Rýhanııat • 11 Qazan, 2019

Abaıǵa taǵzym: Qallekı teatry jańa maýsymynyń shymyldyǵyn túrdi

68 retkórsetildi

Elordanyń bas teatry – Q.Qýa­nyshbaev atyndaǵy akademııalyq qazaq mýzykalyq drama teatrynyń baǵzydan buljymas qaǵıdaǵa aınalyp, erteden kele jatqan ádemi dástúri bar. Ol – qońyr kúzben jarasa shymyldyǵyn túrer ár maýsymyn Muhtar Áýezovtiń áıgili «Abaı» qoılymymen ashyp, dál sol spektaklmen jemisti shyǵarmashylyq jumysyn túıin­deý. Jańalyqqa toly kezekti HHIH teatr maýsymyn uly aqyn rýhyna taǵzym etýden bastady.

Jańa maýsym –jańa jaýapkershilik

Q.Qýanyshbaev teatry ujymy úshin bıylǵy maýsymnyń jóni de, joly da bólek. Kóńilge qýanysh uıalatyp, súbeli shyǵarmashylyq izdenisterge jeteleıtin sáýleli sebepteri de jeterlik. Áýelgisi – jańa maýsym jumysy Memleket bas­shysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tike­leı tapsyrmasymen keler jyly halyqaralyq deńgeıde atalyp ótilýi josparlanǵan uly Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıymen tuspa-tus kelse, ekinshi eleýli sebep – ujym aldaǵy HHH mereı­toılyq maýsymyn jańa eńseli ǵımarat tórinde qarsy almaq.

Odan bólek, qallekılikterdiń Abaı taqyrybyna aıalaı qaraýynyń taǵy bir syry – teatrǵa esimi berilgen tuń­ǵysh qazaq teatrynyń negizin qalaýshy akterlerdiń biri Qalıbek Qýanyshbaev – Hákim beınesin eń alǵash sahnaǵa shyǵarǵan akter. О́tken ǵasyrdyń 40-jyly rejısser Asqar Toqpanovtyń qoltańbasynda sahna kórgen tragedııanyń qazaq teatr óneri tarıhyndaǵy orny aıryqsha. Ásirese Qalıbek Qýanyshbaev nusqalaǵan Abaıdyń ańyz beınesi ishki tereńdigimen ónersúıer qaýymdy aıryq­sha tánti etken edi.

«Qalıbekten keıin Abaıdy talaı daryndy akterlerimiz oınady, bi­raq Qalıbek – Abaı bireý-aq! Ol – Han­tá­ńiriniń bıik shoqysynda oqshaý turǵan beıne». Asqar Toqpanovtyń uly Qallekı oıynyna bergen bul baǵasy talant tabıǵatyna tarazy bolatyndaı.

– Búgin shynymen de tolǵandyratyn, adamǵa kóp oı salatyn, mamandyǵyna tereń úńiletin, «men osy ártispin be, kıeli sahnada júrýge qanshalyqty quqym bar?», degen saýaldarǵa ár akterdiń óziniń ishteı jaýap beretin kúni. Bizdiń kıeli qarashańyraq qazaq sahnasynyń qara nary Qalıbek Qýanyshbaevtyń esimin ıelengen. Endeshe, osy atqa laıyq adal qyzmet etýge tıispiz. «Sahna – meniń ómirim, sahna – meniń taǵdyrym, sahna – meniń táńirim», dep óner aldyndaǵy jaýapkershilikti seziner bolsaq, sonda biz babanyń jolyn ustaımyz, týyn qulatpaımyz. Bizdiń ujym oǵan ábden laıyq, – dedi maýsymnyń ashylý saltanatynda teatrdyń ardager aktrısasy, Qazaqstannyń halyq ártisi Gúljan Áspetova.

Qazaq teatry QUT bola ma?!

Shymyldyǵyn erekshe shabytpen túrgen ujym úshin kezekti teatr maýsymy zor jaýapkershilikke de toly bolmaq. Ony sanaýly kún buryn ǵana teatrdyń dırektory qyzmetine taǵaıyndalyp, jemisti jumysyn bastap ketken Qazaq­stannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, rejısser, PhD doktory Ashat Maemırov aıryqsha atap ótti.

– Keler jyly ujymymyz úshin aıtýly oqıǵalarmen aıshyqtalar jemisti de jaýapty maýsym bolady dep kútilýde. О́ıtkeni kezekti teatr maýsymyn kópten kútken tól ǵımaratymyzdyń tórinde qarsy almaqpyz. Arhıtektýralyq hám tehnıkalyq múmkindik turǵysynan Eýrazııa keńistiginde analogy joq sáý­letti ǵımarat qurylysy teatr ujy­mynan da sol deńgeıdegi irgeli izde­nisti talap eteri sózsiz. Jańa ǵıma­rattyń tabaldyryǵyn attaýǵa barlyq jaǵynan daıyn bolýymyz kerek. Ol eń áýeli trýppanyń shyǵarmashylyq áleýetine baılanysty. Sondyqtan da qazirden bas­tap teatr repertýarynyń mazmundyq hám sapalyq deńgeıine qatar nazar aýdaryp, sol joldaǵy izdenis jumystaryna jiti mán berip otyrmyz. Odan bólek, taǵy bir qýanyshty jańalyq – aldaǵy HHH mereıtoılyq maýsymymyzdy Ulttyq mártebege ıe mereıli teatr tórinde qarsy almaq nıetimiz bar. Usynys tastaldy. Endi nátıjesin kútýdemiz. Buıyrsa, kelesi maýsymda Q.Qýanyshbaev atyndaǵy Qazaq ulttyq teatryna, ıaǵnı qysqasha aıtqanda QUT-qa kelesizder, – dedi teatr dırektory.

Talanttar tandemi

Iá, rasymen de bul – kún teatr ujymy úshin erekshe tolqynysty sát. Shırek ǵasyrdan asa ýaqyt shalqar shabytyn shaǵyn sahnaǵa syıdyryp kelgen trýppa, endi mine, 30 jyl degende kópten kútken tól teatrynyń tabal­dyryǵyn attamaq. Jyl basynda bastalǵan ǵımarat qurylysyn jiti qadaǵalap, taǵatsyzdana kútken óner maıtalmandarynyń bul órekpýiniń astarynda kıeli teatr ónerine degen sheksiz mahabbattyń jatqany anyq.

– Ujymymyzdaǵy árbir akter úshin bul kúnniń orny aıryqsha. Kóńilimizde qýanyshpen birge qımastyq sezimi qatar qattalyp turǵan jaıy bar. О́ıtkeni 28 jyl qutty meken bolǵan shaǵyn da bolsa shattyqty ǵımarattaǵy sońǵy shyǵar­mashylyq maýsymymyzdy qarsy alyp otyrmyz. Biz bul kúndi kóp kúttik. Alla sátin salyp, teatr qurylysy qar­qyndy júrip jatyr. Jańa ǵımaratta trýppanyń jańasha shyǵarmashylyq tynysy ashylady dep senemiz, – dedi jańa maýsymnyń ashylýyna arnalǵan saltanatty jıynda sóz alǵan teatrdyń kórkemdik jetekshisi, Qazaqstannyń halyq ártisi Talǵat Temenov.

Teatr basshysy atap ótkendeı, Qallekı teatrynyń elordanyń rýhanı-mádenı ómirinde alatyn orny aıryqsha. Osydan týra 28 jyl buryn rejısser, qaıratker tulǵa Jaqyp Omarovtyń bastamasymen bas shahar tórine tý tikken mádenı oshaq búginde shyǵarmashylyq qanatyn keńge jaıyp, ónerdiń úlken ordasyna aınaldy. Munda qazaq teatr óneri rejıssýrasynyń reformatory, KSRO halyq ártisi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, Halyq qaharmany Ázirbaıjan Mámbetovtiń, Qazaqstannyń halyq ártisi Qadyr Jetpisbaevtyń izi saırap jatyr. Ult teatrynyń abyz aqsaqaly Qalıbek Qýanyshbaevtaı ańyz akterdiń aıaýly esimi hám taǵylymdy joly menmundalap shaqyrady ár kórermenin. Bul jerde arǵysy – Shámil Júnis, Rymkesh Omarhanova, Gúljan Áspetova, Tilektes Meıramov, Túımehan Atymtaeva, Janat Shaıkına, Jumagúl Meıramova, Keńes Nurlanov, bergisi – Nurken О́teýilov, Qýandyq Qystyqbaev, Erjan Nurymbet, Altynaı Nógerbek, Syrym Qashqabaev, Aınur Bermuhambetova bastaǵan talantty akterler shoǵyry shynaıylyq pen sheberlik egiz órilgen ǵajap bir tandemde qyzmet etedi.

Abaı joly úzilmeıdi

Teatr ártisteriniń qyzyl kilemnen ótý saltanatymen bastalǵan óner merekesi ári qaraı Muhtar Áýezovtiń «Abaı» qoıylymyna ulasty. Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Álimbek Oraz­bektiń rejısserligimen qoıylǵan spek­takl shyn máninde teatrdyń boıtu­maryna aınalǵandaı.

Sahna ónerinde Qalıbek Qýanyshbaev shyqan eń bıik shyń – Abaı róli desek, búginde sol bıikti baǵyndyrýda Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, akter Nurken О́teýilov jemisti eńbek etip júr. Abaı – qalpaqpen qaǵyp alatyn, júrdim-bardym qaraıtyn kezekshi ról emes, kúrdeli beıne. Alyp beınesin shyǵarý akterden ishki zııalylyq pen tereńdikti talap etedi. Úzdiksiz izdeniske jeteleıdi. «Myńmen jalǵyz alysqan» aqyn beınesiniń sahnagerge artar zil batpan aýyrtpalyǵy da, eshbir ataqpen ólshenbes abyroıǵa bóler qudireti de qatar júredi. Jas ta bolsa akter Nurken osy jaýapkershiliktiń salma­ǵyn jete túsinedi. О́zin únemi Abaı shyǵar­mashylyǵymen sýsyndatyp kele jatqan óner ıesiniń keıipker beınesin ishke sińirýdegi sol izdenisi ár sózi men áreketinen, ár demi men únsizdiginen sezilip turady. Sahnagerdiń somdaýyndaǵy aqyn beınesi osy bir ishki ıirimderimen, kúrdeli kúńirenisterimen birden kóz aldyńyzda bıikteı jóneledi. Bul – eń birinshi klassıkanyń qudireti bolsa, ekinshiden, akter izdenisiniń jemisi dep baǵalaý kerek.

«Abaıdy» beker mysalǵa keltirip otyrǵan joqpyz. Dál qazirgi tańda qazaq sahnasynda qaharman beınesin keskindeýshi akterlerdiń tapshylyǵy, tıiptik beıne alshaqtyǵy aınalasynan órbıtin túıtkilder jıi aıtylyp, jazylady. Másele etip kóp kóterilip te júr. Áıtse de bul túıtkildiń Q.Qýanyshbaev teatry akterlerine qatysy azdaý. Sebebi saıdyń tasyndaı jarasqan talantty ártister oıy­nyna biz dál osy teatr qoıylymdary arqyly kýámiz: Tolǵanaı men Zereni kemeline keltire keıiptegen Qazaqstannyń halyq ártisi Gúljan Áspetova, Abaı bolmysyn beınelilik bıigine kótergen Nurken О́teýilov, han Abylaıǵa aıbyn syılaǵan Qýandyq Qystyqbaev, jalyn jutqan Janna D’Arktiń ór rýhyn ótkir beınelegen Aınur Bermuhambetova, Gamlet bolyp kúńirengen Syrym Qashqabaev syndy sýretker akterlerdiń sheber oıyny qaı ýaqytta da kóreremenin kórkem oılaýǵa, zııaly paıymdaýǵa jetelep keledi. Qaharmany bar teatrdyń qarymy da alymdy. Bul turǵydan kelgende Qallekı teatrynyń bási bıik, upaıy túgel. Endeshe jańa maýsymnan da kúter jańalyq kóp!

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Izgilik elshisi

Aımaqtar • Búgin, 17:38

Soltústik oblystarda boran bolýy múmkin

Qazaqstan • Búgin, 16:18

Kún energııasy Oralǵa jetti

Aımaqtar • Búgin, 15:46

«Aqyny aq Ertistiń – Qımadıden...»

Rýhanııat • Búgin, 12:46

Fýtbol: Makedonııamen teń oınadyq

Fýtbol • Búgin, 12:24

Kúlki kerýeni № 3

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Eń qysqa áńgime. Jandos Júsipbek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:32

Eń qysqa áńgime. О́mirjan Ábdihalyquly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:29

Eń qysqa áńgime. Baýyrjan Babajanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:24

Dala úni Almatyda bastalady

Rýhanııat • Búgin, 10:19

Tekti sózdiń tóresi Almatydan bastalady

Aımaqtar • Búgin, 10:11

Taǵylymdy tulǵa

Rýhanııat • Búgin, 09:36

Ǵylym qanatyndaǵy ǵumyr

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Moıynqumǵa ushaq qatynaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:29

«Para berme» chellendji bastaý aldy

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:26

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

Uqsas jańalyqtar