Qoǵam • 09 Qazan, 2019

Glıýtensiz taǵam óndirisi qajet nemese selıakııa qandaı syrqat?

62 retkórsetildi

Kúndelikti jeıtin nannyń qadirin kim bilipti? Aq nan, qara nan, tátti toqash, baýyrsaq, shelpek, quımaq, tort, pechene deısiz be, qolyńdy sozyp, qamsyz jegenge ne jetsin? Al selıakııa dertimen aýyratyn adamdar quramynda glıýteni bar astyq ónimderiniń birin de aýyzdaryna ala almaıdy. О́ıtkeni adam aǵzasynda ash ishektiń silemeıli qabyqshasyna ǵana tán tuıyq óskin túrindegi búrler – glıýtendi ónimdi jatsynyp qabyldamaıdy, qabyný úderisi júredi. Qabyný tek dıeta saqtap, glıýteni bar ónimderdi rasıonnan múlde toqtatqanda ǵana bolmaıdy.

Al dıeta saqtaý ońaı emes. О́ıtkeni quramynda glıýteni joq as ázirleıtin shı­ki­zat ázirge elimizde óndirilmeıdi. Glıýten­siz dán túrleri, un, talqan, ózge de azyq­tar Eýropa men Amerıkada shyǵarylyp, bizdiń elge jetkenshe baǵasy aspanǵa jeterdeı sharyqtap ketedi. Máselen, Almaty, Nur-Sultan qalalarynda glıýtensiz bir kılo unnyń baǵasy 2,5-3,5 myń teńge shamasyn quraıdy. Al oblys ortalyqtarynda odan da joǵary, aýyl-aýdan turǵyndary úshin bul ónimderdiń bir qasyǵynyń ózi tym qymbatqa túsedi. Sondyqtan balasy selıakııaǵa shaldyqqan árbir ata-ana turatyn úı-kúıi joq bolsa da qalalardy saǵalaýǵa májbúr.

Glıýtensiz dıetany qajet etetin bul aýrýdy anyqtaý da ońaıǵa túspeıdi. Sebebi áke-sheshe de, qarapaıym pedıatrdyń ózi de birden sábıdiń qandaı dertke ushyraǵanyn bilmeıdi. Balanyń ishi toqtamaı, qol-aıaǵy jińishkerip, jıi qusatyn qarny qabaqtaı bolǵan sábıdi alǵashynda náresteler arasynda kádimgideı jıi kezigetin rahıtqa uqsatady. Tek kánigi mamannyń kúdigine negizdelip baryp jasalǵan analız ǵana selıakııa dıagnozyn qoıýǵa jol ashady. Al elimiz boıynsha qansha balanyń bul aýrýdyń tyrnaǵyna ilingenin bir qudaı bilsin deıdi, dertpen arpalysqan ata-analar.

– Bizdiń basymyzdaǵy problemalar az emes, deıdi balalary selıakııamen aýyratyn áke-sheshe, ata-ájeler. – Aldymen dıagnoz qoıýda qıynshylyq bolsa, ekinshiden, glıýtensiz ónimder tabý jáne onyń baǵasynyń qymbatshylyǵy, úshinshiden, qalypty jaǵdaıda taǵammen birge aǵzaǵa enip, onyń durys jumys atqarýyna qajetti mıkroelementterdiń jetis­peý­shiligi, balalardyń balabaqsha men mek­tep­ke barǵanda tamaqtana almaýy. Sebebi olar barlyq bala tutynatyn taǵamdardy tutyna almaıdy. Tipti jemis-jıdekterdiń, dári-dármekterdiń qaısysynyń quramynda balaǵa zııandy zattyń bar-joǵyn bilýimiz kerek. Áıtpegende qabyný júredi, bul der kezinde toqtamasa aǵzadaǵy basqa da organdarǵa áserin tıgizedi. Biz keship júrgen beınet pen qıyndyqtyń sheti men shegi joq dese bolǵandaı. Respýblıka boıynsha balalary selıakııamen aýyratyn ata-analardyń Ýatsap jelisinde ortaq chaty bar. Soǵan aptasyna bir bala qosylyp jatady.

 Chattaǵy jazbalardy salqynqandylyqpen oqý óte qıyn. О́ıtkeni ár jazbanyń artynda tek bala ǵana emes, tutas otbasynyń taǵdyry turǵany kórinedi. Máselen, myna jazba nazar aýdararlyq. «Sálamatsyzdar ma? Meniń qyzym 12 jasta, selıakııamen 2 jasynan beri aýyrady. Biraq dıagnozy 8 jasynda ǵana anyqtaldy. Kesh qoıylǵan dıagnozdyń saldarynan qatarlastarynan damýy kesheýildep, boıy da óspeı jatyr. Byltyr soqyrishekke jasalǵan operasııadan soń qabyný kúsheıip, kóp salmaq joǵaltyp shópteı bolyp qaldy, tipti otyrýǵa shamasy kelmeı, ázer-ázer degende beti beri qarady. Qańtar aıynda dıeta saqtaǵanyna qaramastan qabyný qaıtalanyp, tábeti joǵalyp, ishi aýyryp otbasymyz bolyp ýaıymǵa tústik. Eldiń batysyndaǵy shaǵyn qalanyń turǵynymyz, glıýtensiz azyq-túlik tabý múmkin emes. Sondyqtan Reseıge tapsyrys berip aldyramyz. Baǵanyń kóterilýine baılanysty qazir Reseıden de aldyra almaı qaldyq. Sebebi kóp balaly otbasymyz, men aýrý balaǵa qarap úıde otyramyn, ákesi ǵana jumys isteıdi. 12 jasar qyzymnyń boıy 119 sm ǵana, boı ósiretin garmondar jaıly ne bilesizder? Balamyzǵa ony berýge bola ma eken, ınternetten arzanyraq baǵamen azyq-túlik aldyratyn jer aıtasyzdar ma?» dep suraıdy janushyrǵan ana.

 Iá, selıakııa kóp kezigetin, eldiń bárine tanys dert emes. Sondyqtan dáriger­ler­den aýrýdyń ereksheligi jaıynda bilgen artyq etpes. «Ana men bala ulttyq ǵylymı ortalyǵynyń» dárigeri Mádına Hasenovany sózge tartqanymyzda ol bul aýrýdyń tuqym qýalaıtynyn aıta kele: «Aýrý bel­gileri kishkentaı nárestelerge ana súti­nen basqa qosymsha taǵamdar bere bastaǵanda baıqalady. Túrli ezbe, botqa­lar­dy qabyldaǵan ýaqyttan balanyń ishi ulǵaıyp, keýip, álsizdenedi, túri bozaryp, mazasyzdanyp, salmaq qosýy azaıady. Úlken dáretiniń túsi batpaq tárizdenip, ózgeshe ótkir ıisti keledi. Mundaı jaǵdaıda birinshi kezekte balany pedıatr men gastro­entorologqa kórsetip, analız tapsyrý kerek. Serologııalyq ádispen zertteý júrgizilip, ishekten bıopsııa alynyp dıagnoz qoıylady. Aýrýdan emdelip jazylý múmkin emes. Jalǵyz joly – ómir boıy dıeta saqtaý. Selıakııa neǵurlym tez anyqtalyp, dıeta saqtalsa, bala qatarlastarynan qalmaı, qalypty ómir súredi», deıdi.

Dıeta saqtaý úshin arnaıy ónimder qajet. Al elimizde bul qarastyrylǵan ba? О́ndiris bolmaǵanymen atalǵan salada zertteýler júrip jatyr eken.

«Qazaq qaıta óńdeý jáne taǵam óner­ká­sipteri ǵylymı-zertteý ınstıtýtyna» qarasty Astana fılıalynyń «О́simdik sharýashylyǵy ónimderin tereń qaıta óńdeý» zerthanasynda 2018 jyldan beri Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń qarjy­lan­dyrýymen «Gluten-free» tańbasy bar ónimderge sáıkes keletin botqalar men unnan jasalǵan kondıterlik qospalardy óndirý tehnologııasyn ázirleý» taqyryby boıynsha zertteýler bastalypty. Instıtýt ǵalymdarymen áńgimeden ańdaǵanymyzdaı sońǵy onjyldyqta daqyldardaǵy glıýten aqýyzyn adam aǵzasynyń kótere almaý máselesi qazaqstandyq zertteýshilerdiń nazaryn aýdarǵan. Sebebi álemdegi kóptegen elderde, sonyń ishinde bizdiń elimizde de osy aýrýdyń qarmaǵyna túsken adamdar sany jyl saıyn artyp keledi.

Statıstıkalyq keıbir derekter boıynsha, aýtoımmýndyq aýrýlardyń qata­ryn­daǵy bul dertke orta eseppen alǵanda turǵyndardyń 1%-y ushyraǵan jáne de bul ash ishektiń eń keń taralǵan patologııasy bolyp esepteledi eken. «Qazaq qaıta óńdeý jáne taǵam ónerkásipteri ǵylymı-zertteý ınstıtýtyna» qarasty Astana fılıalynyń dırektory, tehnıka ǵylymdarynyń doktory Nurjan Múslimov «Dándi daqyldardyń glıýten aqýyzynyń adam aǵzasyna áser etý mehanızminde artyq mólsherde ash ishekke jınalǵan glıýtenniń áserinen ash ishek qandaı da dárýmender men paıdaly zattardy qabyldaýǵa qaýqarsyz kúıge túsedi. Dıagnostıka jasalmaǵan selıakııa­dan asqazan-ishek joldarynyń qaterli aýrýlary, osteoporoz, bala damýynyń tejelýi syndy aýyr saldar týyndaıdy. Densaýlyq saqtaý mınıstrligi balalar hırýrgııasy jáne pedıatrııa ortalyǵy júrgizgen zertteýler boıynsha balalar arasynda selıakııanyń tıptik 1:262 jáne olardyń 1:5 araqatynasynda tıptik formalary taralǵan. Selıakııanyń atıpti túri árqıly klınıkalyq kórsetkishterimen erekshelenedi. Máselen onyń negizgi klını­ka­lyq kórinisterinde boıdyń alasa bolýy, súıek ózgeristeri (súıekterdiń deformasııasy, karıes, tis emaliniń gıpoplazııasy), anemııa, psıhonevrologııalyq buzylýlar jáne allergııa baıqalady. Sondyqtan biz osy dertpen kúreste qajet glıýtensiz ónimderdi elimizde shyǵarýdy óte ózekti másele sanaımyz» dedi bizben áńgimesinde.

Al bul jobamen naqty aınalysatyn zerthananyń meńgerýshisi, bıologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Janar Botbaevanyń aıtýynsha, qazirgi ýaqytta ınstıtýtta osy kondıterlik qospalar men botqalardy ekstrýzııalyq ádispen alý boıynsha zertteýler júrgizilgen. Shıkizat retinde Qazaqstannyń ártúrli aımaqtarynda ósýge beıimdelgen júgeri, kúrish, qaraqumyq, tary, zyǵyr daqyldary tańdalyp, ol daqyldardyń barlyǵy R-Biopharm AG usynǵan RIDASCREEN Gliadin AOAC Research Institute Performance Tested Method 12060 ádisi arqyly test-júıesimen zert­te­lip, tekserilipti. Zertteýler barysynda ol daqyldarda glıýtenniń joq ekendigi dáleldenip, endi odan glıýten qospasy joq ónimder alýǵa bolatyndyǵy da zerttelgen.

– Tájirıbelik, zerthanalyq jaǵdaılarda, – deıdi Janar Turlybekqyzy, – standartty keksterdi pisirýge múmkindik beretin qaraqumyq unynan, júgeri unynan, júgeri krahmalynan turatyn glıýtensiz qospa, sondaı-aq kúrish unynan, júgeri unynan, qaraqumyq unynan, júgeri krahmalynan ulttyq ónim qosylǵan pechene óndirýge arnalǵan qospa alyndy. Alynǵan ónimder degýstatorlardyń joǵary baǵasyna ıe boldy, talqandy pecheneniń dámi erekshe atap ótildi. Qospalardyń quramynda kóp mólsherde kezdesetin krahmaldyń mólsherin almastyrý joldary qarastyrylyp otyr. Buǵan qosa qaraqumyq jáne júgeri unynan ekstrýzııalyq qurǵaq qospalar alyndy jáne tez daıyndalatyn botqaǵa arnalǵan onyń kompozısııalary jasaldy.

Odan ári zertteýlerdiń nátıjesi otandyq shıkizattan glıýtensiz astyq komponent­te­riniń ońtaıly araqatynasy anyqtaldy, tehnologııalyq rejimder baıyptalyp, sonyń negizinde glıýtensiz qospalar tehnologııasyn ázirleıtin «Qazaq qaıta óńdeý jáne taǵam ónerkásipteri ǵylymı-zertteý ınstıtýty» bazasynda glıýtensiz botqalar men unnan jasalǵan kondıterlik qospalardyń tájirıbelik ónerkásiptik óndirisi quryldy. Qazirgi tańda Qazaq qaıta óńdeý jáne taǵam ónerkásipteri ǵylymı-zertteý ınstıtýtyna qarasty Astana fılıalynda «Kishi naýbaıhananyń» barlyq qondyrǵylary alyndy. Onyń ishinde: mıkser, qamyr ıleýish mashına, konveksııalyq pesh, ónim­der­di aldyn ala pisirýge daıyndaýǵa arnalǵan pesh, ónimderdi qaptaýǵa arnalǵan termo qaptaǵysh qondyrǵy bar. Barlyq daıyn­dalǵan ónimder ımmýndi fermentti ana­lızator, IFA analızator (Multiscan FC) kómegimen glıýten qospasy anyqtalady. Ári qaraı zertteýler jalǵasýda. Zertteýlerdiń nátıjeleri jarııalanyp turady. Sonymen qatar ıntellektýaldy menshik ıeligin kórsetetin patentke qujattar tapsyryldy.

О́miri glıýtensiz taǵamdarǵa baılanǵan, selıa­kııamen aýyratyn adamdar úshin budan artyq jaqsy jańalyq joq shyǵar. Glıýtensiz otan­dyq ónimderge aq jol tileımiz.

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Elıtaly kezeńge joldama aldy

Sport • Búgin, 09:58

Eki qola medal enshiledi

Boks • Búgin, 09:57

«Barystyń» qarqyny qatty

Hokkeı • Búgin, 09:52

Kıprdi de jeńe almadyq...

Fýtbol • Búgin, 09:51

Galbadrah bolmasa qaıter edik?!

Sport • Búgin, 09:49

«Qara altyndy» qapysyz aǵyzǵan

Qazaqstan • Búgin, 09:44

Qyz áýlıe

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Qaıtalanbas qymyz dámi

Qazaqstan • Búgin, 09:33

Rýhanı jańǵyrǵan aýyl

Rýhanııat • Búgin, 09:28

Ekijaqty kelisimge qol qoıyldy

Qazaqstan • Búgin, 09:26

Tálim men tájirıbe ushtasqan uıa

Qazaqstan • Búgin, 09:10

Jambyldyqtardyń jarqyn jobasy

Aımaqtar • Búgin, 08:36

Joshy ulysynyń joǵalǵan shaharlary

Rýhanııat • Búgin, 08:31

Úılestirý keńesiniń kezekti basqosýy

Qazaqstan • Búgin, 08:27

Túgel túrkini túgendegen

Álem • Búgin, 08:20

Katonqaraǵaıdy qalaı saqtap qalamyz?

Qazaqstan • Búgin, 08:12

«Dostastyq vızasyn» engizýdi usyndy

Prezıdent • Búgin, 08:03

Taldyqorǵanda 5 myń aǵash otyrǵyzyldy

Aımaqtar • 12 Qazan, 2019

Keı óńirlerde aýa-raıy ózgeredi

Aımaqtar • 12 Qazan, 2019

Eń qysqa áńgime. Iesiz zyndan. Dıdar AMANTAI

Rýhanııat • 12 Qazan, 2019

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly

Rýhanııat • 12 Qazan, 2019

Senatorlar senbilikke shyqty

Qazaqstan • 12 Qazan, 2019

Uqsas jańalyqtar