Parlament • 10 Qazan, 2019

Bıýdjettiń tıimdi jumsalýy qatań qadaǵalanady

16 retkórsetildi

Keshe Májilis Spıkeri Nurlan Nyǵma­tý­lınniń tóraǵalyǵymen ótken Pala­tanyń jalpy otyrysynda 2019-2021 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet jan-jaqty talqylandy.

Alqaly jıynda aldymen Ortalyq saılaý komıssııasynyń múshesi Záý­resh Baımoldınanyń ókilettigin mer­ziminen buryn toqtatý týraly sheshimi maquldandy.

Budan keıin Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń tóraǵasy Gúlshara Ábdiqalyqova «Halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly» Kodeks jobasy boıynsha qorytyndy ázirleý jóninde baıandady. Onyń aıtýynsha, Kodekstiń maqsaty – qoǵamdyq densaýlyq saqtaý júıesin damytý, medısınalyq bilim men ǵylymdy, elektrondy densaýlyq saqtaýdy jetildirý, medısınalyq kómektiń sapasy men tıimdiligin qamtamasyz etý. Bul qujattyń jańa jobasyn qabyldaý uzaq merzimdi jáne tıimdi, turaqty densaýlyq saqtaý isin ázirleý jáne engizý qajettiligine baılanysty bolyp otyr. Zań jobasy ulttyń densaýlyǵyn nyǵaıtýǵa, halyqtyń ómir súrý jasyn ulǵaıtýǵa jáne medısınalyq tehnologııalardy damytýǵa, medısına qyzmetkerleriniń mártebesin kóte­rýge baǵyttalady. Sondaı-aq densaý­lyq saqtaý salasyn sıfrlandyrý da basshylyqqa alynbaq.

Otyrystyń kún tártibindegi negizi másele «2019-2021 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» zań­ǵa ózgerister engizý jaıynda boldy. Bul zań jobasy jóninde birqatar mı­nıstrlik ókili baıandama jasady.

Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenov osy jyldyń respýblıkalyq bıýdjetindegi kirister men shyǵystarǵa birsypyra toqtaldy.

– 2019 jylǵa arnalǵan res­pýb­lıkalyq bıýdjetti naqtylaý kezinde eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamynyń negizgi kórsetkishterin saqtaý eskeriledi. Bul – ishki jalpy ónim­niń ósýi 3,8%, munaı óndirý 89 mln tonna. Munaıdyń álemdik baǵasy joǵary qubylmalylyqty kórsetip otyr. Osyny eskere otyryp, munaıdyń bol­jamdy baǵasy barreline 55 dollar deńgeıinde saqtaldy. Jyldyq ınflıasııanyń nysanaly dálizi 4-6% sheginde tur. Respýblıkalyq bıýdjettiń kiristerin 95 mlrd teńgege arttyrý usynylady. Jalpy respýblıkalyq bıýdjettiń kiristeri transfertterdi esepke almaǵanda 2019 jyly 7 trln 81 mlrd teńgeni quraıdy. Túsimder túrleri boıynsha kirister qurylymy saqtalady. Olardyń eń úlken úlesin qosylǵan qun salyǵy (2,8 trln teńge), korporatıvtik tabys salyǵy (2 trln teńge) jáne halyqaralyq saýdaǵa salynatyn salyqtar (1,5 trln teńge) quraıdy. Túsimderdiń jalpy kólemi 95 mlrd teńgege ósip, 10,7 trln teńgeni quramaq. Transfertterdiń túsimderi, onyń ishinde Ulttyq qordan transfertter óspeıdi. Shyǵystar 95 mlrd teńgege artady, bul kiristerdiń ósýimen sáıkes keledi. Respýblıkalyq bıýdjet shyǵystarynyń kólemi 12 trln teńgeden asady, – dedi R.Dálenov.

Buǵan qosa Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Álıhan Smaıylov respýblıkalyq bıýdjetke engizilgen túzetýler týraly aıtyp berdi. Onyń málimeti boıynsha áleýmettik saladaǵy shuǵyl qarjylandyrý máselelerin sheshý maq­satynda áleýmettik bloktyń shyǵys­tary 6,7 mlrd teńgege ulǵaıtyldy. Shy­ǵystardy qaıta bólýdi eskere otyryp, qosymsha qarajat ataýly áleýmettik kómekti tóleýge, medısınalyq kómek kórsetýge jáne densaýlyq saqtaý nysandarynyń qurylysyn jalǵas­tyrýǵa baǵyttalady. Naqty sektordyń shyǵystary 15,6 mlrd teńgege ósti. Bıýdjettik baǵdarlamalar ákimshileri usynǵan qarajatty qaıta bólýdi eskere otyryp, ónerkásipti qoldaýǵa, Qazaqstan Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń salymshylaryna turǵyn úı qaryzdaryn berýge qosymsha shyǵystar kózdeldi. Sondaı-aq azamattyq qyz­metshilerdiń eńbekaqysyn arttyrý, jylý energetıkasy men kólik ınfraqurylymyn damytý, «Nurly jer» baǵdarlamasy sheńberinde turǵyn úı jáne ınjenerlik-kommýnıkasııalyq ınfraqurylym salý úshin óńirler arasynda qarajat qaıta bólý eskerilgen.

Al Ulttyq bank tóraǵasynyń oryn­basary Esjan Birtanov bıyl qyr­kúıek aıynyń qorytyndysy boıynsha jyldyq ınflıasııa 5,3% bol­ǵanyn habarlady. Sonyń ishinde azyq-túlik ınflıasııasy qyrkúıekte 9,1%-ǵa jetip, joǵarǵy deńgeıde qaldy. Ulttyq banktiń baǵalaýynsha ınflıasııa jyl sońynda 5,7-5,8% deńgeıinde qalyptasady.

Jalpy, atalǵan zań jobasynyń jaı-japsarymen tanysqan soń Májilis depýtattary atqarýshy memlekettik organdar ókilderine suraqtaryn qoıyp, qordalanǵan máselelerdi qyzý talqyǵa saldy.

Májilis Tóraǵasy Nurlan Nyǵmatýlın memlekettik bıýd­jet­ten qarajat bólinetin baǵdarla­ma­lardyń oryndalýyna jaýapkershilikti arttyrý máselesin kóterdi. Aıtalyq, Spıker eń qajetti mamandyqtar bo­ıynsha kolledjder men joǵary oqý oryndaryn jańǵyrtýǵa jáne bilik­ti mamandardy daıarlaýdyń halyq­aralyq tájirıbesin engizýge baǵyt­tal­ǵan «Jas maman» jobasynyń oryn­dalý barysyna nazar aýdardy. Ol jyl basynda Elbasy Jastar jyly­nyń ashylý rásiminde atalǵan baǵdar­lamanyń oryndalýyn Úkimetke tapsyr­ǵanyn, biraq qajetti is-sharalar áli bas­talmaǵanyn atap ótti. Osy rette Má­jilis Tóraǵasy Bilim mınıstri Ashat Aımaǵambetovti qatty synǵa aldy.

– Tapsyrmanyń oryndalmaǵany qynjyltady. Baǵdarlamany júzege asyrý tártibiniń ózin ázirleýdi qaǵaz­bas­tylyqpen keshiktirdi. Bir qujatty kelisýge 9 aı ýaqyt ketti. Al siz bir buıryqty shyǵara almaı otyrsyz. Men muny jastardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatatyn baǵdarlamany oryndaýdaǵy bıýrokratııanyń jarqyn úlgisi der edim. Jastar jyly sońyna taıap qaldy, al siz endi oıanyp jatyrsyz, – dedi N.Nyǵmatýlın.

Osydan kelip Májilis Tóraǵasy mem­lekettik qyzmetkerlerdiń jaýap­ker­shiligin arttyrýdy alǵa tartty.

– Búgin halqymyzdyń áleýmettik jaǵdaıyn odan ári kúsheıtýge taǵy bir naqty qadam jasaldy dep aıtýǵa bolady. Sebebi Tuńǵysh Prezıdentimiz – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń jáne Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen 2019 jylǵa arnalǵan bıýdjetti naqtylaý boıynsha áleýmettik salaǵa qosymsha qarajattar qaralyp otyr. Bul halqymyzdyń birqatar naqty máselesin sheshýge baǵyttalǵan. Endi osy bólingen árbir teńge kádege jarap, óz nátıjesin berýi kerek. Sol úshin Parlament bıýdjettiń tıimdi jumsalýyn qatań baqylaıdy, – dedi Palata Spıkeri.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Qazaqtardyń atqa miný mádenıeti

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar