Rýhanııat • 08 Qazan, 2019

Zamananyń zańǵary

110 retkórsetildi

Adamzattyń asyl perzentteriniń biri, túrik áleminiń bıik shynary, kıeli qazaq halqynyń tekti uly, suńǵyla sóz zergeri, qazaq ádebıetiniń báıteregi, kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri, dara tulǵa abyzymyz Ábish aǵanyń quıryqty juldyzdaı aǵyp dúnıe salǵanyna da biraz jyl ótipti.

Qansha jerden «Jan bar jerde – qaza bar» desek te, Ábish aǵanyń qazasy Alash jurtynyń qabyrǵasyn qaıystyryp, estisin eseńgiretip, ormanyn seldiretip, taýyn jańǵyryqtyryp ketti. Sol kúni Ábekeńdi aqtyq saparǵa attandyryp, baqı­lyqqa qoshtasyp qalýǵa aǵylyp jat­qan qaraly halyqtyń nópirinde tolas bolmaǵan edi. Endi qaıtsin, dúnıege bir keler darııa keýde, taý músin Ábishin qara jerdiń qoınaýyna qımaı, júrekteri qars aıyrylmady ma. Tipti jınalǵan qaýym tek qana Ábish aǵanyń otbasyna ǵana kóńil aıtyp qoımaı, bir-birine de kóńil aıtyp jatqanynyń kýási bolǵanmyn.

Shyn máninde Ábekeń jaratylysy múlde bólek jan edi. Ol kisimen syılasyp júrgen jyldar aralyǵynda bireýge jel bolyp tıgenin, kóleńkesin túsirip bult úıirgenin, saǵyn syndyryp janyn jaralaǵanyn kórmeppin. Biraq el taǵdyry tarazyǵa túskende aıanyp qalǵan jeri joq. Táýelsizdigimizdiń baıandy bolýy jolynda bilek sybanyp jumys istedi. Boıyndaǵy bar kúsh-qaıratyn, erik-jigerin, bilimin Qazaqstannyń gúl­den­ýi men ekonomıkasynyń tuǵyrly bolý­yna, áleýmettik jaǵdaıynyń nyǵa­ıýy­na jumsady.

Ábekeń, ásirese egemen elimizdiń rá­miz­­­deri men geraldıkasyn jasaqtaýǵa da ete­ne aralasyp, til mártebesin arttyrýda qıyp túser sóz semserimen arasha tús­keni barshamyzǵa málim. Ol bar sanaly ǵumyryn elin, Otanyn súıýge arnap, sol jolda qyzmet etip, memleketimizdiń ny­ǵaıýy­na erekshe serpin kúsh berip, qazaq rýhanııatynyń ósip-órkendeýine ólsheýsiz úles qosqan asyl azamat bolatyn. Bir sózben aıtqanda, ult rýhanııatynyń alyp báıteregi.

Alash úshin arpalysta kún keshken;

Qalamynan tún qashyp,

Qabaǵynan dushpan buǵynyp,

Qara sózine qarasha ilesken;

Mańdaıy da alamanǵa peıish ańqyǵan,

Kóz jaýy da kókiregimizge egilgen

Abyz ótti dúnıeden! – dep kókiregi sherge tolyp kúızelgen Tynyshtyqbek Ábdikákimulynyń jyrynda esh boıamasyz shyndyq jatqanyn uǵyný esh qıyn emes.

Ábekeń halqyna jazýshy bolyp tanyldy. Onyń qalamynan týǵan alǵashqy «Altyn shýaq», «Bir shókim bult» atty jyr jınaqtarynyń ózi tosyn oı, aıryqsha únmen eldi eleń etkizgen. Biraq kalamger retinde qalyptasa bastaǵan Ábeń ómir­diń tereń qatparlaryn, qaltarys-bul­­tarystaryn, qaıshylyqtary men olqy­­lyqtaryn, jaqsylyqtary men jasam­­pazdyqtaryn poezııanyń ásem órnek­ti, jeńil órimimen asha júrip bilgen soń, keń qulashty prozaǵa qalam tartty.

Ábekeńniń qalamynan eli men jeriniń tereń tarıhy men ulan-asyr taǵdyryn kórkem beınelegen «Bir ýys topyraq», «Tyraý-tyraý tyrnalar», «Úrker», «Eleń-alań» sııaqty ondaǵan kitaptar aqqan sýdaı tasydy. Sońǵy eki romany qa­zaq ádebıetiniń úlken tabysy, qazaq sóz ónerine qosylǵan eleýli úles retinde baǵa­lanyp, 1984 jyly Memlekettik syı­lyq aldy.

Osylar ǵana emes, onyń barlyq shy­ǵar­malary da halqymyzdyń rýhanı qazy­nasyna aınalǵan klassıkalyq týyndylar. Máselen, tarıhı taqyrypqa arnalǵan «Ańyzdyń aqyry» romanynda orta ǵasyrlardaǵy Orta Azııa mádenıe­ti­niń bir kezeńi kelisti kórinis tabady. Sol kezdiń tunyǵyna erkin shomyp, tynysyna keń qulashtaısyń.

Ábekeń kórkem shyǵarma ǵana emes, kósemsóz salasynda da aıryqsha eńbek sińirdi. Onyń «Dáýirmen betpe-bet» atty syn maqalalarynyń jınaǵy, Mańǵystaý túbeginiń ótkeni, búgini jáne bolashaǵy týraly tolǵaǵan «Uıqydaǵy arýdyń oıanýy» tarıhı baıany, «Zamanmen suhbat», «Azattyqtyń aq tańy» pýblısıstıkalyq tolǵamdar jınaqtary tereń oıdyń maǵy­na­ly qazynasy.

Endi osy tulǵalyq qalyptasý jolyn qysqasha sholyp ótelik. «Bolar bala besikte bulqynar, bolar qulyn jeli­de julqynar» demekshi, stýdenttik shaǵy­nyń ózinde shyǵarmashylyǵymen ǵana emes, ótkirligimen, sheshendigimen, bel­sendiligimen, uıymdastyrýshylyq qabi­letimen kózge túsip júrgen jigit ýnı­versıtettiń sońǵy kýrsynan sol kezdegi ulttyq oı-sanamyzdyń organy dese bolarlyq «Qazaq ádebıeti» sııaqty bedeldi gazetke qyzmetke turady. Munda jas jigit syn janrynda ter tógip, óziniń keń qulashty qarymymen birden kózge túsken. Sodan ony taralymy boıynsha sol kezdegi respýblıkada eń tanymal basylym bolyp sanalatyn «Lenınshil jas» redaktory shaqyryp, bólim meńgerýshiligine taǵaıyndaıdy.

Mańdaıy kere qarys, talaby taýdaı, eńbekqorlyǵy qara nardaı jas jigit osynda eńbek etken úsh jylda ádebıet pen kósemsózdiń barlyq janryna da qalam tartyp, óziniń ereksheligimen kózge túsedi. Arada Mádenıet mınıstrligi, «Qazaqfılm» kınostýdııasy sııaqty satylardan ótken soń jas Ábish Kekilbaevty Qazaqstan KP OK ózine qyzmetke alady. Obaly ne kerek, OK ózine kadr tańdaýda sırek qatelesetin. Ol 35-ke endi kelgen qarymdy jas óziniń saıasaty men bıligin iske asyrýda orny tolmas zor tulǵanyń biri bolaryn birden boljaǵan.

Ábekeń qolynan kel­geninshe barlyq kómegin ulttyq dú­nıe­­­niń óris alýyna, tipti jarqyraı túsýine járdem etti. Ábekeńniń OK-tegi qyz­­­metinen jaqsy habardar, ózi de sol kez­­derde partııa jumystarynda istegen hal­­qymyzdyń taǵy bir ardaqty uly Qýa­­nysh Sultanov ol týraly: «Ábish Ke­kil­baev partııanyń solaqaı qol­shoq­­pa­ryna eshqashan aınalǵan emes. Keri­sin­she, ásirese ádebıet, mádenıetke partııa saıasatynyń ádil qalyptasýyna oń yqpalyn tıgizdi. О́ıtkeni Ábekeń óziniń tabı­ǵı shynshyl, adal, ádil bolmysyn saqtap qana qoımaı, qoǵamdaǵy ártúrli oqı­ǵa, qarym-qatynasqa da azamattyq ar turǵysynan qaraı bildi.

Biz keıde, búgingi kúnniń bıiginen qarap, ótken zamanymyzdyń qyr-syryna úńi­lip jatpastan, bárin «bir qaýyzǵa» syı­ǵyzyp, «bir sypyrǵyshpen» sypyryp, baǵa berip jatatynymyz bar. Sol totalıtarlyq júıeniń kezinde de ártúr­li laýazymdy qyzmetterde júrip, ulty­myz­dyń mádenıet, ádebıet, mura, salt-dástúrleriniń saqtalýyna saqshy bolǵan ardaqty adamdarymyzdyń barshy­lyq bol­ǵanyn eskermeımiz.

Ábekeń ol adamdardyń ómiri men qyz­­metin, ulttyq ustanymdary men dúnıe­­­­tanymyn jaqsy biledi, olar týra­ly aýyz tushytyp aıtyp ta júredi. Ábe­­­keńniń sondaı yjdahatpen aıtatyn adam­­darynyń qatarynda Nurtas Ońda­sy­­novtyń, Ilııas Omarovtyń, О́zbekáli Já­ni­bekovtiń oryndary bólek. Olar sol kezderde partııanyń ıdeologııa sala­sy­nyń nemese úkimet basshysynyń qyz­me­­tinde júrgenderin qazaqtyń ulttyq mádenıetiniń órkendeýine jumsaǵanyn tek shejire túrinde ǵana jınaqtap qoı­maı, óziniń qoǵamdyq, memlekettik qyz­me­tinde de úlgi etkenge uqsaıdy.

Osy arystardyń qazaqtyń tilin, ádebıetin, mádenıetin, ulttyq erek­she­likterin mártebeleý jolyndaǵy bilim­dar­lyq eńbekterin, saıası utqyrlyqtary men tapqyrlyqtaryn naqty derektermen negizdep, olardyń is-áreketteri týraly shabyty kelgen shaqta tógiltip áńgime aıtady» dep jazdy («EQ», 2006 j., 12 mamyr).

Qanshama qalamgerler OK-tegi Ábish Kekilbaev arqyly bılikke sózin ótkizip, materıaldyq ıgilikterge qolyn jetkizdi. Ásirese qazaqtyń sóz ónerinde jarqyrap kóringenimen, qatardaǵy páterge de qolyn jetkize almaı júrgen talaı qalamgerler Ábekeńniń kómeginiń arqasynda OK-tegi myqtylardyń aldyna barýǵa qoldary jetip, máselelerin sheship alyp jatatyn.

Osy kezeńderde Ábekeńniń qaı­rat­ker­lik qyrlary ushtala túsip, burynǵy syrshyl jazýshy Ábish Kekilbaevtan góri qoǵamdyq qatynastardyń, bılik saıa­­satynyń uńǵyl-shuńǵylyna tereń úńil­­gen, áleýmettik mańyzy bar máse­lelerdi qalamyna arqaý etken sarap­shy­lyq qasıeti keńinen ashyldy. Muny sol jyldary ómirge kelgen shyǵarmalarynan da ańǵarýǵa bolady.

1995 jyly bergen bir suhbatynda Ábekeń ózi týraly: «Adamdar men halyq­tar­dyń arasyndaǵy jarastyqqa qyzmet etý – meniń sýretkerlik te, azamattyq ta paryzym. ...Men ádebıetshi bolmasam, saıasatqa kelmes em. Sýretker bolmasam, kúres­ker de bolmas em» degen eken. Bul sóz­der bizdiń pikirimizdi tirilte túsedi.

Osydan keıin Ábish Kekilbaevty partııa Qazaq KSR Mádenıet mınıstriniń orynbasary qyzmetine taǵaıyndady. Onyń da úlken siry bar. Á.Kekilbaevtyń shyǵarmashylyq ıntellıgensııa arasynda zor bedelge ıe bolyp, quryq áketer shaqqa jete bastaǵanyn kórgen bılik endi onyń arynyn tejep, aıaǵyn sharýashylyqtyń shyrmaýyqtarymen tusap tastaǵysy kelgen sııaqty.

Mádenıet salasyna ol jyldarda jet­ki­likti dárejede qarajat ta bólinbeıtin, bólingenniń ózin, «sary aıaqqa bal quıyp, sabynan qaraýyl qaraıdy» demekshi, ulttyq murattardy jandandyrýǵa emes, partııanyń múddesi jolyndaǵy isterdiń ilgerileýine jumsalyp jatqany qatty qadaǵalanyp otyratyn. Alda-jalda ózi­niń ruqsat etken lımıtinen tys «kól­de­­neń» shyǵyndar bolsa, qara aspandy jaý­dyryp, dúnıe kúıip ketkendeı shyryldaıtyn.

Alaıda bul qyzmette júrgende de Ábekeń halqyna paıdasyn tıgizetin birshama ıgi isterdiń basyn qaıyrǵan edi. Sonyń ishinde, sol kezde ǵana qolǵa alynyp jatqan memlekettik tarıhı murajaıdyń qurylysyn júrgizýge úlken eńbek sińirdi. Sondaı-aq elimizdiń túkpir-túkpirinde umyt bola bastaǵan tarıhı eskertkishterdiń jóndelýine laıyqty úles qosa bildi. Máselen, Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesin qalpyna keltirýge tyrysýshylyq sol jyldary qolǵa alyn­ǵan bolatyn.

Mundaı ister solaqaı saıasattyń usta­nymyna kereǵar dúnıeler bolatyn, ult­tyq sananyń óristeýine jol ashatyn ondaı bastamalardy partııa kókteı qurtyp tastaýǵa qumar-tuǵyn. Sondyqtan da Kekilbaevty óziniń jazýshylarynyń ortasyna aparyp top ete túsirip, odaqtyń ekinshi hatshysynyń oryntaǵyna otyr­ǵy­zady. Osynyń ózi zamanmen, ózgerip jat­qan qoǵammen úndesken oryn aýystyrý boldy.

Bul jyldary Alashtyń arystary Shákárim, Ahmet, Júsipbek, Maǵ­jan­dardyń, solardyn sońyn ala Mir­ja­qyp­tyń aqtalǵan kezderi edi. Qoǵam seńdeı soǵylyp, teńizderdi gúrildetken asaý tolqyndardaı býyrqanǵan oılarmen, alǵa qaraı júıtkigen sanamen uly ózge­ris­terdiń kezeńine kelip qalǵan. Sondaı kezde Ábekeńniń shyǵarmashyl, erkin oı-sana­sy tumshalanbaǵan ortaǵa kelgeni ózi úshin utymdy sát boldy.

Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldaryn­da el aǵasy bolyp, ultymyzdyń uly qundylyqtaryn ulyqtaı biletin qaı­ta­lan­bas tulǵaǵa aınalǵan, egemendiktiń erekshe sózderin emin-erkin ekshelep aıta alatyn jáne oǵan tyńdaýshysyn sendire alatyn Ábish Kekilbaevtyń qyzmet orny jıi aýysty. О́ıtkeni Prezıdent onyń qýatty áleýetin eń qajetti ýchaskelerde baryn­sha tıimdi paıdalanýǵa tyrysqany bili­nip turdy.

Aldymen Ábekeń Joǵarǵy Keńestiń Mádenıet, til jáne ultaralyq qatynastar komıtetin basqardy. Odan eldigimizdiń eń qýatty rýpory – «Egemen Qazaqstan» gazetiniń bas redaktory boldy. Odan ári jyl jarymdaı ýaqyt Memlekettik keńesshi qyzmetin abyroımen atqardy.

Ol jyldarda Joǵarǵy Keńes barynsha yqpaldy boldy, sonymen qatar onyń quramynda bura tartqysh depýtattar da kóp bolatyn. Jas memlekettiń irgesiniń nyǵaıyp, ýyqtarynyń túzý shanshylýy úshin bılik tarmaqtarynyń ózara kıkiljińge túspeýi qajet edi. Sondyqtan da Prezıdent Joǵarǵy Keńesti túzý jolǵa sala alatyn adam retinde onyń tóraǵalyǵyna Ábekeńdi usyndy.

Osy 13-shi shaqyrylymda men de depýtat bolyp saılanǵan edim, sondyqtan Ábekeńmen bir shańyraqtyń astynda qoıan-qoltyq jumys istedik. Tóraǵamyzdyń bil­gir­ligi, tereń erýdısııasy, sózge she­shen­­digi, qandaı qysyltaıań jerlerden jol taýyp ketetin tapqyrlyǵy, urandy sóz­derdi aıtqanda ulaǵatpen dáleldeı bi­le­tin kósemdigi bizdi tańǵaldyrýshy edi.

Osy qyzmette júrgende Ábekeń bas­taǵan parlamenttik delegasııanyń qu­ra­mynda Pákistan men Iran sııaqty ejelgi musylman elderine resmı saparǵa barý­dyń da sáti tústi. Pákistan astanasy Islam­abad sol jyldarda 35 jyldaı ǵana tarıhy, jarty mıllıon halqy bar ári jas, ári shaǵyn qala eken. Eýropalyq úlgi­de salynǵan ǵımarattary kóp. Alaıda bizdi Islamabadtan 15 shaqyrymdaı jer­de­gi eski astanasy Ravalpındı qalasyna da aparyp, aralatty. Bul shahar naǵyz shyǵystyq qala eken, eski oryndary, tarı­hı jádigerleri de kóp kórinedi. Shý­laǵan bazar, qaptaǵan máshıne, qujy­naǵan halyq – bári-bári osynda. Mine, ejelgi eldiń osy qalalaryn jas Qazaq­stan Parlamentiniń delegasııasy óziniń tóra­ǵasynyń basqarýymen armansyz aralap, birneshe kelissóz ótkizdi. Bizdiń eldiń Kashmır máselesine baılanysty kóz­qarasy týraly kúrdeli suraqtar da qoıyldy. Ábekeń bul máseleni búge-shige­sine deıin biletindigin kórsetip bizdi tańǵal­dyrǵan.

Ol barynsha ornyqty, salmaqty pikirler aıtyp, bul máseleni eki el – Pákistan men Úndistan halyqaralyq qaýymdastyqtyń talabyn eskere otyryp, beıbit jolmen, eki jaqqa da tıimdi, eki jaqtyń da múddesin eskergen ádil kelisimder arqyly sheshýi kerektigin aıtyp berip, jaýaby qalaı bolar eken dep otyrǵan bizdi de, qaı jaqty qoldar eken dep kútken pákistandyqtardy da rıza qylǵan edi. Sondaı-aq Pákistannyń sol kezdegi prezıdenti Sardar Farýk Ahmed han Legarı myrzamen de ekijaqty baıypty kelissózder júrgizgen. Jas memlekettiń jas lıderleriniń birimin degen joq, ol ózin halyqaralyq saıasatta ábden ysylǵan ákki saıasatker sııaqty etip kórsete bilgenin kúni búgingideı umyta almaımyn.

Eń qyzyǵy, Ábish Kekilbaevtyń munda da tanymal ekendigi boldy. Máselen, Pákistannyń О́ndiris mınıstri Azgar myrza Ábekeńe: «Siz óz elińizde ǵana emes, búkil dúnıege belgili adamsyz», – degen edi. Sondaı-aq Senat tóraǵasy Vasım Ahmad Sadjat myrza da Ábekeńniń shet tilderge aýdarylǵan eńbekterin oqyp, olardy joǵary baǵalaıtynyn jetkizgen. Sóıtip bilikti tóraǵamyzdyń arqasynda biz sátti sapar jasaǵan edik.

Budan ári Ábish Kekilbaev Prezı­dent­tiń eń mańyzdy kómekshisi – Memlekettik hatshy mindetin de birneshe jyl sátti at­qara bildi. Bul qyzmette de ol ulttyq qun­dy­lyqtardy qoldaý, ulttyq múdde­­lerdi aldyńǵy qatarǵa shyǵarý máse­le­le­ri­ne qatty kóńil bóldi. Odan ári Ábekeń Par­lament Senatynda baısaldy, bilikti, eldiń qamy úshin barynsha paıdaly usy­nys­tar jasaıtyn senator qyzmetin atqar­dy.

Ábish Kekilbaevtyń eńbegi Elbasy tara­pynan joǵary baǵalandy. Ol «Qa­zaq­stan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Pre­zıdenti – Elbasy Nursultan Nazar­ba­ev» ordenin eń birinshi bolyp alǵan adam. Sondaı-aq ol elimizdiń eń joǵarǵy ordeni «Otandy» da eń alǵashqylardyń qatarynda keýdesine taqqan.

Al 1995 jyly Prezıdent óziniń Jarlyǵymen qaıtalanbas qaıratkerge «Beıbitshilik jáne kelisim» syılyǵyn da tapsyrǵan edi. 2009 jyly oǵan «Qazaqstannyń Eńbek Eri» eń joǵarǵy ataǵy berildi. Osynyń bári tuǵyry bıik tul­ǵanyń eren eńbegine berilgen ádil baǵa, barynsha laıyqty qurmet bolatyn.

Ol memlekettik qyzmette júrgende de el úshin elegizip jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımeı eńbek etti. Aýylda týyp, aýyl­da kindigi kesilgen qara domalaq bala bol­ǵandyqtan ony aýyldyń ómiri, sharýa­shy­lyǵynyń damýy, adamdardyń turmys-tir­shiligi de oılantpaı qoıǵan joq. Birde elimizdiń Premer-Mınıstri ke­ze­kti jıynda «Mınıstrlerdi shetelge oqýǵa, tájirıbe almasýǵa jiberý qa­jet­­tigi jaıly» másele kóteredi. Sonda Ábish aǵamyz esh irkilmesten «Mınıs­tr­ler­di «Mersedes» mingizip shetelge ji­bergenshe, esek mingizip aýylǵa jiberý kerek. Qazaq tilin úırensin. Aýyl­da­ǵy qazaqtyń kúnkórisin kórsin» deýi sózi­mi­zd­iń jarqyn dáleli.

Aıta ketý kerek, Ábish aǵa tek qana klassık jazýshy, ádebıet zańǵary, marjan sóz sheberi emes, ǵazız dos, qadirmendi jar, asqar taý áke. Myna bes kúndik jalǵan dúnıede ekeýmiz dos, aǵa-ini bolyp, syılastyǵymyz jarasyp birge júrdik. Sonda onyń bolmysynan zerdelegenim ár sózge, oıǵa, parasattylyqpen paıymdap, jaýapkershilikpen qarap, ár nársege óte tereń túsinistikpen keletin. Osyndaı kórkemdik, kemeńgerlik, oıshyldyq abyz aǵanyń boıynan tabylatyn.

Tereńimizge boılap tálimdegen dana­lyq qyrlaryna tánti bolǵan men mundaı áýlıe­lik qasıet kimnen darydy eken dep tańǵalatynmyn. Bálkim, 360 áýlıeli kıe­li meken Mańǵystaýda eleýsiz ǵana jaryq dúnı­e esigin ashqan oǵan qasıetti topyraq áser etti me eken dep te topshylaıtynmyn. Sóıtsem, atam qazaq «Qanyna tartpaı ul týmas» demekshi, Ábekeńniń arǵy tegi de osal emes, tegeýrindi tekti urpaq eken. Ata jurty – oraq tildi, aýzymen qus tistegen sheshen Qojanazar baı edi. Al balanyń jaqsysy naǵashydan dep áspetteıtin qazaq yrymyna júginsek, arǵy naǵashy jurty – qalmaq hany Aıýkeniń oń tizesin basqan piri, áıgili qara Boqan lama eken. Endeshe, tegi myqty jaratylysynan parasatty ananyń ýyzyna jaryp, súıegi asyl ákeniń kúshinen nár alǵan Ábish aǵamyz qaıdan osal bolsyn. Alashtan asyp, arystan týǵan aqylman ul dep Ábishti aıtsaq kerek-ti.

Ábish aǵamen qatar júrgen kezde onyń boıynan maqtaný, kórealmaýshylyq, kúndeý, ǵaıbat áńgime aıtý tárizdi taǵy basqa pendeshilikterdi kóre almadyq. Ábekeńniń keıbir zamandastary onyń zamanǵa, ómirge beıimdelmegenin aıtyp jatady. Men mundaı tujyrymdarmen kelise almaımyn. Meniń paıymdaýymsha ol naryqtyń ótpeli kezeńine tán qarpyp qalý, julqyp alý, suǵanaqtyq sııaqty keleńsizdikterden boıyn aýlaq ustap, qaı qoǵamda da azbaıtyn, tozbaıtyn adaldyq, parasattylyq, sabyrlylyq táriz­di kategorııalarmen ómir súrdi. Son­­dyqtan da ol zamannyń alasapyran kezinde de, naryqtyq kezeńniń túsiniksiz jaǵdaılarynda da uly adam qalpynda qaldy.

Men Ábish aǵanyń shyǵarmashylyǵyn shartty túrde eki topqa bólemin. Biri onyń baspa betin kórgen shyǵarmalarynyń jınaǵy, tarıhı romandary, povesteri men áńgimeleri, alýan túrli jıyndarda jasaǵan baıandamalary men maqalalary. Olar halyqpen birge jasaıdy, eshýaqytta joǵalmaıdy.

Al ekinshisi toıda, jıyndarda aıtqan pikirleri, nebir shýaqty, ádemi tilek­te­ri zamandastarymyzdyń aýdıo-beınejaz­balarynda saqtalǵan dep oılaımyz. Ekinshi bir baǵyt kóptegen jazýshy zamandastarynyń kitaptaryna jaz­ǵan alǵysózderi. Onda da dáýir lebi, aza­mat­tyń tyndyrǵan ıgilikti isteri sezilip-aq tu­rady.

Ábish aǵanyń qaǵaz betin kórmegen ázil áńgimeleri de jeterlik. Mysal keltireıin. Birde túski shaıǵa úıine kelgen Ábekeń anasynyń aqyn Farıza Ońǵarsynovamen áńgimelesip otyrǵanyn baıqaıdy. Biraq olar Ábishtiń úıge kirgenin sezbeıdi. Syrt kıimin ilgishke ilip jatqan Ábekeń olardyń mynadaı áńgimelerin qulaǵy shalady: «Osy áıelderge jumys jasap ne kerek. Kúıeýin, qonaǵyn kútip, bala-shaǵasyn baǵyp úıde otyrmaı ma. Olarda shaınam aqyl joq». Osy sátte bólmege kirgen Ábekeń: «Jaratýshy ıemiz adamzatqa kóp aqyl bermegen. Onyń ishinde áıelderdiń de úlesi az bolsa kerek. Sol az ǵana aqyldyń ózin basqa áıelderge buıyrtpaı, ekeýiń bólip ala qoıypsyńdar. Sondyqtan ol baıqustarda aqyl qaıdan bolsyn!», – dep bir kúlip alypty.

Ábekeńniń mańǵystaýlyq jerlesteri «Ábish Kekilbaev» degen jýrnal shyǵara bastady. Osy jýrnalǵa Ábekeńniń kózin kórgen, qatar júrgen, dıdarlas bol­ǵan zamandastarynyń Ábekeń týraly este­lik­terin josparly túrde jarııalap tursa. Jer betindegi ómirdiń shekteýli ekenin bári­miz de bilemiz. Sondyqtan este­lik­ter iz-túzsiz joǵalmaý úshin oǵan osy bastan qam jasaǵan jón dep esepteımin. Elý jasqa tolmaı jatyp-aq, álemdegi eki júz uly jazýshymen ıyq tiresip, olar­dyń qatarynan oıyp turyp oryn alyp, dóńgelengen dúnıeni dúr silkintken joq pa? Bul qaımana qazaq úshin ádebıet maıdanyndaǵy uly jeńis emeı nemene. Odan qaldy Eýropanyń tórindegi Germanııanyń ortalyq baspasózi: «Bizde ǵajaıyp jazýshylar, keremet fılosoftar, suńǵyla ekonomıster bar, biraq Kekilbaev joq qoı» dep tańdaı qaqqany da jer-jahandy tańdandyrǵany emes pe edi. Onyń artynda qalǵan qundy dúnıelerinen sýsyndaǵan urpaq, Ábishteı abyzdyń esimin ǵasyrdan-ǵasyrǵa deıin jalǵastyra túsetini sózsiz.

Dúnıe degen jármeńke,

Keldiń eken kórip ket.

Dúnıe degen jármeńke,

Aldyń eken berip ket, – dep Ábish aǵa ózi jyrlaǵandaı, mynaý jármeńke dúnıede alǵanynan bergeni, aıtqanynan jasaǵany kóp boldy. Endi altyn qursaq analarymyz Ábishteı ul týsa ıgi.

 

О́mirzaq OZǴANBAEV,

«Ardagerler uıymy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestigi Ortalyq keńesi tóraǵasynyń birinshi orynbasary, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor

 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Taǵylymdy tulǵa

Rýhanııat • Búgin, 09:36

Ǵylym qanatyndaǵy ǵumyr

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Moıynqumǵa ushaq qatynaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:29

«Para berme» chellendji bastaý aldy

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:26

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

«Eńbek» eleýsiz qaldy

Qoǵam • Búgin, 08:43

Robot-tehnıka úıirmeleri qajet pe?

Qazaqstan • Búgin, 08:26

Qurylysshylar nege ereýilge shyqty?

Qazaqstan • Búgin, 08:24

«Januıa» ortalyǵy jumysyn bastady

Qoǵam • Búgin, 08:22

Kedergisiz ómir syılaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:22

Reformalar oza shabýdy kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 08:19

Azamattyq jaýapkershilik qajet

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ashyq qoǵam aıshyqtary

Búgin, 08:14

Tazalyqtan aldyna jan salmaıtyn jurt

Qoǵam • Búgin, 08:08

Jaldamaly jumysshylar jalaqysy artty

Ekonomıka • Búgin, 08:05

Sheteldik taýarlar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 08:03

Ekonomıkalyq ósimniń kóleńke tusy

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Baspana baǵasy nege kóterildi?

Qoǵam • Búgin, 07:58

Yntymaqtastyqtyń jańa kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 07:52

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar