Aımaqtar • 10 Qazan, 2019

Basty maqsat – bilim sapasyn birlese kóterý

72 retkórsetildi

Joǵary bilim oryndary eshqandaı mınıstrlikke táýeldi bolmaýy kerek. Bul másele Parlamenttiń otyrysynda talqylanyp, 4 shildede «JOO-nyń akademııalyq erkindigin jáne basqarýshylyq derbestigin nyǵaıtý» týraly Zań qabyldanǵan. Eýropada áldeqashan iske qosylǵan bul júıe Ortalyq Azııa elderinde kesheýildetip júzege asyrylyp jatqanymen, az ýaqyt ishinde iske asqan jobalar búginde óz nátıjelerimen qýantýda.

Úzdik tájirıbe jáne pikir almasý úshin ortaq dıalog alańyn qurý maqsatynda Túrkistandaǵy Q.A.Iаsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetinde ótken bilim berý sapasyn qamtamasyz etý boıynsha III Ortalyq halyqaralyq forýmynda jańa júıe jáne basqa da máseleler keńinen talqylandy. Parlament Senatynyń jáne Májilisiniń depýtattary men Qyrǵyzstan, Tájikstan, О́zbekstan, Reseı elderiniń bilim jáne ǵylym mınıstrlikteriniń ókilderi qatysqan mańyzdy sharany Akkredıtteý jáne reıtıngtiń táýelsiz agenttigi (ARTA) jáne Q.A.Iаsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti birlesip uıymdastyrdy. Azııa elderiniń 20 memleketinen kelgen 400-ge jýyq delegat ózara tájirıbe almasqan forýmdy «Akkredıtteý jáne reıtıngtiń táýelsiz agenttigi» KEM (kommersııalyq emes mekemesi) dırektory Alına Jumaǵulova júrgizdi. Senat Tóraǵasy Darıǵa Nazarbaevanyń quttyqtaý hatyn oqyp bergen senator, Ulttyq ınjenerlik akademııasynyń prezıdenti Baqytjan Jumaǵulov ulaǵatty ustazdardyń tól merekesimen tuspa-tus kelgen sharaǵa jınalǵan barlyq qatysýshylardy aıtýly merekemen quttyqtap, izgi tilegin bildirdi. «Joǵary oqý oryndaryndaǵy bilimniń sapasyn baqylaý arqyly nátıjeli iske qol jetkizýimiz kerek. Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń eshqandaı nusqaýynsyz ár bilim ordasy óz júıesin qalyptastyrýy qajet. О́zindik bilim berý júıesi men oqytý formalary bir izge negizdelgen bilim oshaqtary oqytý qyzmetteriniń básekege qabilettiligin arttyrýda. Osy halyqaralyq forým dál sol salaǵa baǵyttalǵan»,  dedi Baqytjan Jumaǵulov.

Elimizde akkredıtteý júıesi 2001 jyly bastaý alǵan bolatyn. Al 2011 jyly joǵary bilim beretin barlyq oqý oryndary attestasııadan emes, jahandyq básekege qabiletti el retinde akkredıtteý júıesinen ótýi tıis degen ózgeris Zańǵa engizilgen 2015 jyldan bastap joba iske asyp keledi. Forýmda táýelsiz sapany baǵalaý agenttikteri memlekettik organdardyń jumysyna, tıisinshe memlekettik mekemeler táýelsiz agenttikterdiń isine aralasa almaıtyny, alaıda «Akkredıtteý jáne reıtıngtiń táýelsiz agenttigi» joǵary oqý oryndarynan ekonomıkalyq baǵyttaǵy mamandardy daıarlaýdy qatań túrde baqylaýǵa alýy tıis ekeni aıtyldy. Ýnıversıtetter de elimizge qajetti degen mamandyqtarǵa kóńil bólýi kerek. Qyrǵyzstan, Tájikstan, О́zbekstan, Reseı jáne Eýropa elderiniń bilim jáne ǵylym mınıstrlikteri ókilderiniń osy forýmda otyrǵanyn paıdalanyp, uıymdastyrýshy taraptan atalǵan máselelerdi basty nazarǵa alý suraldy.

О́z kezeginde Q.A.Iаsaýı atyndaǵy HQTÝ-dyń rektory Bolatbek Áb­di­rá­silov ár memleket óz jerinde jo­ǵar­­ǵy deńgeıde ǵylym men bilimniń damýyna jol asharlyqtaı jumystar atqa­ryp jatqanyn atap ótti. «Búgingi forýmnyń maqsaty da sol, álemdik táji­rı­­belerdi ortaǵa salý. Akkredıtteý jáne reıtıngtiń táýelsiz agenttigi ýnıver­sıtetterdiń bilim sapasyn baǵa­laı­tyn akkredıtteý organy. Bilim sapasyn kóterý baǵytynda biz de bar kúshimizdi salyp, bilikti, tájirıbeli, talapty mamandardy daıarlap shyǵarýdy maqsat etemiz», dep óz oıyn bildirdi rektor. Al ARTA akkredıtteý keńesiniń tóraǵasy, aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń doktory, professor K.Bozymov forýmnyń negizgi maqsaty – joǵary oqý oryndarynyń akkredıtasııa­dan ótý arqyly halyqaralyq dárejege kóterý ekenin aıtty. «Biz akkredıtasııadan ótkizgende JOO-nyń bilim sapasymen qatar, tárbıe, mádenıet jaǵyna da mán berip, keńester aıtamyz. Qazirgi ýaqytta Qyrǵyzstan, О́zbekstan, Tájikstannyń joǵary oqý oryndarynda ótkizdik. Jaqynda Baltyq jaǵalaýlaryndaǵy oqý ordalarynda ótkizemiz. Bıyldan bastap akkredıtteýden ótpegen JOO-ǵa grant bólinbeıtin boldy. Sonymen qatar Bilim jáne ǵylym mınıstrligine usynystar berip turamyz. Eshkimdi qadaǵalaýdyń keregi joq, birigip sapany kóterý úshin jumys isteý kerek», dedi K.Bozymov.

Sapa mádenıetin ilgeriletýge, kásibı qoǵamdastyqty qalyptastyrýǵa yqpal etetin úzdik tájirıbeler almasý men halyqaralyq dıalog alańyn qurý, JOO-nyń akademııalyq erkindigin jáne basqarýshylyq derbestigin keńeıtý syndy ózge de máseleler forýmda keńinen talqylandy. Bilim salasyndaǵy bilgirlerdiń pikirtalastary men usynys-pikirleri negizgi otyrystan keıingi dóńgelek ústelderde de jalǵasyn tapty.

 

Túrkistan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar