Javanshır Feızıev: Túrki áleminiń ǵulama lıderi

Nursultan Nazarbaevtyń jas­tyq shaǵy ótken jyldar Keńes Odaǵynyń barsha azamattary úshin qanshalyqty kúr­deli kezeń bolsa, Qazaqstan azamat­tary úshin de sonshalyqty qıyn kezeń bolǵany belgili. Ol kezeń keńestik tártip ult­tyq­ oı-pikirdi taptap, túrli má­denıetter men órkenıetterge tıe­sili halyqtardy «keńes hal­qy» degen atpen jasandy ári táýel­di qoǵamǵa aınaldyrǵan kezeń edi. Bul dáýir bolashaq uly lıderler ǵana emes, kúlli qa­zaq jastary, baıtaq Uly dala jurtshylyǵy aıyrylyp qalǵan qundylyqtardy, olardyń keleshek týraly oı-pikirlerin, armandaǵan jarqyn bolashaqqa qol jetkizýge degen ynta-jiger­lerin, jankeshtilikterin kóz al­dy­myzǵa elestetedi.

Damý eshqashan ońaılyqpen júzege aspaıdy. Damý ondaǵan, júzdegen jyldardy qajet etedi. Alaıda, túrki halyqtarynyń, qa­zaq halqynyń tarıhyndaǵy batyr babalar jolyn jalǵastyryp, olardyń arman-tilegin júzege asyrý úshin ondaǵan jyldan ke­ıin-aq jańa danyshpan, jańa ba­tyr býyn ósip jetildi. Búkil ha­lyqtyń táýelsizdik armanyn júzege asyryp, asqaqtaǵan azat­tyqqa qaýyshtyrý isi táýekel men batyldyqty, batyldyq pen ke­meń­gerliktiń úılesimin de qajet etedi. Osy úılesimdi oraılasty­ryp, túrki tarıhyna atyn altyn áriptermen jazǵyzǵan tul­ǵalardyń biri  Nursultan Nazar­baev dep bilemiz.

Azattyqqa qol jetkizýdiń qazaqstandyq úlgisi

Tarıhtyń alasapyran keze­ńin­de saıası bılikke kelgen N.Nazar­baev óz halqynyń ulttyq múd­desin jaqtaı otyryp, ony jú­zege asyrýdaǵy óziniń tarıhı mıssııasyn jaýapkershilikpen tereń sezindi. Qıyn-qystaý ke­zeńde ol totalıtarlyq júıe jaǵ­­daıynda halyqtyń ulttyq-rý­hanı qundylyqtaryn qorǵaı bilýdiń, olardy keleshek urpaqqa jetkize bilýdiń úlgisin jasady. N.Nazarbaev óziniń saıası is-áreketterimen ondaǵan jyldar boıy tek qana júrekterde saq­­talyp, aıtylýyna da ty­ıym salynǵan azattyqqa qol jet­kizýdiń teńdessiz tájirıbesin qa­lyp­tastyrdy. 

Adamzat tarıhy azattyq syndy úlken baqytqa bólenýdiń quny – qandy shaıqas ekenine kýá bolyp keledi. Elbasy Nur­sultan Nazarbaevtyń qazaq hal­qyn azattyqqa jeteleýdegi kú­resi men osynyń nátıjesinde ulttyq azattyqqa basqa jolmen – halyqtyń qany men janyn qurban etpesten, oraıly oı­las­tyrylǵan sharalar men syndarly saıasat arqyly jetýge bolatynyn barsha álemge pash etti.

N.Nazarbaevtyń azattyq jáne damý strategııasy tosyn ná­tı­je emes. Bul strategııanyń qan­daı da bir saıası júıemen, qan­daı da bir jaǵdaımen baıla­nysy joq, óz halqynyń taǵdy­ryn oı­laǵan, onyń jarqyn bo­la­shaǵy úshin tynbaı jumys is­tegen otan­­súıgish tulǵanyń kóre­gen­di­likpen, belgili maqsatqa baǵyt­talǵan jumystarynyń nátıjesi.

Qazaqstannyń «jol kartasy» ispettes «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» jáne «Uly dalanyń jeti qyry» atty eki baǵ­darlamalyq maqala eldiń keleshek damý jolyn naqty kórsetip berdi. Bul jerde Qazaqstandy álemniń ekonomıkalyq turǵydan damyǵan elderi qataryna qosý, mádenı jáne rýhanı muralardy saqtap qalý úshin kóptegen ma­ńyzdy sharany iske asyrý qajet­tiligi baıandalǵan.

Múldem basqa ekonomıkalyq-saıası qurylymdar bolyp tabylatyn keńestik dáýir men ulttyq mem­­lekettiliktiń qalyptasý keze­ńinde tabandylyq tanytyp, hal­qy men eline kóshbasshylyq etý­men qatar, qaýip-qaterden qut­­qaryp, turaqty damý jolyna túsirý kez kelgenniń qolynan kele bermeıtini anyq. Nursultan Nazarbaev ulttyq múddeniń ma­ńyzdy ekenin jáne jalpy ha­lyqtyń súıispenshiligine bólený úshin budan artyq jol joq ekenin atqarǵan isteri arqyly dáleldedi.

Táýelsizdiktiń alǵashqy jyl­dary ıirimi mol qıyn joldan ótip, tarlan tarıh úshin sonshalyq kóp sanal­maıtyn ýaqyt ólsheminde memlekettilik dástúr nyq orna­ty­­­lyp, qazaq halqynyń ózine jáne memlekettilikke degen zor senim qalyptasty. Prezı­dent Nursultan Nazarbaev táýel­siz­diktiń alǵashqy qıyn jyldarynan memleketti zor abyroımen alyp shyqty. Qazaqstan ót­peli kezeńnen súrinbeı ótip, álemniń ekonomıkasy damyǵan eń iri 30 eliniń qa­taryna kirý tárizdi úlken mejeler belgiledi.  

Túrki áleminiń aqsaqaly

Nursultan Nazarbaev túrki ále­miniń aqsaqaly retinde tamyrlas ári enshiles memleketter arasynda ıntegrasııany nyǵaıtý úshin búginge deıin mańyzdy bas­tamalar kóterip, bul mıssııasyn abyroımen atqaryp kele jatyr. Ol – túrki áleminiń ıntegrasııasyna serpin beretin Túrki keńesi, TúrkPA, Halyqaralyq Túrki akademııasy, TÚRKSOI tárizdi uıymdardyń qurylýynyń ne­giz­gi ıdeıa avtorlarynyń biri. Túr­ki keńesiniń Qyrǵyzstannyń Shol­pan-ata qalasynda ótkizilgen sam­mıtinde ıntegrasııa úshin qa­jetti negizgi faktorlardyń biri retinde ǵylymnyń damytylýy, ǵylymı baılanystardyń tereń­detilýin alǵa tarta otyryp, bul turǵydan Halyqaralyq Túr­ki aka­demııasynyń rólin joǵary baǵalaýy óte mańyzdy jaıt.

Qazaqstan tikeleı N.Nazar­baev­tyń bastamasymen Mońǵo­lııadan Majarstanǵa deıingi alyp keńistiktegi rýhanı mura­ny túgendeýdi maqsat etken «Bo­lashaqqa baǵdar: rýhanı jań­ǵyrý» baǵdarlamasyn tabys­ty túrde júzege asyryp keledi. Qa­­zaqstannyń osy baǵdarlama sheńberinde latyn álipbıine ótýi túrkitildes halyqtardyń áleý­mettik ómirine ózindik yqpalyn tıgizeri anyq. Sebebi álipbı ǵy­ly­mı ıntegrasııaǵa aparatyn joldyń eń negizgi jáne mańyzdy quramdas bólshegi.

Túrki áleminiń ınte­gra­sııa­synyń tereńdetilýi turǵy­synan N.Nazarbaevtyń byltyr jarııa­lanǵan jáne jol kartasy ispetti «Uly dalanyń jeti qyry» at­ty maqalasyn da erekshe atap ótý kerek. Bul maqalada naq­ty baǵyttar turǵysynan ınte­gra­sııa­nyń mańyzdy element­teri, ulttyq sana-sezimniń erek­she­likteri belgilenip kórsetilgen.

О́ńirlik beıbitshilik jáne turaqtylyq tiregi

N.Nazarbaev tek óz aımaǵynda jáne túrki áleminde ǵana emes, kúl­li álemde beıbitshilik pen ádi­lettiń ornyǵýyna óz úlesin qo­sýdy jalǵastyrýda. Reseı-Ýk­raına qaqtyǵysynda, Reseı-Túr­kııa túsinispeýshiliginde, Sırııa daǵdarysynda bitimgerlik bas­tamalary arqyly, sondaı-aq Ar­menııa-Ázerbaıjan, Taýly Qara­bah kelispeýshiliginde ádiletti jaqtap, «beıbitshilik elshisi» mıs­sııasynda óziniń erik-jigerin kór­sete bildi.

Armenııa Keden Odaǵyna qo­syl­ǵanda Ázerbaıjannyń terrı­torııalyq tutastyǵyn saqtaý qa­ǵı­datyn alǵa tartyp, taǵy bir márte ádiletti jaq­taǵanyn ázerbaıjan halqy zor rızashylyqpen eske alady. Árıne bul óz kezeginde tarıh betterine Elbasy Nursultan Nazar­baevtyń túrki áleminiń bir­ligin qoldaıtyn úlgi bo­lar­lyq qa­damy ári ádil po­zı­sııasynyń kóri­nisi ispetti jazyldy.   

Halyqaralyq deńgeıde beı­­bit­shilikti ornatýda óziniń jeke úlesin kórsetýmen qatar salıqaly saıasat arqyly beıbit túrde basqarýdyń múmkin eke­nine de álemniń kózin jet­kizdi. N.Nazarbaevtyń saıa­sat fılosofııasy óte aıqyn: en­di-endi qalyptasa basta­ǵan ja­ńa halyqaralyq baılanys­tar jú­ıesiniń negizi úılesim­dilik qa­ǵıdattary men ádiletke negiz­de­lýi tıis, álemniń qarý­syzdanýy, ja­ńa ekonomıkalyq júıe men halyq­tardyń jańa birligi qury­lýy kerek.

N.Nazarbaevtyń jetistigi – Qa­zaqstan úlgisi negizinde za­ma­na­­­ýı álemde alpaýyt memleket bol­maı-aq progressıvti ıdeıa­lar­dyń qozǵaýshy kúshi bolý arqyly álemniń nazaryn ózine aýdarýǵa, beıbitshilik pen ádilettilikti qam­­tamasyz ete oty­ryp, jalpy adam­zattyq máse­le­lerdi sheshýge qol­daý kórsetýge bolady.

Qazaq halqynyń lıderi, El­basy Nursultan Nazarbaevtyń ómirlik tájirıbesi qazaq halq­ynyń tek búgini emes, bolashaǵy úshin de myzǵymas irgetas bolyp qala bermek. Sebebi bul jol uzaq merzim boıy Qazaqstan mem­leketiniń álem­dik sahnada laıyqty oryn alýyn, úzdiksiz damyp kele jatqan baýyrlas qazaq hal­qynyń jarqyn bolashaǵyn aı­qyndaı túspek. Myńjyldyqtar boıy adamzat tarıhynda óshpes iz qaldyrǵan túrki áleminiń HH ǵa­syrdaǵy danyshpan aqsaqaly – tek qazaq halqynyń ǵana emes, barsha túrki áleminiń maqtan tutar uly tulǵasy.

Javanshır Feızıev,

Ázerbaıjan Respýblıkasy Ulttyq májilisiniń depýtaty,  saıası ǵylymdar doktory