Prezıdent • 14 Qazan, 2019

«Dostastyq vızasyn» engizýdi usyndy

88 retkórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev TMD memleketteri basshylary Keńesiniń otyrysyna qatysty, dep habarlady Qazaqstan Prezıdentiniń baspasóz qyzmeti.

Sharaǵa Armenııa, Ázer­baı­jan, Belarýs, Qyrǵyzstan, Mol­dova, Reseı, Tájikstan, Túrik­menstan, О́zbekstan elderiniń kóshbasshylary qatysty.

Jıyn barysynda Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy sheń­berinde kópqyrly ózara is-qı­myl jóninde pikir almasty. Sondaı-aq 2020 jylǵy TMD-ǵa tóra­ǵalyq etý jáne TMD Atqarý komıtetiniń tóraǵasy týraly máseleler qaraldy.

Memleket basshysy óz sózin­de Táýelsiz Memleketter Dostas­tyǵy uıymyn odan ári damy­týǵa qatysty óziniń keshendi usynystaryn aıtty.

Prezıdenttiń pikirinshe, TMD – dostastyq elderi arasynda saıası, ekonomıkalyq jáne gýmanıtarlyq baılanystardy saqtap, nyǵaıtýǵa zor yqpal etken bedeldi halyqaralyq uıym.

Qasym-Jomart Toqaev dú­nıe júzinde shıelenister men belgi­sizdiktiń dáýiri týyp, senimsizdik daǵdarysynyń kesirinen halyqaralyq qatynastardyń arhıtektýrasy shatqaıaqtap, álemdik ekonomıkanyń turaqsyzdyǵynan damýshy elderden qarjy «qa­shyp» jatqanyn atap aıtty. Memleket basshysynyń oıynsha, osynyń saldarynan aımaqtyq ıntegrasııaǵa kózqaras ózgerip, buǵan deıin myzǵymastaı kórin­gen qarym-qatynastar modeli ár­túrli synaqtardan ótýde.

– Bizdiń uıymǵa ózgermeli ómirge yńǵaılana otyryp, asa kúrdeli de qajetti beıimdelý pro­sesinen ótý kerek. Nursultan Ábish­uly Nazarbaevtyń bastamasymen TMD-ny qurylymdyq jańǵyrtý prosesine kiristik. 2017 jyly Uıymnyń odan ári da­mý tujyrymdamasy men Eko­no­­mıkalyq damý strategııasyn ózek­tendirý jumystary bas­tal­dy. Men osy jumystardy jalǵas­­ty­rýǵa nıettimin,– dedi Prezı­dent.

Memleket basshysy TMD-nyń negiz­gi mindetteriniń biri saý­da-ekonomıkalyq ynty­maq­tas­tyqty damytý dep sanaıdy.

– TMD-da 2011 jyly qu­rylǵan erkin saýda aımaǵy bizdiń memleketter arasyndaǵy taýar aınalymyn jaqsartýǵa jaǵ­daı jasady. Sonymen qatar saýda yntymaqtastyǵyn odan ári keńeıtý úshin qazirgi keder­gilerdi azaıtý jónindegi jumys­tar­dy jalǵastyrý kerek. Uıym sheń­berinde ekonomıkalyq ózara is-qımyldarǵa tyń serpin berý úshin qosymsha ósý múmkindikterin qarastyrý qajet,– dep topshylaıdy Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent birlesip atqa­ra­tyn birqatar perspektıvaly ba­ǵyttardy atady. Olar: sıfrly teh­nologııalar, elektrondy saý­da, erkin qyzmet kórsetý jáne týrızm.

– Sıfrly tehnologııalardyń qarqyndy damýy memleketterdiń tynys-tirshiligin ózgertti. TMD elderiniń barlyǵynda ekonomıkany sıfrlandyrý jumystary júrip jatyr. Birlesken jumys­tyń nátıjesin kórý úshin uıym sheńberinde bilim men tájirıbe almasyp, kúsh biriktirý mańyzdy. Osy oraıda TMD aýmaǵynda zamanaýı tehnologııalar jóninde turaqty negizde arnaıy forýmdar uıymdastyrýdy usynamyn,– dedi Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev 2018 jyly álemdegi elektrondy saýda kólemi jeke taýar aınalymynyń 11,5%-dy qurap, 1,8 trıllıon dol­larǵa jetkenin aıtty. Sa­rap­­shy­lardyń boljamynsha, 5 jyl­dan keıin bul kórsetkish 2,8 trıl­lıon dollarǵa jetedi. Pre­zı­dent uıym sheńberinde elek­­trondy saýdany damytýǵa yq­pal etetin normatıvtik qu­jat ázirleýdi usyndy. Qazir Dos­tas­tyq elderiniń jalpy álem­dik saýdadaǵy úlesi 1%.

Memleket basshysy týrızm salasyndaǵy ózara is-qımyldyń bolashaǵy zor ekenine toqtaldy. Qasym-Jomart Toqaevtyń aıtýynsha, atalǵan sala álemniń kóptegen memleketine paıda ákelip otyr.

– Dostastyq elderiniń árqaı­sysyna tán demalys oryndary, tabıǵı jáne tarıhı nysandary bar. Olar álemniń tartymdy týrıstik baǵyttaryn tolyqtyra alady, – dedi Prezıdent.

Túrli vızalyq jáne mıgra­sııalyq erejeler týraly aıtqan Memleket basshysy TMD terrı­torııasynda Shengen kelisimi se­kildi «Dostastyq vızasy» degen shartty ataýmen biryńǵaı júıe engizý máselesin qarastyrýdy usyndy.

Qasym-Jomart Toqaev bul bas­tama týrıster sanyn kúrt art­tyratynyn, alaıda atalǵan máse­leni sarapshylardyń jan-jaq­ty zertteýi qajet ekenin aıtty. Pre­zıdent uıym aıasynda 2020 jyl­dy Jeńistiń 75 jyldyǵyna ar­nalýynyń sımvoldyq máni bar dedi.

– Sol surapyl jyldarda biz­diń halqymyz, sonyń ishinde qa­zaqstandyqtar da bar, basqyn­shylar tóndirgen qaterge judy­ryqtaı jumylyp qarsy turdy. Maı­dan dalasynda qaza bolǵan batyr­larǵa, ardagerler men tyl eń­bekkerlerine qurmet kórse­tý bizdiń ortaq paryzymyz. Biz, qazaqstandyqtar, Ekinshi dú­nıejúzilik soǵystyń tarıhynyń burmalanýyna túbe­geıli qar­sy­myz,– dedi Memleket basshysy.

Sóz sońynda Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstannyń TMD aý­ma­­ǵynda tereń ári júıeli ujym­­dasýǵa daıyn ekenin má­lim­­dedi.

TMD Memleketteri basshylary keńesiniń otyrysynan ke­ıin tómendegi qujattarǵa qol qo­ıyldy:

  1. Táýelsiz Memleketter Dos­tas­tyǵy uıymyna múshe elderdiń strategııalyq ekonomıkalyq yntymaqtastyǵy týraly dekla­rasııasy;
  2. Táýelsiz Memleketter Dos­tastyǵy uıymyna múshe elder basshylarynyń uıymǵa múshe memleketterdiń halqyna jáne álemdik qaýymdastyqqa 1941-1945 jj. Uly Otan soǵy­syn­daǵy keńes halqynyń Jeńi­sine 75 jyl tolýyna oraı úndeýi;
  3. Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy uıymyna múshe elderdiń bas bostandyǵynan aıyrýdan basqa jaza túrlerin oryndaýdy berý týraly konvensııasy;
  4. Táýelsiz Memleketter Dos­tastyǵy uıymyna múshe el­der­diń 2020-2022 jyldar ara­l­y­ǵynda terrorızmmen já­ne eks­tre­mızmniń ózge de zor­lyq-zom­­bylyq túrlerimen kúreste yn­ty­­maq­tastyǵy týraly baǵdarlamasy.
Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 16

Rýhanııat • Keshe

Aqynǵa arnalǵan kún

Rýhanııat • Keshe

Qalany damytý qujaty daıyn

Aımaqtar • Keshe

Baspanamen qamtıtyn basty qujat

Baǵdarlamalar • Keshe

Er Edige jáne eldik múdde

Rýhanııat • Keshe

Bolmysy bútin Baǵaev

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar