Aımaqtar • 10 Qazan, 2019

Ardager dıqandar aldyńǵy shepte

24 retkórsetildi

Bıylǵy egin oraǵy dıqandar úshin ońaı-ospaq sharýa bolmady. Jaz boıy sırek jaýǵan jaýyn dál egin oraǵy kezinde quıyp bersin. Qanshama qolbaılaý, onyń ústine kóktemdegi egis kesh aıaqtalyp, dán de tolysyp, pisip-jetile qoıǵan joq.

Astyq úshin arpalysta ábjil­dik tanytqandar ardager­ler boldy. Esil aýdanyna qarasty Iýbı­leınoe aýylyndaǵy «No­voprırechenskoe» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi jyl saıyn 38 myń gektar alqapqa dándi daqyldar tuqymyn sebedi. Agro­tehnıkalyq sharalardy ýaq­tyly júrgizý arqyly bıyl da tókken terleri aqtalyp, táp-táýir ónim jınap otyr.

Seriktestikke keshegi keńes zamanynda qyryq jylǵa jýyq keńshar basqarǵan bilikti basshy, isker uıymdastyrýshy Vale­rıı Tıýrkın basshylyq jasaıdy. Jasy jetpiske jýyqtap qalsa da, qartaıdym, qajyr-qaı­ratym kemidi dep shaý tartyp otyrǵan joq. Jańalyqqa jany qumar. Ásirese egin sharýa­shy­lyǵyndaǵy tájirıbede tıimdiligi dáleldengen ozyq tehnologııaǵa qushtar. Alys-jaqyn jerde aqyq dán aıalaýdyń ilkimdi ádisi týraly sony jańalyq qula­ǵyna jetse boldy, baryp, baqaı­shaq­tap bilip, tanysýǵa talpynyp turady. Sol izdenisiniń nátı­jesinde ózi basshylyq jasaıtyn seriktestiktiń serpini keń qanat jaıyp keledi. Tipti, álemdegi eń ozyq tájirıbelerdi ıgerýge degen talpynysy da atap aıtýǵa turarlyq.

Sharýashylyq basshysynyń uzaq jylǵy seriktesteri de bar. Máselen, jetpistegi qarııa Vıktor Leskın ilki zamandaǵy dańǵaıyr dıqandardyń kózi. Uzaq jyldar boıy «SK-4» kombaınymen jumys istegen. О́nimdiligi onsha joǵary emes osy kombaınmen-aq talaı sharýany tyndyrǵan. Seriktestik qarjylyq qor jınap, jańa astyq kombaındaryn alǵannan soń kózi ashyldy. Qazir ónimdiligi óte joǵary, sheteldik qýatty tehnıkany urshyqtaı úıiredi.

– Eńbek jolymdy bastaǵan kezde qıyndyqty kóp kórdik, – deıdi eńbek ardageri, – ol kezdegi astyq kombaındarynyń kabınasy da bolmaıtyn. Kúzgi qara sýyqta keýlegen sýyq jel etińnen ótip, súıegińe jetetin. Qazir myna kombaındar tamasha ǵoı. Burynǵymen salystyrǵanda arasy jer men kókteı. Bıylǵy naýqan bastalǵaly jıyrma kún­deı jańbyrdyń saldarynan qańtarylyp turyp qaldyq. Kún sál ashylyp edi, esesin qaıtaryp jatyrmyz.

Seriktestikte dál osyndaı jıyrmaǵa jýyq sheteldik kombaındar bar. Astyq úshin arpalysta eńkeıgen káriden eńbektegen balaǵa deıin kúsh jumyldyrǵan soń qımyl-qareketteri de ónik.

– Egin oraǵy dıqandar úshin óte jaýapty naýqan, – deıdi serik­testik dırektory, – búgingi zamanda aýyl sharýashylyǵyn jańasha uıymdastyrý qajet. Onsyz alǵa basa almaısyń. Ras, buryn da táýir ónimge qol jet­kizip júrdik. Ol kezde topyraq qunarly bolatyn. Biz tabıǵattan alýdy bilgenmen, berýge enjarmyz ǵoı. Sondyqtan eń aldymen alqap qunaryn oılaýymyz kerek. Ekinshiden, «ne ekseń so­ny orasyń» deıtin qaǵıda bar. Tuqymyń táýir bolý kerek. Áne bir jyldardaǵydaı qoımaǵa kúz­de kirgizip, kóktemde shyǵarsań táýir ónim ala almaısyń. Onyń ústine osy salada eńbek etken soń jańalyqty janyńa serik et, sonda baǵyń janady. Kana­da­nyń dıqandaryna birneshe ret baryp, tálim alyp qaıttym. Qazir álemdegi ozyq úlginiń sana­tyndaǵy dıqandardyń tájirı­besin júzege asyryp jatyrmyz.

Basshynyń aıtýyna qara­ǵanda, astyq úshin arpalysqa ar­dagerlerdi aralastyrý jumys qolynyń jetispeýinen emes eken. Birinshiden, dúbirge qulaq túrgen tulparlardaı bar ǵumyryn as­tyqty alqapta ótkizgen ardager dıqandar saryala kúzde altyndaı jaltyldaǵan, sary saǵymǵa bólengen astyq alqaptaryna ańsary aýady. Nátıjeli eńbekke degen sarytap saǵynysh. Keshegi úzeńgi qaǵystyryp birge júr­gen zamandastarynyń kóńil qush­tarlyǵyn osylaısha basqysy keledi. Ekinshiden, olardyń qa­jyr­ly eńbegi jastarǵa ónege. Jastary jer ortasynan asqan aqsa­qaldar bel býyp eńbek etip jatqanda, qarap turýǵa jastar­dyń da dáti shydamas.

Bıylǵy bıdaıdyń kólemi kóp bolmaǵanymen, sapasy jaqsy eken. Ári dál qazir baǵa da táýir. Shyǵynnyń esesi sol arqyly qaıtyp oralmaq. Bir ońtaılysy, seriktestik jınaǵan dánin alysqa tasymaıdy. О́zderi birneshe jaıly astyq qoımasyn salyp alǵan.

Tasymaldaý shyǵynyn meı­linshe azaıtýdy da oılastyrypty. Erterektegi qyzyl qyr­mannan dán tasıtyn avtopoıyz­dar tárizdi. Seriktestiktiń júr­gizýshisi Nıkolaı Býlko úsh tir­kememen astyq tasymaldap júr. Esesine, úsh ese janar-jaǵarmaı az jumsalady. Búgingi keıbir ja­ńalyq keshegi ózimiz kórgen dú­nıeniń jańasha jańǵyrýy tárizdi.

Qazir oblys dıqandary soń­ǵy aınalymdarda júr. Jańa as­tyqtyń joryǵy támamdalýǵa taıaý. Bar qaýym jan alyp, jan berisken eńbek joryǵynda arda­gerlerdiń aldyńǵy shepten tabylýy qandaı ǵanıbet.

 

Aqmola oblysy,

Esil aýdany

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Oljas Sándibek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 17:13

Eń qysqa áńgime. Talǵat Eshenuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 17:09

Eń qysqa áńgime. Nurdáýlet Qabasov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 17:08

Eń qysqa áńgime. Ǵanıbet Ǵalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 17:02

Eń qysqa áńgime. Ermek Begzada

Eń qysqa áńgime • Búgin, 16:56

Eń qysqa áńgime. Nurnazar Túrikben

Eń qysqa áńgime • Búgin, 16:41

MMA: Otandastarymyz oljaǵa keneldi

Sport • Búgin, 12:57

Qazaqstanda aıtarlyqtaı kún sýytady

Qazaqstan • Búgin, 11:52

Kúlki kerýeni № 15

Rýhanııat • Búgin, 09:53

Shyńǵyrlaýda temir jol kópiri salyndy

Aımaqtar • Búgin, 09:15

Kishkene oqyrmandarǵa estelik

Rýhanııat • Búgin, 07:26

Málik ónegesi – máńgilik

Aımaqtar • Búgin, 07:21

Oıqala oǵlany

Aımaqtar • Búgin, 07:18

Álem kýbogy kimge buıyrady?

Kúres • Búgin, 07:10

San-Marıno da gol saldy

Fýtbol • Búgin, 07:07

Sortań jer sharýashylyq sory

Ekologııa • Búgin, 06:57

Altyn astyq qambaǵa tolyq quıyldy

Aımaqtar • Búgin, 06:54

Morales boı tasalaýǵa májbúr

Álem • Búgin, 06:43

Mysyqtabandap mııa julǵandar kóbeıdi

Ekologııa • Búgin, 06:36

Qarataý nege qaharly?

Qoǵam • Búgin, 06:32

Saǵynyshty jyldar men joldar

100 • Búgin, 06:31

Qazaqtyń qoǵamdyq akademııasyna aınaldy

Rýhanııat • Búgin, 06:28

«El úmiti» senim uıalatty

Aımaqtar • Búgin, 06:25

Uqsas jańalyqtar