Rýhanııat • 12 Qazan, 2019

Ilııas Jansúgirov shyǵarmalarynyń 20 tomdyǵynyń tusaýy kesildi

146 retkórsetildi

Búgin Taldyqorǵanda Ilııas Jansúgirovtiń 125 jyldyǵyna oraı ǵylymı-praktıkalyq konferensııa ótip, onda aqynnyń oblys ákimdiginiń qoldaýymen jýyrda jaryq kórgen 20 tomdyq jınaǵy men TÚRKSOI uıymy shyǵarǵan «Úsh alyp» kitabynyń tusaýy kesildi, - dep habarlaıdy Almaty oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti.

Konferensııa jumysy bastalmas buryn oblys ákimi Amandyq Batalov bastaǵan mereıtoı qonaqtary B.Rımova atyndaǵy drama teatry foıesinde qoıylǵan aqyn óleńindegi Jetisý sýretterine arnalǵan kartınalar toptamasy men Ilııastyń ádebı-memorıaldy mýzeıiniń jádigerleri qoıylǵan kórmeni aralady.

Teatr zalynda ótken basqosýda aldymen Ilııastyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan kitaptardyń tusaýy kesilip, oqyrmanǵa jol tartty.

Jıyndy quttyqtaý tilegimen ashqan oblys ákimi Amandyq Batalov Ilııas Jansúgirovtiń qazaq rýhanııatyndaǵy orny týraly qysqasha aıta kele, qalamgerdiń esimin ulyqtaý, murasyn túgendeý baǵytynda oblysta atqarylǵan isterge de toqtalyp ótti.

-  Ilııas Jansúgirov – Alashtyń alyby, kúlli qazaqqa ortaq tulǵa. Ádebıettiń barlyq janrynda qalam terbep, sóz óneriniń kórkemdigi men epıkalyq tynysyn barynsha keńeıtken, onyń klassıkalyq damýyn jańa satyǵa kótergen dara daryn. Jyr qulageriniń esimin ulyqtap, óskeleń urpaqqa qaldyrǵan baı murasyn nasıhattaý maqsatynda oblysymyzda birshama jumystar atqaryldy. Bul rette Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy ótkendi saralap, tarıhty túgendeýge jol ashty. Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev ol týraly «Rýhanı jańǵyrý bizdiń basty baǵdarymyz bolyp qala beredi» deı kele, baǵdarlamanyń el ómirindegi mańyzynyń zor ekenin atap ótken bolatyn. Talantqa taǵzym etý – eń aldymen, aqynǵa qatysty zertteýdiń jańa baǵytyn aıqyndaý, de­rekter men jádigerlerdi taýyp, túgendeý, ony ǵylymı aınalymǵa engizýge qamqorlyq jasaý dep bilemiz.   Sondyqtan Ilııas Jansúgirovtiń muralaryn tolyqtyrý, qolda joq shyǵarmalaryn jınastyrý maqsatynda «Ilııas izimen» atty halyqaralyq ǵylymı-tanymdyq ekspedısııa qurdyq. Osy ekspedısııanyń Reseı jerine baryp qaıtýyna múmkindik jasadyq. Delegasııa Ilııas bilim alǵan Máskeýdegi burynǵy memlekettik Jýrnalıstıka ınstıtýtynda bolyp, qalamgerdiń tabany tıgen jerdiń arhıvinen aqynǵa qatysty birqatar qujattardyń kóshirmelerin alyp qaıtty. Sóıtip, aqyn týraly derekter jańa qundy dúnıelermen tolyqty. Bul ilııastaný salasynyń eleýli oljasy ekenin qýanyshpen aıtamyz, - degen oblys ákimi Jetisý memlekettik ýnıversıteti ǵalymdarynyń izdenisteri nátıjesinde Ilııastyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan 20 tomdyq jınaq jaryq kórip, oǵan aqynnyń keń kólemde nasıhattala qoımaǵan tyń dúnıeleri engizilgenin de atap ótti.

Sharaǵa qatysqan Jazýshylar odaǵynyń Basqarma tóraǵasy, aqyn, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Ulyqbek Esdáýlet óz sózinde Máskeýge barǵan ekspedısııa Ilııastyń 18 kitabyn taýyp kelip otyrǵany búgingi qazaq ádebıetiniń úlken jańalyǵy ekenin aıtty. Ilııastaný ǵylymynyń jańa dáýirde de jelisi úzilmeı, osy iske jas zertteýshilerdiń yntamen den qoıǵanyna degen qýanyshyn da jasyrmady. Qazaq ádebıetinde epıkalyq janrdyń úlken mektebin qalyptastyrǵan Ilııastyń shyǵarmalaryndaǵy keıipkerleri de, sonyń ishinde Molyqbaı kúıshiniń ózi zertteýdi qajet etetin tulǵa. Molyqbaı ár qazaqqa Qorqyttan keıingi qobyz ustaǵan kúıshi retinde elesteıdi. Sondyqtan Molyqbaıdyń artyna qaldyrǵan kúıleri týraly zertteý de bolashaqtyń enshisinde, aqynnyń keıipkerlerine de eskertkish qoıýǵa bolady degen pikirin bildirdi. Stýdent kezinde Ulyqbek Esdáýlet Ilııastyń uly Bolattyń ótinishimen uzaq jyl sandyqta saqtalyp, biraz jazýy óship, búlingen qoljabadaǵy Jansúgirov jyrlaryn qalpyna keltirýge, óleń mátinin anyqtaýǵa atsalysqany jaıly estelikterimen de bólisti. Sol sııaqty aqyn toıy Almatyda qarasha aıynda «Úsh arys, úsh báıterek» atty sharamen jalǵasatynyn aıtty.   

Konferensııanyń bas baıandamashysy Jazýshylar odaǵy Basqarma tóraǵasynyń orynbasary Baýyrjan Jaqyp Ilııastyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna keńinen toqtaldy. Sol sııaqty M. Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri, jazýshy Nurdáýlet Aqysh «Ilııas Jansúgirovtiń kórkemdik álemi», I.Jansúgirov atyndaǵy JMÝ oqytýshysy, fılologııa ǵylymynyń doktory Muratbek Imanǵazınov «Ilııas jónindegi sońǵy zertteýler», jazýshy, «Qazaq ádebıeti» gazetiniń bas redaktory Dáýren Qýat «Ilııas jýrnalıstıkasy», fılologııa ǵylymynyń doktory Serikqazy Qorabaı «Ilııas Jansúgirovtiń «Dala» poemasy. Aıtylmaı kelgen aqıqat» taqyryptarynyń mazmunyn ashty.

Osy jıynda Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaevtyń mereıtoılyq quttyqtaý telegrammasy oqyldy. Sol sııaqty Ilııastyń neremeleri Ajar, Janar, Leıla Jansúgirovalar Jansúgirov qorynyń atynan oblys ákimine, aqynnyń ádebı-memorıaldy mýzeıine, aqyn atyndaǵy ýnıversıtetke Ilııastyń aǵylshyn tiline aýdarylyp, jaryq kórgen kitaptaryn syıǵa tartty. Sol sııaqty aqyn shyǵarmashylyǵyn zertteýge, nasıhattaýǵa úles qosyp júrgen birqatar azamattarǵa tarlan talanttyń urpaqtary gramotalar tapsyrsa, Jetisý memlekettik ýnıversıtetiniń rektory Qýat Baımyrzaev bilim ordasynyń Ilııas tósbelgisin taqty.  

Osy sahnada mereıtoı aıasynda ótkizilgen respýblıkalyq jazba aqyndar músháırasynyń qorytyndysy jarııalanyp, jeńimpazdar marapattaldy. Músháıranyń bas júldesi aqyn Baıbota Qoshym-Noǵaıǵa berilse, 1 oryndy arqaly aqyn Serik Aqsuńqar ıelendi. Jyr jarysynyń qorytyndysyn jarııalaǵan ardager jýrnalıst Nurtileý Imanǵalıuly músháıranyń júldesinen bólek, eń úlken syı ardaqty aqyn, «Qazaqtyń mańdaıyna óleń bitse, óleńniń mańdaıyna bitip eń sen» dep erterekte aqynǵa óleńimen óshpes eskertkish qoıǵan kórnekti aqyn Tursynzada Esimjanovqa aqsýlyq azamattar atynan temir tulpardyń kilti beriletinin súıinshileı jetkizdi. Kópshilik aldyna shyǵyp, sóz alǵan T. Esimjanov óleńniń jazylý tarıhyna, týyndyǵa kezinde Muhtar Áýezov, Ǵabıt Músirepov, Qanysh Satpaevtardyń rızashylyqpen qol soqqandaryn saǵynyshpen eske alyp, el azamattaryna alǵysyn bildirdi.

Konferensııadan soń sharalar «Taldyqorǵan»  ıppodromynda at jarysymen jalǵasýda.    

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Qazaqtardyń atqa miný mádenıeti

Qazaqstan • Búgin, 08:22

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar