Qazaqstan • 08 Qazan, 2019

Jańa ataýly áleýmettik kómek qalaı taǵaıyndalady?

590 retkórsetildi

Jańa ataýly áleýmettik kómek otba­sy­lyq kiriske qaramastan barlyq kóp balaly, ıaǵnı 4 jáne odan da kóp kámelet jasyna tolmaǵan, orta arnaýly nemese joǵary oqý oryndarynda bilim alyp jatqan jasy 23-ke tolmaǵan balalary bar analarǵa beriledi.

Prezıdent pármen berip, Úkimet úmitin jaqqan halyqtyń áleýmettik áleýetin kóterý mınıstrliktiń mindeti. Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken keshegi Úkimet otyrysynda aıqyndyq, ádilettilik jáne eńbekke yntalandyrý qaǵıdattaryna negiz­delgen ataýly áleýmettik kómek kór­setýdiń jańa tásilderi qa­raldy. Jı­ynda elimizdiń Eńbek jáne halyqty áleý­mettik qorǵaý mınıstri Birjan Nu­rym­betov 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap áleýmettik qoldaý sharalarynyń keshen­di tásili men ataýly sıpatyn qabyl­daýdy qarastyratyn jańa zań jobasyn tanystyrǵan-dy.

Keshe muq­taj aza­mat­tarǵa ataýly áleýmettik kó­mek qalaı kórsetilip jatqany buqa­ralyq aqpa­rat quraldaryna keńinen túsindirildi. Ataýly áleýmettik kómek áleýmettik jaǵdaıy tó­men otbasylarǵa ǵana aqshalaı tó­lemder túrinde jáne jeke isin bas­taýǵa, oqytýǵa, jumysqa orna­­lasýǵa qoldaý kórsetý arqyly otbasyn ómirlik qıyn jaǵdaıdan shyǵarýǵa kó­mek­tesýge baǵyttalǵany atap aıtyldy.

«Eger otbasy tabysy boıynsha az qam­­tylǵan otbasy sanatyna jatatyn bolsa, onda járdemaqydan bólek ataý­ly áleýmettik kómek beriledi. Bu­ǵan qosa, kepildikti áleýmettik top­tama usy­­ny­lady. Sondyqtan az qam­tyl­­ǵan, kóp balaly otbasy bolsa, atal­ǵan kómektiń barlyq úsh túrin alady. Sony­men qatar múgedek bala­sy bar otbasylarǵa qamqor bolý – mınıstr­lik­tiń eń basty maqsattarynyń biri. Bıyl mamyr aıynda 2025 jylǵa deıin múge­dek­ter quqyǵyn qamtamasyz etý jáne ómir súrý sapasyn jaqsartý jónindegi Ult­­tyq jospar qabyldandy. Atal­ǵan jospar aıasynda kóp jumys júrgizilýde, múgedektigi bar adamdardy tehnıkalyq qu­ral­darmen jáne ońaltý qyzmet­terimen qamtamasyz etý kóz­delgen. Mysaly, 16 jasqa deıingi múgedek balalarǵa shilde aıynda mólsheri ulǵaıǵan járdemaqy beriledi.

 

Búgingi tańda bul 42 500 teńgeni qurap otyr. Al 16-dan 18 jasqa deıingi múgedek jasóspirimder de 35 myńnan 57 myń teńgege deıin járdemaqy alady. Budan bólek, zańnamada 18 jasqa deıin múgedek balany jáne 18 jastan asqan 1 toptaǵy múgedekti tárbıelep otyrǵan ata-anasy da, qamqorshysy da memleketten 41 500 teńge mólsherinde járdemaqy alady. Eń basty aıta ketetin jaıt, otba­sy­nyń az qamtylǵanyn anyqtaý barysynda múgedek balalarǵa tólenetin jár­demaqylar otbasy tabysynyń qura­myn­da esepke alynbaıdy», dedi B.Nu­rym­betov.

Sonymen qatar ol az qamtylǵan AÁK alyp júrgen azamattardyń ishinde eń­bek­­ke jaramdy azamattardyń 55 myńy ju­myspen qamtylǵanyn jetkizdi.

«Elimizde AÁK alyp júrgen azamat­tar­dyń ishinde eńbekke jaramdy aza­mat­tar­­dyń 55 myńyn jumyspen qamtý shara­laryna tarta bildik. 8400-deı adam jeńil­detilgen nesıe alyp, 3400-deı adam tegin, qaıtarymsyz 505 myń teńgege jýyq grant alyp, jeke shaǵyn ká­­sibin júrgizip úlgerdi. О́kinishke qa­raı, keıbir azamattarymyz ózde­ri­niń shynaıy tabystaryn jasyryp, AÁK múmkindikterin teris paıdalaný fakti­le­ri de oryn aldy. Bul jerde biri bilmestikten qatelesti, biri pendeshilikke salyndy. Degenmen, munyń bári zań buzýshylyqqa alyp keldi. О́ziniń naqty tabysyn jasyrǵan 73 myńnan astam otbasyna AÁK zańsyz taǵaıyndalǵany anyqtaldy. Biz tólemderdi toqtatýǵa nemese qaıta esepteýge májbúr bol­dyq. Shara qoldaný barysynda 23 myń adamnyń AÁK taǵaıyndalǵan sheshim­derin buzýǵa, 9 myńǵa jýyq adam­dardyń tólemderin toqtatýǵa, 38 myń adamnyń AÁK mólsherin qaıta esep­teýge týra keldi. Sonymen qatar ózde­ri­niń jeke kásipteriniń bar ekenin jasyr­ǵan derekter de anyqtaldy. Mysaly, Almaty oblysynda kóp balaly otbasy aǵymdaǵy jyldyń 11 maýsymynan bas­tap AÁK aldy. Biraq tekserý barysynda bul otbasynyń 852 bas mal tirkelgen sharýa­shy­lyǵy bar ekeni belgili boldy», dedi ol.

Atalǵan áleýmettik qoldaý sharalarymen qatar balalary bar tabysy az otbasylarǵa úı bıznesin júrgizý daǵdy­la­ryn ıgerýge kómek kórsetiledi.

«Almatynyń barlyq 8 aýdanynda úkimettik emes uıymdar tarapynan «Baqytty otbasy» ortalyqtary quryl­ǵan. Onda analary kýrstan ótken kezde bala­larynyń qaraýsyz qalmaýyna barlyq jaǵ­daı jasalǵan. Kýrstan ótken ana­larǵa qajetti jabdyqtar satyp alý úshin qaıtarymsyz granttar bere­tin bolamyz. Bul tájirıbeni bar­lyq óńirde taratýdy josparlap otyrmyz. Sondaı-aq «Meniń kásibim» jobasyn iske qostyq, onyń aıasynda ákimdikterdiń qoldaýymen demeý­shiler esebinen analarǵa shaǵyn úı bız­nesimen aınalysýǵa kómek kórsetiledi», dedi mınıstr.

«Ataýly áleýmettik kómek bul az qam­tylǵan, jaǵdaıy tómen azamattarǵa beriledi. Bul – aqshalaı túrde jáne áleý­mettik jaǵynan beıimdeý, ıaǵnı ju­mys­pen qamtý sharalarymen qosylyp kór­se­tiletin kómek. Memleket az qamtyl­ǵan, kómekke muqtaj, tabysy tómen aza­­mattarǵa kómektesýge mindetti. Son­­­dyqtan da osy áleýmettik saıasat jal­­ǵa­satyn bolady. Bir eskererligi, ataý­­ly áleýmettik kómek – elimizdegi jal­­ǵyz áleýmettik tólem emes. Odan bólek, elimizde ana men balaǵa qatysty jár­dem­aqynyń keminde 10 túri bar. Oǵan jylyna 470 mlrd teńgeden astam qarajat bóli­nedi. Jalpy Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń bıýd­je­tinde 3 trıllıon 53 mlrd teńge jyl saıyn 4 mıllıonnan astam adamǵa zeı­net­aqy men járdemaqy retinde berilip otyr. Otbasynyń jeke tabysy men mem­le­ket tarapynan tólenip jatqan zeı­netaqy men járdemaqy túrindegi tabys­tar az qamtylǵan otbasynyń ólshem shart­tarynan shyqpaı qalǵan jaǵdaıda ataý­ly áleýmettik kómek beriledi. Búgingi tańda ataýly áleýmettik kómek qalaı taǵaıyndalady? 2018 jyly az qam­­tylǵan otbasy qataryna ortasha jan basyna shaqqan tabysy tómengi kún­kóristiń 50 paıyzynan tómen jáne ár adamǵa jeke tabysy men kúnkóristiń 50 paıyzynyń arasyn­daǵy aıyrmashylyǵy tólenetin. 2019 jyldyń 1 sáýirinen bastap tártip sál óz­gerdi. Qazir ol ólshem shart az qam­tylǵan otbasynyń qataryna ený úshin eń tómengi kúnkóristiń 50 paıyzyna emes, 70 paıyzyna deıin kóterildi. Jáne otbasyndaǵy kámelettik jasqa tolmaǵan barlyq balaǵa 20 789 teńge kóleminde tólenedi. Aǵymdaǵy jyldyń toǵyz aıynda AÁK 417 myń otbasyna nemese 2,1 mln adamǵa taǵaıyndaldy. AÁK ortasha mólsheri bir adamǵa 2,5 ese, 6848 teńgeden 16 446 teńgege deıin ósti. Ortasha eseppen otbasyna 90 myń teńge shyǵady, aıyna eń kóp taǵaıyndalǵan soma – 455 myń teńge. Bıyl AÁK-ke 206 mlrd teńge qarastyrylǵan. Sózsiz osy kómek kóptegen otbasylarǵa kómegin tıgizdi. Sondaı-aq olar jumyspen qamtý sharalaryna tartylyp, osy qıyn jaǵdaıdan shyǵa bildi», dedi vedomstvo basshysy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar