Qazaqstan • 11 Qazan, 2019

Ulttyq bank qarjy naryǵyn turaqtandyrýy tıis

50 retkórsetildi

Búgin Ulttyq banktegiler teńgeniń qunsyzdanýyna munaı baǵasynyń túsýi sebep bolǵanyn moıyndady.Biraq  devalvasııa bolady dep qaýiptenýdiń qajeti joq dep jan-jaǵyn sabyrǵa shaqyrdy.   

Ulttyq bank tól aqshamyzdyń qunsyzdanýyna ádettegideı munaı baǵasy sebep deýden jabarreli ńylmaı otyr. О́ıtkeni «qara altynnyń» quny sońǵy kúnderi shamamen 10 dollarǵa arzandap, barreli 61 dollardan satylyp jatyr. Dese de, Ulttyq bank teńgeniń shamadan tys arzandap ketýine jol bermeımiz dep sendirip otyr.

Valıýtamyzǵa qaýip tónse,Ulttyq bank valıýtalyq ıntervensııa jasaýǵa quqyly ekenin, ıntervensııanyń yqpaly teńgeniń jaǵdaıyn jarty jylǵa ǵana jaqsarta alatynyn bilemiz. Al,teńgeni álsiretken munaı baǵasynyń arzandaýyna ne sebep?

Sarapshylar buǵan Amerıkany kinálap otyr. Aıtýlarynsha, naryqty jaýlaý úshin Aq úı munaı eksporttaýshy Iran, Venesýela sııaqty elderge sanksııa salyp, ózi «qara altyndy» shamadan tys óndirip jatyr. Tipti, artyq qor jınalyp, baǵa quldyrap ketken. Bulaı jalǵasa berse, teńge áli de álsireýi múmkin.

Qyrkúıek aıynda uzaq úzilisten keıin Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki aqyry jaǵymdy tosyn syı jasady. Onyń valıýta aktıvteri birden 1 mıllıard 188 mıllıon dollarǵa (12%) ósti. Bul aıqyn progress. Biraq sarapshylar áli qýanýǵa erte dep otyr.    Shynynda da, osy belgi boıynsha (10 mıllıard 783 mıllıon dollar) bul aktıvter sońǵy ret 2006 jyldyń kókteminde, ıaǵnı 13,5 jyl buryn bolǵan. Aǵymdaǵy jylǵa keletin bolsaq, bul aı saıynǵy eń tómengi úshinshi nátıje.Kóp kóńilinde dollar baǵasynyń  ósýin toqtatqanmen, altynnan utylyp qaldyq pa  degen kúmán tur. Sebebi bas retteýshi óziniń valıýta aktıvterin qaı kózderden tolyqtyrýǵa bolatyndyǵyn  nemese tolyqtyryp úlgirgenin áli túsindirgen joq. Osy joly   Ulttyq bank jasyryn sheshim qabyldamaǵanda qıyn  jaǵdaıǵa dýshar bolatyn edi. Altynnyń qory qyrkúıek aıynda 18 mlrd 54 mln dollarǵa deıin tómendedi (3,1%). Valıýtalyq aktıvterdiń qarqyndy ósýine baılanysty Ulttyq Banktiń altyn rezervteriniń jalpy kólemi qyrkúıek aıynda 2,1% -ǵa artty.

Sondaı-aq sońǵy jyldary alǵash ret Ulttyq bank altyn rezervteri men Reseıdiń Ortalyq banki quramdas bólikteriniń ózgerýiniń sınhrondy dınamıkasyn jasaǵany baıqalady.  Aqshaly altynnyń sońǵysy qyrkúıekte 1,5% -ǵa tómendedi, absolıýtti túrde - 1 mlrd. 631 mln.

Ulttyq Bank sııaqty, bul shyǵyndar valıýtalyq rezervtiń 0,8% -ǵa nemese 3 mlrd 471 mln dollarǵa ósýimen óteldi, nátıjesinde Reseıdiń halyqaralyq rezervteri kúzdiń alǵashqy aıynda 0,3% -ǵa artyp, $ 530 mlrd 923 mln boldy.

Nur-Sultan, Almaty aqsha aıyrbastaý pýnktterindegi málimetter boıynsha dollar baǵasy qymbattady. Ulttyq banktiń qazirgi ustanymy tómendegideı:  «Eldegi baǵa turaqtylyǵyn qamtamasyz etý  Ulttyq banktiń negizgi basym mindeti bolyp qalýda. 2019-2021 jyldarǵa ınflıasııanyń nysanaly dálizi 4-6 paıyz aýqymynda belgilengen. Qyrkúıek aıynyń qorytyndysy boıynsha jyldyq ınflıasııa 5,3 paıyz deńgeıinde boldy. Jemis pen kókónis baǵasynyń maýsymdyq tómendeýine qaramastan deflıasııalyq prosester baıqalmady. Azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy jyldyq mánde 9,1 paıyzǵa ósip, ınflıasııaǵa barynsha kóp úles qosýyn jalǵastyrýda»,  dedi Esjan Birtanov búgin Almatyda jýrnalıstermen kezdesken kezde.  . 

Birtanovtyń aıtýynsha,bıýdjettik áleýmettik shyǵystardyń ósýi negizgi proınflıasııalyq faktor bolyp tabylady. Onyń ınflıasııaǵa qosqan úlesi 0,5 paıyzdyq tarmaqqa baǵalanady. Basqa faktorlardyń ishinde azyq-túlikke álemdik baǵanyń joǵarylaýyn, iskerlik belsendiliktiń ósýin jáne tólem balansynyń aǵymdaǵy shotynyń nasharlaýyn atap ótýge bolady.

«Bizdiń baǵalaýymyzsha, ınflıasııa bıylǵy jyldyń qorytyndysy boıynsha nysanaly dálizdiń joǵary shekarasyna jaqyn – 5,7-5,8 paıyz deńgeıinde qalyptasatyn bolady. Inflıasııa boıynsha maqsatty baǵdarǵa qol jetkizý jáne teńgelik aktıvterge suranysty arttyrý úshin 9 qyrkúıekte Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni 9-dan 9,25 paıyzǵa deıin kóterdi»,  dedi UB tóraǵasynyń orynbasary.

Táýelsiz qarjyger Eset Býtın aqsha aıyrbastaý pýnkteri shekti dálizden joǵary baǵada satqanyn baıqaǵanyn aıtady.

«Teńge baǵamyn usynys pen suranys anyqtaıdy. Sondyqtan alyp-satarlardyń róli basym. Bas bank ádettegideı qol qýsyryp otyr. Intervensııa jasady. Biraq onyń paıdasy shamaly bolyp tur. Jyl sońyna deıin dollardyń ósetini anyq. Syrtqy faktorlardyń áserinen, AQSh dollary     400 teńgeden asyp jyǵylýy múmkin» deıdi ol bizben áńgimesinde.

Osy rette sarapshylardyń pikiri ekige bólinip otyr. Ekinshi top dollar 387-390-ǵa deıin barýy múmkin, biraq  400-den ári aspaıdy degen oıǵa basymdyq beredi.   Jaǵdaı ýshyǵar bolsa,bıýdjetin munaıdan túsken paıdamen jaýyp otyrǵan Qazaqstan tyǵyryqqa tirelýi múmkin ekeni aıdan anyq.Sondyqtan, aldaǵy birer aptadan soń Úkimet taǵy Ulttyq qorǵa aýyz ashýǵa májbúr bolady deıdi sarapshylar.

Tól aqshamyz dollarǵa shaqqanda 400 teńgege arzandasa, Ulttyq bank ıntervensııa jasap, qarjy naryǵyn turaqtandyrýy tıis jáne jaǵdaımen halyqty habardar etýi tıis.

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 16

Rýhanııat • Keshe

Aqynǵa arnalǵan kún

Rýhanııat • Keshe

Qalany damytý qujaty daıyn

Aımaqtar • Keshe

Baspanamen qamtıtyn basty qujat

Baǵdarlamalar • Keshe

Er Edige jáne eldik múdde

Rýhanııat • Keshe

Bolmysy bútin Baǵaev

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar