Qazaqstan • 12 Qazan, 2019

Aldaǵy jyly teńge men dollar dálizi 400-405 teńgeniń arasynda terbelip turady

93 retkórsetildi

Sarapshylar endi teńgemizdiń aldaǵy 12 aıdaǵy jaǵdaıyna boljamy osyndaı. Qarjy naryǵynda qazaq teńgesi men AQSh valıýtasynyń baǵasy kún saıyn qyryq qubylyp jatyr. Buryn mundaı jaǵdaıǵa ıt jyǵys dep baǵa beretin edik. Endigi qubylysty nege teńerimizdi bilmeı dal bolyp otyrmyz.    

Sarapshylar endi teńgemizdiń aldaǵy 12 aıdaǵy jaǵdaıyna boljam jasap qoıypty:  2020 jyldyń ekinshi jartysynan bastap munaı baǵasy qymbattaıdy degen úmit bar. Bul AQSh dollarynyń azdap bolsa da qymbattaýyna múmkindik beredi eken. Osy merzim aralyǵynda ınflıasııa azdap bolsa da baıaýlaıtyn kórinedi. Biraq bul da  qazaq teńgesiniń jaǵdaıyn jaqsarta almaıtyn kórinedi.  Biz munyń bárin   Qazaqstan qarjygerleriniń qaýymdastyǵy (QQQ) ótkizgen kezekti saýalnamasynyń nátıjesine súıenip aıtyp otyrmyz.    

Dollar arzandamaıtyny aıtpasa da túsinikti.  Muny boljaý úshin maman bolýdyń keregi joq.   О́tken juma kúni  10 qazanda resmı valıýta baǵamy alǵash ret 390 teńgeden asty. Sarapshylar osy rette Ulttyq bank ıntervensııaǵa múmkindik bergenin, dollardy qymbattatýǵa jol bermegenin  aıtyp otyr:  Basqasha bolǵanda AQSh dollarynyń baǵasy 395 teńgege deıin kóterilip ketýi ábden múmkin edi.

Qyrkúıek aıynyń basyndaǵy jaǵdaı elde devalvasııa týraly jaqpyrttyń boıaýyn kúsheıtip jiberdi. Qarjygerler qaýymdastyǵy ázirge qaýiptenýge negiz joq ekenin aıtyp otyr. Qazir álsiz teńge Qazaqstan úkimetine de, Prezıdentine de keregi joq.  Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵynyń AFK saýalnamasyna sáıkes, qarasha aıynyń basynda USD – KZT jubynyń  ortasha baǵamy bir dollar úshin 390,8 teńgeni quraıdy.

Al kútý medıanasy bir dollar úshin 390,0 teńgeni quraıdy.

«Bul boljam táýelsiz sarapshylardyń pikirleri negizinde ǵana daıyndaldy. Resmı uıymdardyń pikiri dep qabyldaýǵa bolmaıdy»,  dep  otyr  Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵy.

Eger, aldaǵy 1 jylǵa kóz júgirsek, dollar men qazaq teńgesiniń arasy ıt jyǵysqa kóbirek  uqsaıtynyn baıqaımyz. Basymdyq – alǵashqysynda.

12 aıdan keıin, medıanalyq boljam boıynsha (sarapshylardyń jartysy baǵam joǵaryraq bolady dep sanaıdy, jartysy tómen), dollar 400,5 teńge bolady. Ortasha boljam boıynsha - 405,8 teńge.

Bul degenimiz, qazirgi jaǵdaıǵa qaramastan, sarapshylardyń bolashaq teńgege qatysty úmitteriniń jaqsara bastaǵanyn kórsetip tur. Sebebi 1  aı buryn boljam 407,5 teńge bolǵan.

Sarapshylar rýbl baǵasy aldaǵy 1 jylda turaqtylyǵyn  saqtaıtynyn aıtyp otyr. Osydan 1 aı burynǵy boljamdar asa ózgegiske ushyraı qoıǵan joq,

 Qyrkúıektiń ekinshi jartysynan bastap reseı valıýtasynyń quny shamamen 6 teńge aınalady.  Sarapshylar aldaǵy 1 jylda  bul deńgeıden alystap ketpeıtinin aıtyp otyr.

 Saýalnamaǵa qatysqan sarapshylardyń medıanalyq boljamdary 3 aı ishinde ózgergen joq - 1 rýbl úshin 6 teńge. Ortasha boljam sál joǵary - 6,1 teńge. Onyń ústine,  qatarynan 4 aı  boıy ózgergen joq.

Ázirge munaıǵa qatysty boljam táýir.  El ishinde munaıdyń baǵasy jaqsy bolsa teńgeniń jaǵdaıy da durys bolady degen pikirge basym beretinder kóp.

Brent markaly munaı baǵasynyń ortasha boljamy 12 aıda barreline 60,6 dollardan 61,9 dollarǵa deıin ósti (+ 2,1%). «Sonymen birge, Brent markaly barreli 58,0 dollarǵa saýdalanyp jatyr»,  dep atap ótti  Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵy óziniń aılyq esebinde.  

Alaıda tek ortasha boljam ǵana ósti. Medıana ózgerissiz qaldy – qazir munaı baǵasy  60 AQSh  dollarynan ári aspaı tur. Osy rette qazaq úkimeti osydan birneshe jyl  «bizde eki baǵdarlamalyq nusqa bar. Biri munaı baǵasynyń 40, eiknshisi 60 AQSh dollaryna negizdelgen» degen bolatyn. Osy kúnge deıin úkimet sonyń tek ekinshi nusqasyn ǵana qoldanyp keldi. Endi aldaǵy 1 jylda 1 nusqamen   jumys isteýge týra keletinin aıtyp otyr sarapshylar.

Sarapshylar  Ulttyq bank pen úkimettiń bazalyq baǵa tóńireginde bir kelisimge kelmegeni ishki naryqqa áser ete bastalǵany baıqalyp qalǵanyn aıta bastady.

Bes aıdyń ishinde sarapshylardyń aqsha-kredıt saıasatyn qataıtýǵa degen senimi arta tústken edi. Biraq qazan aıynyń alǵashqy 10 kúnindegi jaǵdaı sonyn bárin ózgertip jiberipti. Bir jyl burynǵy bazalyq mólsherlemeniń paıyzy 9,42% -den 9,31% -ge deıin tómendeıtinin aıtqan  bolatyn. Biraq bul boljam oryndalmady.  Bazalyq mólsherleme  9% –9,25%  arasynda terbelip turdy.

«QQA sarapshylarynyń aldaǵy 12 aıdaǵy bazalyq mólsherlemege qatysty budan arǵy áreketteri týraly pikirleri ekige bólindi. «Saýalnamaǵa qatysqan sarapshylardyń 42,0% bazalyq mólsherleme ósedi dep esepteıdi.  29%-  tómendeıtinin kútedi» dep atap ótti Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵy.

Ulttyq bank bazalyq mólsherleme týraly kelesi sheshimdi 28 qazanda qabyldaıdy. Qyrkúıek aıynyń qorytyndylary boıynsha respýblıkadaǵy jyldyq ınflıasııa 5,5% -dan 5,3% -ǵa deıin tómendedi. Bul sarapshylardyń boljamyna áser etýi múmkin emes. Osylaısha, aldaǵy jylǵa arnalǵan ortasha boljam sońǵy 6 aı úshin mınımaldy boldy.

12 aıda kútilgen ınflıasııa deńgeıi bir aıdyń aldyndaǵy 6,4% -ben salystyrǵanda 6,1% qurady. 2020 jyldyń aıaǵynda  6,2% jetedi dep kútilýde (buryn 6,5%).

Naryqtyń kásibı qatysýshylarynyń ınflıasııalyq kútýleri baǵanyń ósýiniń qazirgi deńgeıinen (qyrkúıek aıynda 5,3%) jáne Ulttyq banktiń 2019-2020 jyldardaǵy ınflıasııalyq maqsatynan (4-6%) joǵary. Soǵan qaramastan, sarapshylardyń ınflıasııalyq kútýleri bekitilmegen, óıtkeni olar naqty ınflıasııa dınamıkasyna jáne makroekonomıkalyq jańalyqtarǵa sezimtal »,  dep atap ótti saýalnama avtorlary.

Aıta keterligi, medıanalyq boljam 5,8% deńgeıinde, ol Ulttyq bank belgilegen dálizge sáıkes keledi.

Sarapshylar  ishki jalpy ónim  kórsetkishine baılanysty boljam asa jaǵymdy emes ekenin aıtyp otyr. Eger sarapshylar ádettegideı ınflıasııanyń jedeldeýin kútse, onda Qazaqstan ekonomıkasynyń ósýi tómendeýi múmkin ekenin aıtyp jatyr.

 JIО́ ósimi 4,3% quraıdy, biraq respondentter áli de belgilengen qarqyny ustap turýǵa bolatynyna senbeıdi. Ortasha alǵanda, kelesi jyly el ekonomıkasy 3,6% -ben salystyrǵanda 3,4% -ǵa deıin tómendeıi ábden múmkin. «Qarjy jáne taýar naryqtaryndaǵy baǵalardyń ózgerýi álemde bolyp jatqan kóptegen oqıǵalardyń nátıjesi bolyp tabylady, olar tabıǵaty men áseri jaǵynan erekshelenedi. Boljaý birden ózektiligin joǵaltýy múmkin birqatar baǵyttardy.  Osyǵan baılanysty AFK aqparattyq keńistiktegi aıtylǵan boljamdarǵa saq bolýdy, tek qana kásibı turǵyda ǵana daıyndalǵan boljamdarǵa basymdyq berý kerektigin taǵy da eskertedi »,  deıdi  QQQ.

Gúlbarshyn AITJANBAIQYZY,

«Eqemen Qazaqstan»

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Elorda ortalyǵynda avtokólik órtendi

Qazaqstan • 15 Qarasha, 2019

MMA: Jastardyń Bahreınde baǵy jandy

Sport • 15 Qarasha, 2019

Baspasóz róli – basty másele

Ádebıet • 15 Qarasha, 2019

Elordada Farıza Ońǵarsynova kóshesi ashyldy

Qazaqstan • 15 Qarasha, 2019

Qazaqstanǵa sheteldik bankter keledi

Ekonomıka • 15 Qarasha, 2019

Qostanaı fılarmonııasyna 75 jyl toldy

Rýhanııat • 15 Qarasha, 2019

Jańa úlgidegi kólikter

Qoǵam • 15 Qarasha, 2019

Balýandar Tarazda beldesedi

Kúres • 15 Qarasha, 2019

Grand Slam jarysynda beldesedi

Sport • 15 Qarasha, 2019

Meksıkalyqtyń qarsylasy atanýy múmkin

Kásipqoı boks • 15 Qarasha, 2019

О́zbek etnosynyń mádenı kúni atalyp ótti

Aımaqtar • 15 Qarasha, 2019

Qazaqstannyń 700 ártisi Reseıge estafeta joldady

Rýhanııat • 15 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar