Saıasat • 09 Qazan, 2019

EQYU: Aýǵanstan máseleleri boıynsha dóńgelek ústel ótti

20 retkórsetildi

Syrtqy ister mınıstrligi Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymymen (EQYU) birlesip «Aýǵanstan jáne EQYU:  Áriptestik pen yntymaqtastyq úshin múmkindikter jasaý» taqyrybynda dóńgelek ústel uıymdastyrdy. Bul týraly SIM baspasóz qyzmeti habarlady.

Is-shara EQYU-ǵa qatysýshy elderdiń Turaqty ókilderiniń, onyń ishinde Ortalyq Azııanyń úsh eli boıynsha uıymnyń basqarýshy «Úshtigi» músheleriniń týrnesi aıasynda ótkizildi.

Dóńgelek ústel jumysyna negizgi baıandamashylar retinde BUU Arnaıy ókili, Aýǵanstanǵa kómek kórsetý jónindegi BUU mıssııasynyń basshysy Tadamıchı Iаmamoto, Arnaıy ókili, Ortalyq Azııa úshin preventıvti dıplomatııa jónindegi BUU О́ńirlik ortalyǵynyń basshysy Natalıa Germandy qosa alǵanda,  halyqaralyq jáne óńirlik uıymdardyń joǵary laýazymdy ókilderi, sondaı-aq EQYU, EO, AО́SShK, ShYU, OAО́AÚO jáne BUU BJKB delegattary qatysty.

Qazaqstannyń Syrtqy ister mınıstri Muhtar Tileýberdi, óziniń quttyqtaý sózinde: «EQYU-nyń osyndaı ókiletti delegasııasynyń sapary 2010 jyly ótken osy júzjyldyqtaǵy jalǵyz bolyp sanalatyn Astana Sammıtiniń qorytyndysyn júıeli iske asyrýǵa eýropalyq seriktesterdiń múddeliligin kýálandyrady», - dep atap ótti.

«Ortalyq Azııanyń bolashaǵy Aýǵanstannyń beıbit jáne turaqty damýymen tyǵyz baılanysty. Qazaqstan aýǵan halqyna óz memleketiniń qalpyna keltirýine ekijaqty jáne kópjaqty qoldaý kórsetýdi jalǵastyrýda. Biz, myqty jahandyq jáne óńirlik áriptestik, uzaq merzimdi ınvestısııalar men óńirlik úılesimdiliktiń osy eldiń beıbit bolashaǵyn qamtamasyz etý úshin mańyzdy mánge ıe ekenine senemiz», - dedi M. Tileýberdi.

SIM basshysy, Aýǵanstanǵa kómek kórsetý, onyń ishinde QR-nyń EQYU-ǵa, Islam yntymaqtastyǵy uıymynyń Syrtqy ister mınıstrleriniń keńesine 2011 jyly tóraǵalyq etý barysynda, sondaı-aq 2017-2018 jyldary BUU Qaýipsizdik Keńesine turaqty emes músheligi kezeńinde dástúrli túrde eldiń syrtqy saıasatynyń negizgi basymdyqtarynyń biri bolyp tabylatynyn erekshe atap ótti.

Osy tusta M. Tileýberdi, forýmǵa qatysýshylardyń nazaryn,  Prezıdent Q. Toqaevtyń  Qazaqstanda ornyqty damý maqsattary boıynsha BUU Arnaıy óńirlik ortalyǵyn, sondaı-aq turaqty ózara baılanys jónindegi EQYU Taqyryptyq ortalyǵyn qurý qajettiligi týraly bastamasyna aýdartty.

О́z kezeginde kezdesý qatysýshylary, EQYU-ShYU jáne EQYU-AО́SShK jelisi boıynsha Aýǵanstanǵa kómek kórsetý úderisine qatysatyn negizgi halyqaralyq jáne óńirlik uıymdar arasyndaǵy sınergııany damytýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti.

Sonymen, BUU-nyń joǵary ókilderi T. Iаmamoto jáne N. German Ortalyq Azııadaǵy beıbitshilik pen turaqtylyqty qoldaýdaǵy Qazaqstannyń jáne óńirdiń basqa da elderiniń eleýli úlesi týraly málimdedi. Atap ótilgendeı, BUU Qaýipsizdik Keńesine músheligi barysynda bizdiń elimiz halyqaralyq qoǵamdastyqta Aýǵan taqyrybyn talqylaý deńgeıin arttyrý úshin jeke mysal retinde praktıkalyq úlesin kórsetti.

IYU-nyń Aýǵanstandaǵy Turaqty ókili H. Botsaly óz sózinde, Qazaqstannyń musylman álemi músheleri arasyndaǵy daýsyz bedeline, sondaı-aq QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy N. Nazarbaevtyń IYU keńistigindegi beıbit bastamalarynyń, onyń ishinde ıslamdyq tatýlasý jónindegi zor áleýetine toqtaldy.

Sheteldik qonaqtar, Qazaqstannyń, Eýropalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń jetekshi JOO bazasynda aýǵan jastaryna arnalǵan bilim berý jobalaryn iske asyrý jónindegi BUU damý baǵdarlamasynyń kópjaqty kúsh-jigerin joǵary baǵalady.

Turaqty ókilder Nur-Sultan jáne Almaty qalalarynda bolǵan kezderinde Memlekettik hatshysy Q. Kósherbaev, Joǵarǵy Sot basshylyǵy, Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri D. Abaev, Adam quqyqtary jónindegi ýákili E. Ázimova jáne QR-nyń basqa da memlekettik organdary men vedomstvolarynyń basshylarymen kezdesip, qabyldaýynda boldy.

Sapar baǵdarlamasyna, sondaı-aq «Astana» Halyqaralyq qarjy ortalyǵyna barý da kirdi, onyń jumysyn AHQO basshysy Q. Kelimbetov tanystyrdy.

Sońǵy jańalyqtar

Basylym basshylary - Erkin QYDYR (1962)

Basylym basshylary • Keshe

Almatyda sel júrý qaýpi joq

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar