Rýhanııat • 11 Qazan, 2019

Alystatatyn ataýlar

135 retkórsetildi

«Aıtsam, tilim kúıedi, aıtpasam, dilim kúıedi» degendeı, memlekettik til mańyndaǵy máselelerge toqtalsaq, jarasy jazylmaǵan janýardaı hálden áli aryla almaı kele jatqan jurt ekenimizdi ańdaımyz. Tilimizden emes, minimizden kóretin keleńsiz-aq jaıt.

Qazaqta «Eski sóz – jańa sózdiń qazyǵy» degen baılam bar. Biz bul baılamdy bekite tússek kerek edi. Jýyrda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev elordany damytý jónindegi keńeste elimizde jumys istep jatqan jańa kompanııalardyń ataýy aldymen ana tilimizde bolýyna basymdyq berý kerektigin jetkizdi. Prezıdent óz sózinde «Premium Development Life Park» JShS-da elektr kózine qosylýda problema boldy. Jalpy, bul kompanııanyń ataýy nelikten qazaq tilinde bolmaıdy? Biz jańa kompanııalarymyzdy eń aldymen qazaq tilinde ataýymyz kerek. Bul máseleni nazarǵa alý kerek» dep oryndy nusqaý berdi.

Álbette nazarǵa alynýy tıis másele – osy. IýNESKO-nyń beıbitshilik elshisi mártebesin ıelengen, álemdik din men dildiń máselesin alqa-qotan otyryp sheshýge qumbyl qazaq elordasy eń áýeli dál osy entýzıazmmen, dál osy energııamen, qazaqsha aıtqanda dál osy kúsh-jigermen shahardyń shyǵystyq kelbetin, ortalyqazııalyq boıaýyn qalyptastyrýǵa, eń bastysy, qazaqy qalypty qanyq etýge umtylýy kerek edi ǵoı deısiń. Sonda dúnıeniń qaı tarapynan kelgen qonaq ta áýeli qazaq ultynyń jasampazdyǵymen qala arqyly tanysýǵa múmkindik alar edi.

Qazir qalanyń qaq ortasynda ornalasqan záýlim qonaqúıi qytaı eli astanasynyń atymen atalady. Janynda soltústiktegi kórshimizdiń bir emes, qos astanasynyń ataýy jazylǵan bıznes-ortalyqtar alystan andaǵaılap tur. Beınebir Beıjiń men Máskeý, Peterbor ataýlaryn ulyqtaýdan jarysqa túskendeımiz. Sodan da bolar, qos qaptaldaǵy alyp kórshilerimizden kelgen mártebeli meımandar ózderin «úıdegideı sezinemiz» deıtini. Al amerıkalyq, eýropalyq ataýlar berilgen otelder jelisi óz aldyna. Jaraıdy, bul qonaqúıler jahandyq servıstiń franshızalary retinde qyzmet kórsete bersin-aq delik. Al qaladaǵy turǵyn úı alaptarynyń ataýlary álemniń ár túkpirindegi qalalardyń barlyǵyn elordaǵa jınap alǵandaı áser qaldyratyny qalaı?! Qazir qala ishindegi turǵyn úılerdiń qansha paıyzy sheteldik shaharlardyń shyraıyn kóz aldyńyzǵa tartatyny týraly qolymyzda naqty derek joq. Onomastıkalyq komıssııalar osy tarapta áleýmettik zertteýler júrgizip, ǵylymı-óndiristik ınstıtýttar men ortalyqtar arqyly atalǵan máselege den qoıýy qajet. О́ıtkeni «qanyna tartpaǵannyń qary synsyn» deıtin qazaq úshin bul óte ózekti másele.

Aıtalyq qazir qala ishinde kele jatsańyz «Avstrııskıı kvartal», «Venskıı kvartal», «Mılanskıı kvartal», «Parıjskıı kvartal», «Anglııskıı kvartal», «Brıtanskıı kvartal», «Italıanskıı kvartal» sııaqty eýropalyq ataýlardy ıelengen turǵyn úı oramdarynan kóz súrinedi. Onyń syrtynda «London», «Golland», «Barselona» ispetti jekelegen turǵyn úı keshenderi de jeterlik. Bul qalalardyń tizimi qazir qurylysy júrgizilip jatqan, aldaǵy bir-eki jylda paıdalanýǵa beriletin «Amsterdam», «Kopengagen», «Parıj», «Brıýssel» sııaqty turǵyn úılermen tolyǵa túsedi. Umytyp barady ekenbiz, astananyń negizgi sáýlettik erekshelikteriniń birine balanatyn «Han-Shatyr» saýda-oıyn-saýyq ortalyǵyn eki ıyǵynan basqandaı qos qaptalynan «Seýl» men «Tokıo» ataýlaryn ıelengen turǵyn úı keshenderi de boı kótergen. Sol sııaqty álemdegi iri qalalardyń óz ataýyn qoıyp, negizgi atrıbýttaryna aınalyp ketken aýdandarynyń aty da japsyryla bas­tady. Mysaly, Nıý-Iorktiń áıgili aýdandary retinde álemge tanylǵan «Bronks» ataýy Saryarqa aýdanyndaǵy jańadan paıdalanýǵa berilip jatqan turǵyn úı keshenine berilse, Esil aýdanynda da «Manhetten» atty turǵyn úı kesheniniń birneshe kezegi salynyp úlgergen. Sonymen qatar Nıý-Iorktiń halyq eń kóp turatyn «Brýklın» aýdanynyń atymen atalatyn turǵyn úı kesheni de boı kóterdi. Sondaı-aq Kavkazdyń ataqty Elbrýs shyńymen, nemis jazýshysy Remarktiń esimimen atalatyn qurylystar júrgizilýde. Sonda bul qalamyzda qazaqtyń beınesi qaldy ma?! Eýropalyq, amerıkalyq qoıyrtpaq ataýlar qoıýdan qashan qutylamyz? Áıtpese astanada joǵaryda atalǵan «brendti» ataýlardyń ornyn basa alatyn tamasha ataýlar da bar. Máselen, elimizdiń bas basylymynyń redaksııasy ornalasqan ǵımarattyń janyndaǵy úılerdiń biri «Han Táńiri» atalady. «Elbrýstyń» ornyna atamekenimizdegi zańǵarlardyń ataýy janymyzǵa jaqyn emes pe?! «Remarktiń» ornyna «Áýezov» degen áýeze áldeqaıda jyly estiledi ǵoı! Sondyqtan Prezıdent aıtqandaı, ataýlardy kompanııalarǵa, saýda nysandaryna, kóshelerge, úılerge tek osy sııaqty ornymen qoıýdy oılastyrǵanymyz abzal bolar edi.

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Atyraýlyq sarbazdar áskerge attandy

Aımaqtar • Búgin, 17:27

Almatyda taǵy da jylý qubyry jaryldy

Qoǵam • Búgin, 16:20

Jambylda aǵash kóshetteri otyrǵyzyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:02

Taldyqorǵanda tekstıl shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 15:42

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:33

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:26

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Búgin, 10:27

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Búgin, 09:48

«Qoıanqasqa» tulpar top jardy

Rýhanııat • Búgin, 09:11

Qazan meshitiniń úlgisin tańdapty

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Qazaq dastarqanynan dám tatty

Aımaqtar • Búgin, 09:03

Baqyt Bókebaev: Bekzat óner belesteri

Rýhanııat • Búgin, 08:59

Aqyn qalamyndaǵy akademık beınesi

Rýhanııat • Búgin, 08:56

Baıanǵalı týraly baıan

Rýhanııat • Búgin, 08:52

Joldyń jaıy qalaı: Mamandar jetispeıdi

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Semizdik túrli syrqatqa sebepshi

Qoǵam • Búgin, 08:39

«Nurly kósh» kúnin belgilesek...

Qoǵam • Búgin, 08:35

Jańa aıaldamaǵa jany qas

Aımaqtar • Búgin, 08:31

Jańaózende jańa joba bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 08:24

Taǵzym men taǵylym toǵysqan toı

Rýhanııat • Búgin, 08:19

Bizdiń belsendiligimiz de mańyzdy

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ekonomıkada turaqty ósim bar

Ekonomıka • Búgin, 08:06

Kraýdfandıng qazaqqa da jat emes

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Elbasy Qyrǵyzstan basshysymen kezdesti

Saıasat • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar