Qazaqstan • 14 Qazan, 2019

Qaıtalanbas qymyz dámi

62 retkórsetildi

Shoqynyń etegin basa qonǵan shoq juldyzdaı shaǵyn ǵana Igilik aýylynyń búıiri toq, eńsesi kóterińki. Kóz ushynan kórinip, janaryńdy jaýlaıtyn mektep, ajarly meshit. Salynyp jatqan turǵyn úılerge qaraǵanda, qanatyn jaıyp ósip kele jatqany kórinip-aq tur. Aýylda turyp eki qabatty úı salyp jatqandar da bar eken. Keıbir jerlerdegideı qańyrap bos jatqan, kósheniń sánin ketiretin qıraǵan úıler kózge shalynbady. Osynyń barlyǵy aýyl adamdarynyń tirnektep tirshilik etýiniń nátıjesi. Ol tirshilik mal súmesine baılanysty. Qarap turyp qyzyǵady ekensiń. О́ziń ǵana kórýiń óz aldyna bir bólek. Igiliktiń ıgilikti sharýasyn el-jurtqa aıtý da paryz. О́nege úshin, ǵıbrat alar ádemi mysal úshin.

Aýyldan kóshken bylaı tur­­syn, qaladan kelip mal ba­ǵyp,­ tirshilik etip jatqandar da­ bar.­ Turǵyndar sharapaty mol mem­lekettik baǵdarlamalar ar­qyly tórt túliktiń basyn kóbeı­týge um­tylýda. Birneshe otbasy qa­zir­gi kúni jeńildetilgen nesıe alyp, jylqy men iri qara baǵyp otyr. Saýyn sıyr ustaǵandarǵa sútin satqan tıimdi. Kóp aýyldar alty aı jaz boıy osyndaı ıgilikke qo­lyn jetkize almaıdy. О́ıtkeni ta­symaldaý qıyn. Aýyldaǵy ká­sip­ker Esenbaı Qulybekov arnaıy sút tasıtyn kólik satyp alyp, aýyldastarynyń saýǵan sú­tin Shýche qalasyndaǵy sút zaýytyna tasýda. Kóp-kórim tabys. Shyntýaıtynda, bul jaqsy úrdis. Aldynan jumys úrkip oty­ratyn kelinshektiń biri – Jibek Alpysbaeva. Jyp-jınaqy, qaı tusynan qarasań da uqypty qoldyń taby anyq baıqalatyn qara shańyraq yrys-pen yntymaq úıirilgenin ańǵartyp turǵandaı. Jibektiń jibekteı esilgen minezi men eńbegin dastarqanynan dám tatqan jurttyń bári aıta­dy. «Shir­kin-aı, Jibektiń qy­myzynyń dámin-aı!» dep alys­tan at aryltyp, ańqasy keýip je­tetinderi qanshama. Kópshiligi tapsyryspen aldyrady. Bal tatıtyn sary qymyzdan dám tata otyryp, biz de suraǵanbyz. Qymyz jaıyn, qymyzdy da­ıyndaý tehnologııasyn. Búgingi emes, burynǵylardyń qalaı da­ıyndaǵanyn.

– Bizdiń Kókseńgir óńirinde keshegi keńes zamanynda da ata dás­túr úzilgen joq. О́zim Cha­paev atyndaǵy aýylda óstim. Áje­lerimiz darhan dalanyń danalyǵyn boıyna jınaǵan ǵa­jap adamdar boldy. Bizdiki sol úlkenderden kórgen ulaǵat. Bıe saýý, qurt, irimshik pisirýdi sol kisilerden úırendik. Qazir ke­linderimizge úıretip otyrmyz. Yrys, dáýlet eńbekpen keledi ǵoı. Qazir on shaqty bıe saýamyn. Qońyr kúzge deıin saý­sań, táp-táýir tabys tabýǵa bolady. Al baptaýy óz aldyna bir óner. Alǵash ret qymyz ashytarda bıeniń súti arnaıy ashyt­qynyń nemese qordyń ústine quıylady. Ashytqyny ádette súr jaıanyń, qazynyń synyq-súıemin salyp sútten, bolmasa sútke nan ashytqysyn ezip ázirleıdi. Qor degenimizdiń ózi eski, burynǵy qymyz. Qazaqta kóne zamannan buryn kele jatqan «qory úzilmegen» degen astaryna kóp maǵyna sııatyn sóz bar. Bul arada jalǵyz qymyzdyń qo­ry aıtylmasa kerek, ondaǵy aıtpaq oıdyń ushyǵy qorly, qordaly shańyraq óziniń árbir isine uqypty, tyńǵylyqty otbasy degen uǵymdy bildirse kerek-ti. Qordyń úzilmeýi kúndelikti tirshilikte bir-birine sabaqtasyp jatatyn qat-qabat sharýanyń ret-retimen atqarylýyna qajetti turmystyq jaılardyń ózara jarasym tabýy. Sary qymyz qashan da adam aǵzasyndaǵy san alýan dertke shıpa, denege kúsh quıatyn qasterli, qudiretti taǵam sanalady. Qymyzdyń erekshe dám­di, aıryqsha qunarly, jan sa­raıyńdy ashyp, sińimdi kele­tindigi jylqy maly jaratylysynan óte kirpııaz. Myń san shóp ósetin jaıylymnan tek asylyn ǵana terip jeıdi, sýdy jaldap júrip, tunyǵyn ǵana ishedi. Osynyń bári aınalyp kelgende bıe sútiniń qunaryn ózge tórt túlik maldyń sútinen áldeqaıda qunarly etip turady, – deıdi Ji­bek Esimjanqyzy.

Qymyz daıyndaýshynyń aıtýyna qaraǵanda, qymyz ishken adamnyń ımmýnıteti kúsheıip, anaý-mynaý aýrýǵa boı aldy­ra qoımaıdy. Kóne zamanda qy­myzdyń ózine tán ydysy bol­­ǵan. Bul qazaqtyń qut-be­reke­si sa­na­latyn jylqynyń teri­sinen tigilgen, ıi qanǵan, qoı­dyń quıryq maıymen maı­lanǵan, qaıyńnyń tútinimen ys­tal­ǵan qara sabasy bolatyn. Qa­ra saba kózden bul-bul ushqaly sary qymyzdyń saqtalatyn ydysy kúbige aınalyp, qasıeti kúbige aýdy. Igilik, Jamantuz, Kenesary, Qanaı bı, Qoısalǵan aýyldarynyń tóńiregindegi eldi mekenderde kúbi ádette qoldyń salasyndaı túp-túzý, jýan qa­ıyńnyń dińinen arnaıy shabylady eken. Aǵash tóresi – qaıyńnan jasalǵan ydystyń dámi ózgeshe. Sheberdiń qolynan shyqqan kúbi jup-jumyr jeńdi bilekteı bolyp, ishinen  jaryqtyq qymyzdyń ıisi ańqyp, shańyraqqa bereke men barlyqtyń lebin shashyp tu­rady. Qaıyń kúbide baptalǵan qymyz bir jaǵynan dámdi bolsa, ekinshi jaǵynan  kúbini ornalas­tyrý ońaı, yńǵaıly. Qymyzǵa arnalǵan kúbini boıyn dert shal­maǵan, taza qaıyńnan jasasa, este joq eski kezeńderde, kóne dá­ýir­de sabany qyrshańqy bolyp aýyr­maǵan, jaýyr bolmaǵan, kóp minilmegen, ter sińbegen semiz jylqynyń terisinen ǵana jasaǵan kórinedi. Jadyrap jaz kelgen, maýsymnyń alǵashqy kúnderinen bastap ájelerimizdiń barlyq esil-derti ózge sharýany qoıa turyp, yqylasy qymyzǵa aýypty.  Al­dymen qys boıy ustalmaǵan kúbi­ni ystyq sýmen muqııat jýyp, samal jelge keptiretin. Sonan soń qańsyǵan dámin ketirý úshin bir súıem qazynyń etegimen nemese semiz qoıdyń quıryq maıymen muqııat ysqylaıtyn.

– Shoshalanyń ishinde tumsha­lanǵan oshaqtan aq qaıyńnyń sebezgileı býdaqtaǵan tap-taza tú­ti­nine maı jaqqan kúbi ábden babyna jetkenshe ystalatyn, – deıdi Jibek Esimjanqyzy, – keı jerlerde jas tobylǵy men qaraǵandy da paıdalanady eken. Tipti, arsha, kókpek, kók shóp qosyp ta jaǵady eken. Al bizdiń óńir taza qaıyńmen ystaıtyn. Ádette kúbiniń aýzy jaǵy qaýsyrylyp kelip, tarlaý bolatyn. Al túp jaǵy kerisinshe syıymdylyǵy molaıtylǵan, búıirleri úlkeıtilgen pishinde jasalar edi. Ájemniń berekesi ketpeıtin qara kúbisine saı ózi­niń pispegi, bıe saýatyn taza she­legi, saýmaldy súzip alatyn súzgisi, shómishteri saqadaı-saı turatyn. Tabıǵatyna saı ol ydystardyń bári qashan kór­seń de jap-jańa jýylǵandaı jar­qyrap, shań shalmaǵan, kir tús­pegen qalpynda turýshy edi. Qa­zir oılap qarasaq, sonyń bar­ly­ǵy muntazdaı tazalyqty súıe­tindiginen eken. Jaryqtyq biz­di de ómir boıy solaı júrýge, úıdegi turmys-tirshiligimizdi solaı ustaýǵa baýlydy. Qudaıǵa shúkir, arada qanshama jyl ótse de, sábı kezimizde sanamyzǵa siń­gen, bala kezimizde jadymyzǵa to­qyl­ǵan, óshpesteı órnektelgen  daǵdymyzdan jańylǵan emespiz. Ájemiz dámi til úıiretin súzbe ja­saıtyn, jaqsylap uıyp turǵan qa­tyqty qapqa salyp, arqalyqqa asyp qoıyp, ábden sorǵytyp súzetin. Erterekte súzbe eki túr­­li ádispen ázirlengen. Ony tuz­dap ta, tuzdamaı da daıyndaıtyn. Kebersigen súzbe qarynǵa sa­lynatyn-dy. Tuzdalǵan súzbe kó­birek saqtaýǵa, kójege, sorpaǵa ezip ishýge, ásirese uzaq jolǵa shyqqanda jolaýshynyń jol azyǵyna arnalatyn. Ári sýsyn, ári adamǵa kúsh-qýat beretin ájeptáýir qýatty taǵam retinde sanalatyn. Qaımaǵy alynbaǵan qoıý sútten uıytatyn. Ári sýsyn, ári taǵam retinde paıdalanylatyn. Qazirgi qazaq aýylda­rynda qoıyrtpaqty kúndiz qo­lyńa sham alyp izdeseń de taba almaıtynyńa men kepil. Qa­tyqqa, aıranǵa, irkitke sút nemese sý qosyp torsyqqa quıyp, qan­jyǵaǵa baılap júrip, dalada ishetin aq. Qanjyǵada kóp júrip, ábden shaıqalyp, babyna kelgennen keıin qoıyrtpaqtyń ashyǵan dámi áste bilinbeıdi. Ishýge erekshe dámdi. Asqazannyń qorytýyna óte jeńil. Erterekte ony malshylar, jolaýshylar jıi paıdalanatyn.

Qymyzshy kelinshektiń áń­gi­mesi qymyzdan da sińimdi eken. Ata dástúrine sýsaǵan biz shólir­kep attandyq. Sapyrǵan sa­ry qymyzyna meltekteı toısaq ta, kóńil shóldegen. Osyndaı ilki­den úzilmegen ilkimdi iske, halqy­myz­ǵa serik bolǵan ǵajaıyp ǵıb­ratqa.

 

Aqmola oblysy,

Zerendi aýdany

Sońǵy jańalyqtar

Jańa úlgidegi kólikter

Qoǵam • Keshe

Oqyrmanmen oı bólisti

Rýhanııat • Keshe

Qııanatqa qarsy turǵan gazet

Rýhanııat • Keshe

Jemqorlyq jerge qaratady

Qoǵam • Keshe

«Bir synaǵan jamandy...»

Aımaqtar • Keshe

Erli-zaıyptylardyń erligi

Aımaqtar • Keshe

El ıgiligin eselegen jan

Rýhanııat • Keshe

Teńgeniń tegeýrini

Qarjy • Keshe

Senim kapıtaly

Ekonomıka • Keshe

Shymkenttiń úlgili otbasylary anyqtaldy

Aımaqtar • 14 Qarasha, 2019

Almatyda páter balldyq júıemen beriledi

Aımaqtar • 14 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar