Aımaqtar • 11 Qazan, 2019

Almatyda Halyqaralyq sarapshylar ekologııalyq máselelerdi talqylady

74 retkórsetildi

Búgin Almatyda Ortalyq Azııa elderiniń ekologııalyq máselelerin talqylaýǵa arnalǵan halyqaralyq trıalog aıaqtaldy.

2019 jyldyń 9-11 qazan aralyǵynda Almatyda ótken óńirlik trıalogta Ortalyq Azııa elderiniń ǵalymdary, saıasatkerleri men tájirıbeshi-mamandary bıoalýantúrlilikti saqtaý, jerdiń tozýy, klımattyń ózgerýi máselelerin talqylady jáne olardy sheshýdiń jalpy baǵdarlamasyn ázirledi.

Bıoalýantúrlilik jáne ekojúıelik qyzmetteri jónindegi Jelimen jyljıtyn trıalogtyń formaty Birikken Ulttar Uıymynyń Damý Baǵdarlamasymen (BUUDB) basqarylady jáne qorshaǵan ortany saqtaý salasyndaǵy ulttyq áleýetti nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan. Forým Ortalyq Azııa aımaǵynda aýyl sharýashylyǵymen jáne qorshaǵan ortany qorǵaý máselelerimen aınalysatyn úsh kásibı qaýymdastyq ókilderiniń basyn qosty: úkimettik uıymdar, ýnıversıtet ǵalymdary men tájirıbelik-mamandar.

Trıalogta qoldanylatyn tásilder taraptardyń belsendi ózara is-qımylyn qamtamasyz etedi, qatysýshylarǵa problemalar týraly ashyq aıtýǵa jáne tabysty jobalardyń tájirıbesimen bólisýge múmkindik beredi, bıoalýantúrlilik jáne ekojúıelik qyzmetter salasyndaǵy úzdik tájirıbeler úshin ınnovasııalyq prototıpter usynady.

Is-sharany BUU Damý Baǵdarlamasynyń (BUUDB) bastamasy boıynsha QR ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi bıoalýantúrlilik jáne ekojúıelik qyzmetter boıynsha úkimetaralyq ǵylymı-saıası platformamen (BEQÚP), Tozańdatý boıynsha eriktiler Koalısııasymen Germanııa tabıǵatty qorǵaýdyń qorshaǵan orta Federaldyq mınıstrliginiń seriktestigimen birlesip uıymdastyrdy.

Forýmǵa Ázirbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, О́zbekstan jáne Túrkmenstannan 70-ten astam maman qatysty. Úsh kún ishinde sarapshylar qorshaǵan ortany qorǵaý jáne bıoalýantúrlilikti saqtaý jónindegi sharalar týraly birqatar mańyzdy máselelerdi talqylady,sonyń ishinde ekojúıeler jaǵdaıy, jerdiń tozýyn beıtaraptandyrý, klımattyń ózgerýi jáne azyq-túlik qaýipsizdigi arasyndaǵy baılanysty qarastyrdy.

Ǵalymdardyń aıtýynsha, Jerdiń shóleıttenýi men tozýy búgingi tańda jahandyq ekologııalyq jáne áleýmettik-ekonomıkalyq másele. Topyraqtyń qunarly qabaty men qorektik zattardyń joǵalýy tabıǵı ekojúıelerdiń jaı-kúıine ǵana emes, jergilikti halyqtyń ómir súrý sapasyna da keri áserin tıgizedi.

–BUU málimetterine sáıkes, qurǵaq jerler álemniń 100-den astam elinde jer betiniń 30%- yn alyp jatyr, onda osy kúnde 2 mlrd. jýyq adam turady. Qazirgi shóleıttený qarqynyn eskere otyryp, BUU usynǵan ssenarıı rastalsa, 2025 jylǵa qaraı jerdiń árbir besinshi turǵyny qurǵaqshylyqqa ushyraǵan aýmaqta turatyn bolady. Qazirgi ýaqytta búkil álem boıynsha eki mıllıard gektardan astam ónimdi jer tozǵan jáne jyl saıyn qosymsha 12 mln gektar jer tozýyn jalǵastyrýda. 2050 jylǵa qaraı jahandyq azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin bizge azyq-túlik óndirisin 70% -ǵa ulǵaıtý qajet, bul ashtyqqa ákelýi múmkin. Sonymen qatar, ónimdi jerlerdiń joǵalýy májbúrli kóshi-qonnyń qozǵaýshy kúshi bolyp tabylady, – dedi BUU DB-nyń saıasat jáne alǵa jyljytý jónindegi Jahandyq ortalyǵynyń halyqaralyq sarapshysy FıllıppaFransıs Heılıng.

Ortalyq Azııa shóleıttenýdiń mańyzdy transshekaralyq problemalarymen sıpattalatyn arıdti jáne sýbarıdti aýmaqtyń klassıkalyq úlgisi bolyp tabylady. Aldyn ala baǵalaý boıynsha óńdeletin jerlerdiń 4-10%-y, jaıylymdyq jerlerdiń 27-68%-y, orman alqaptarynyń 1-8%-y destrýktıvti prosesterge ushyraǵan. Jalpy alǵanda Ortalyq Azııanyń ár elindegi tozǵan jerlerdiń aýdany 40-tan 90%-ǵa deıin quraıdy.

Qazaqstanda tozý problemalary egistik jerlerdiń 4-ten 10%-na deıin, jaıylymdardyń 20-dan 60%-na deıin, al orman qorynda-8%-ǵa deıin áser etedi. Bul adam qyzmetiniń mal baǵý (atap aıtqanda, mal basyna arnalǵan aýdan normalarynyń saqtalmaýy), ırrıgasııanyń jetkiliksizdigi, sýdy utymsyz paıdalaný sııaqty túrlerimen baılanysty. Qazaqstan aýmaǵy tolyǵymen shól jáne shóleıt aımaqtarda ornalasqan, sondyqtan respýblıka jerleri óte osal keledi.

–Ortalyq Azııa ekonomıkasy aıtarlyqtaı dárejede JIО́-niń 10-38%-yn quraıtyn aýyl sharýashylyǵyna negizdelgen jáne jumyspen qamtýdyń 18-65% - yn qamtamasyz etedi, bul olardy tabıǵı resýrstardyń jaǵdaıyna táýeldi etedi. Qazirgi ýaqytta Qazaqstan aýmaǵynyń 66%-y qurǵaqshylyqqa ushyraǵan. Osylaısha, Qazaqstanda jerdiń odan ári tozýyn boldyrmaý úshin aldyn alý sharalaryn qabyldaý jáne eldiń tabıǵı resýrstaryn, onyń ishinde jer jáne sý resýrstaryn qalpyna keltirý jáne odan ári utymdy paıdalaný boıynsha is-sharalar júrgizý qajettiligi bar, – dep atap ótti BUU-nyń Qazaqstandaǵy shóleıttenýge qarsy kúres jónindegi konvensııasynyń Ulttyq úılestirýshisi Qaırat Ústemirov.

Ekologııalyq problemalardy sheshýdegi basym baǵyttardyń biri tabıǵı resýrstardyń tıimdiligin arttyrý jáne «jasyl» ekonomıkany qoldaý bolyp tabylady.

–Qazaqstanda jerdiń tozýyna qarsy kúres, bıoalýantúrlilikti saqtaý, klımattyń ózgerýi salasynda memlekettik saıasat júrgizilýde. Sonymen qatar, BUUDB sýly-batpaqty alqaptardy, jaıylymdardy, dala ekojúıelerin neǵurlym tıimdi basqarý arqyly bıoalýantúrlilikti saqtaý boıynsha Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń kúsh-jigerin qoldaıdy, sondaı-aq energııany únemdeýdi yntalandyrý, jer jáne sý resýrstaryn utymdy paıdalaný arqyly jahandyq jylyný qaýpiniń aldyn alýǵa járdemdesedi. Joǵaryda kórsetilgen sharalar aıasynda 50-ge jýyq joba júzege asyryldy, oǵan biz $60 mln-nan astam qarjy tarttyq, – dedi Qazaqstandaǵy BUUDB Turaqty ókiliniń orynbasary Vıtalıı Vremısh.

Trıalogty qorytyndylaı kele, qatysýshylar osyndaı is-sharalardy ótkizýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti. Mundaı forýmdar sarapshylarǵa ekologııa, bıoalýantúrlilikti saqtaý, jerdiń tozýy jáne klımattyń ózgerýi máselelerinde osy problemalardy jekelegen elderde sheshý tásilderimen bólisip qana qoımaı, jalpy Ortalyq Azııa óńiri úshin biryńǵaı baǵdarlama jasaýǵa múmkindik beredi.

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Moıynqumǵa ushaq qatynaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:29

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:26

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

«Eńbek» eleýsiz qaldy

Qoǵam • Búgin, 08:43

Robot-tehnıka úıirmeleri qajet pe?

Qazaqstan • Búgin, 08:26

Qurylysshylar nege ereýilge shyqty?

Qazaqstan • Búgin, 08:24

«Januıa» ortalyǵy jumysyn bastady

Qoǵam • Búgin, 08:22

Kedergisiz ómir syılaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:22

Reformalar oza shabýdy kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 08:19

Azamattyq jaýapkershilik qajet

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ashyq qoǵam aıshyqtary

Búgin, 08:14

Tazalyqtan aldyna jan salmaıtyn jurt

Qoǵam • Búgin, 08:08

Jaldamaly jumysshylar jalaqysy artty

Ekonomıka • Búgin, 08:05

Sheteldik taýarlar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 08:03

Ekonomıkalyq ósimniń kóleńke tusy

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Baspana baǵasy nege kóterildi?

Qoǵam • Búgin, 07:58

Yntymaqtastyqtyń jańa kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 07:52

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Keshe

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar