdi jumysqa shaqyrýǵa ruqsat berý sharttaryn ózgertpek. Odan bólek 250-den astam jumysshysy bar, sonyń ishinde 30-dan kóp shetel jumysshysyn tartqan kásip­oryndardy jyl saıyn josparly túrde tekserip otyrýdy da kózdep otyr. Iá, ázirge bul erejeler men normalar kúshine engen joq. Biraq jyl aıaǵyna deıin atalǵan quqyqtyq-normatıvtik aktiler qabyldanatyn bolady.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar