Ekonomıka • 15 Qazan, 2019

Ekonomıkada turaqty ósim bar

17 retkórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda 2019 jylǵy qańtar-qyrkúıek aılaryndaǵy respýblıkalyq bıýdjettiń oryndalýy jáne elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý qorytyndylary qaraldy.

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Bıýdjet kirisi artýda

Otyrysta Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenov, Ulttyq bank tóraǵasy Erbolat Dosaev, Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Álıhan Smaıylov, «Atameken» UKP basqarma tóraǵasy Abylaı Myrzahmetov baıandama jasap, ekonomıkanyń, bank salasynyń jaǵdaıy, respýblıkalyq bıýdjettiń oryndalýy, memlekettik satyp alýdaǵy jergilikti qamtý jóninde aıtty. Batys Qazaqstan oblysynyń ákimi Ǵalı Es­qa­lıev, Qyzylorda oblysynyń ákimi Qýa­nyshbek Ysqaqov, Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Qumar Aqsaqalov óńirlerdegi jaǵdaı týraly esep berdi.

Ulttyq ekonomıka mınıstri R.Dá­lenov bıylǵy qańtar-qyrkúıek araly­ǵynda IJО́ 4,3%-ǵa óskenin aıtty. О́sim qurylystaǵy (13,5%), saýdadaǵy (7,6%) jáne kólik salasyndaǵy (5,5%) ósim ese­binen qamtamasyz etildi. Negizgi kapı­talǵa salynǵan ınvestısııa 9,7%-ǵa ósti.

«Bıylǵy qyrkúıekte jyldyq ın­flıasııa 5,3%-dy qurady. Bul – jos­par­lanǵan dáliz shegi. Qańtar-tamyz aılary aralyǵynda halyqtyń naqty tabysy 6,7%-ǵa ósti», dedi Ulttyq ekonomıka mınıstri.

О́nerkásip óndirisi 9 aıda 3,3%-ǵa joǵarylady. О́ńdeý ónerkásibi men ken óndirý ónerkásibi ósimniń draıverine aınaldy. О́ńdeý salasynda eń joǵary kórsetkishke jeńil ónerkásip, mashına jasaý, sýsyn óndirisi, farmasevtıka qol jetkizdi. R.Dálenovtiń aıtýynsha, ken óndirý ónerkásibindegi jetistikke tústi metall óndirýdiń 18,4%-ǵa ulǵaıǵany oń áser etti.

«Qurylys qarqyndy júrýde. О́sim 13,5%-ǵa deıin kóterildi. 8,8 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi», dedi Ekonomıka mınıstri.

Bıylǵy qańtar-tamyzda syrtqy saýda aınalymy 1,8%-ǵa ulǵaıyp, 62,1 mlrd dollardy qurady. Eksport kólemi – 37,6 mlrd dollar, ımport 24,5 mlrd dollar boldy. Negizgi kórsetkishter boıynsha óńirlerdiń kóbinde ósimniń oń serpini baıqalady.

«Birqatar óńirde óńdeý, ken óndirý ónerkásibi, aýyl sharýashylyǵy, qury­lys, turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý jáne ınvestısııa salý boıynsha jaqsy nátıje bar. Shyǵys Qazaqstan, Túrkistan, Jam­byl jáne Pavlodar oblystarynda 4 kórsetkish, Atyraý oblysynda 3 kórset­kish joǵarylady», dedi R.Dálenov.

Sonymen qatar Nur-Sultan qalasy men Mańǵystaý oblysynda 3 kórsetkish boıynsha, Soltústik Qazaqstan obly­synda 2 kórsetkish boıynsha, Alma­ty, Qostanaı, Batys Qazaqstan, Qyzyl­orda jáne Qaraǵandy oblystarynda 1 kórsetkish boıynsha tómendeý baıqa­lypty.

Jalpy, 9 aıdyń qorytyndysy bo­ıyn­sha qysqa merzimdi ekonomıkalyq ındı­kator boıynsha 2 óńir jalpy óńirlik ónimniń josparlanǵan mejesine qol jetkize almaýy múmkin. Bul Batys Qazaqstan, Mańǵystaý oblystary.

О́z kezeginde Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Á.Smaıylov 9 aıdyń qorytyndysy boıynsha memlekettik bıýdjet kiristeri – 15%-ǵa, respýblıkalyq bıýdjet – 19%-ǵa, jergilikti bıýdjet – 7%-ǵa óskenin aıtty. Ulttyq qordyń aktıvteri 2018 jyldyń 9 aıymen salystyrǵanda 15%-ǵa artyp, 26 trln 447 mlrd teńge boldy.

«Shyǵystar bıýdjettiń barlyq deń­geılerinde joǵary paıyzben ıge­rildi: Memlekettik bıýdjet – 99,6%, respýblıkalyq bıýdjet – 99,8%, jergi­likti bıýdjet – 99,3% ıgerildi. Esepti kezeńniń kórsetkishteri aǵymdaǵy qarjy jylyn joǵary deńgeıde aıaqtaýǵa barlyq múmkindikter bar ekenin kórsetedi», dedi Á.Smaıylov.

Onyń aıtýynsha, respýblıkalyq bıýdjetke 4 trln 817 mlrd teńge kiris tústi. Bul jospardan 61 mlrd teńgege kóp. 2018 jyldyń 1 qazanyndaǵy jaǵdaımen salystyrǵanda ósý qarqyny 118,5%-dy nemese 751 mlrd teńgeni qurady. Bul somanyń 738 mlrd teńgesi salyqqa tıesili.

«QQS boıynsha negizgi ósim – 421 mlrd teńge, korporatıvtik tabys salyǵy boıynsha – 184 mlrd teńge, halyqaralyq saýda men syrtqy operasııalarǵa salynatyn salyq boıynsha – 125 mlrd teńge. Kameraldyq baqylaý habarlamalary boıynsha 177 mlrd teńge qosymsha eseptelip, onyń 88 mlrd teńgesi bıýdjetke tústi. Ákimshilendirý resimderin sıfrlandyrý nátıjesinde bıýdjetke 280 mlrd teńge tústi», dedi Á.Smaıylov.

Respýblıkalyq bıýdjettiń shy­ǵys­tary 8 trln 541 mlrd teńgeni nemese 99,8%-dy qurady.

Qarjy mınıstriniń aıtýynsha, naqty­lanǵan respýblıkalyq bıýdjet joba­synda 130 mlrd teńge qarajat qaıta qa­ralyp, bólindi. Biraz qarjy ońtaılan­dyryldy. «Nurly jol» memlekettik baǵ­darlamasyn iske asyrýǵa respýblıkalyq bıýdjette 554 mlrd teńge kózdelgen. Esepti kezeńde josparlanǵan qarajat 100%-ǵa ıgerildi.

«Jergilikti bıýdjetterdiń shy­ǵys­tary 4 trln 165 mlrd teńgeni qurady. Atqarylmaǵany – 29 mlrd teńge. Esepti kezeńde óńirlerge somasy 1 trln 71 mlrd teńge nysanaly transfert aýdaryldy. Jergilikti deńgeıde olardyń 99%-y nemese 1 trln 60 mlrd teńgesi ıgerildi», dedi Á.Smaıylov.

Esepti kezeńde 593 mlrd teńge bıýdjet qarajatyna 2 522 aýdıtorlyq is-shara júrgizilip, jalpy somasy 174 mlrd teńgeni quraıtyn qarjylyq tártip buzýshylyqtar anyqtaldy. Onyń 163 mlrd teńgesi aýdıt barysynda qalpyna keltirildi. Júrgizilgen kameraldyq baqylaýdyń nátıjesinde 547 mlrd teńgege memlekettik satyp alý boıynsha ereje buzýshylyqqa jol berilmedi.

Máseleni Úkimet basshysy qory­tyn­dylady. Asqar Mamın qańtar-qyrkúıek aılarynda IJО́ ósimi 4,3% bolǵanyn atap ótti. Qurylysta – 13,5%, saýdada – 7,6%, kólik salasynda – 5,5%, óńdeý ónerkásibinde, sonyń ishinde mashına jasaýda – 18,2%, jeńil ónerkásipte – 19%, metall kenderin óndirýde – 16,1%, munaı óńdeýde – 7,2%, baılanys qyzmetinde – 4% oń ósim baıqalady.

Ulttyq qordyń aktıvteri 2,4%-ǵa ósip, 59,4 mlrd dollar boldy. Res­pýb­lıkalyq bıýdjet kiristeri – 7677,6 mlrd teńgeni (jospardyń 100,8%-y) qurap, ótken jyldyń osy merzimindegiden 12,6%-ǵa ósti. Halyqtyń jan basyna shaq­qandaǵy ataýly aqshalaı tabysy 2019 jylǵy qańtar-shildede 686 myń teńgeni qurady, bul kórsetkish te 2018 jylmen salystyrǵanda joǵary.

«9 aıdyń qorytyndysy boıynsha ekonomıkalyq ósiminiń negizgi bazalyq kórsetkishteri boıynsha Atyraý, Shyǵys Qazaqstan, Túrkistan, Jambyl, Pavlodar oblystary ákimdikteriniń oń jumysyn atap ótkim keledi. Bul artta qalǵan óńirler úshin jaqsy úlgi. О́z kezeginde, keıbir ákimdikterde birqatar kórsetkish boıynsha tómendeý baıqalady», degen A.Mamın, óńir basshylaryna atalǵan jaǵdaıdy qysqa merzim ishinde túzetýdi tapsyrdy.

Úkimet basshysy ákimderdiń jer­gilikti qamtý boıynsha bekitilgen ındıkatorlardy oryndaý úshin barlyq sharalardy qabyldaýy kerektigin, sondaı-aq zańnama, ındýstrııalyq sertıfıkat jáne ST-KZ sertıfıkaty talaptarynyń oryndalýyn qamtamasyz etý qajet ekenin aıtty.

Premer-Mınıstr Qyzylorda, Pavlo­dar jáne Túrkistan oblystarynyń ákim­dikteriniń satyp alýdaǵy qazaq­standyq qamtý úlesin arttyrý jumy­syn­daǵy jaqsy kórsetkishterin atap ótti. «Atameken» UKP men Qarjy mınıstr­ligine ákimdiktermen memlekettik satyp alýdy durys júrgizý úshin qosymsha semınarlar ótkizýdi tapsyrdy.

«Osy josparlanǵan kórsetkishterge qol jetkizý boıynsha óńirler basshy­larynyń jumysy baǵalanatynyn taǵy da eskertemin», dep túıindedi A. Mamın.

 

Egin oraǵy aıaqtalyp qaldy

Sondaı-aq Úkimet otyrysynda astyq jınaý naýqanynyń qorytyndylary qaralyp, Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Saparhan Omarov baıandama jasady.

Mınıstrlik derekteri boıynsha, 2019 jyly elimizde egin jınaý jumystary ýaqtyly bastaldy. Oblys ákim­dik­teriniń málimetterine sáıkes 15,2 mln gektar alqaptyń 15,1 mln gektarynan dándi daqyl jınaldy. 19,1 mln tonna astyq bastyryldy. Ár gektardyń ortasha túsimi 12,6 sentnerden aınaldy.

Bıyl jazdyń ystyq ári qurǵaq bolǵany ónimniń tómendeýine sebep boldy. Egin jınaý jumystary bastalǵan kezeńde uzaq merzimdi jaýyn-shashyn kóp boldy, bul da astyqtyń sapasymen ónimdiligine áser etti.

Aldyn ala esepter boıynsha bıyl dándi daqyl men dándi burshaq daqyldarynyń ónimdiligi býnkerlik salmaqta shamamen 19 mln tonnany quraýy múmkin, bul 2018 jylǵy ónimmen salystyrǵanda 2 mln tonnaǵa kem.

11 qazandaǵy jaǵdaı boıynsha 1,9 mln tonna kúzgi dándi daqyl tuqymy sebildi, bul jospardyń 99%-yn quraıdy. Sonyń ishinde Qostanaı oblysy boıynsha tuqym sebý 98% aıaqtaldy.

Jalpy, jınalǵan jańa ónimniń 2,9 mln tonnasy elevatorlarǵa jetkizildi, onyń 1,8 mln tonnasy – bıdaı, 700 myń tonnasy – arpa. Jedel derekterge sáıkes, elevator­daǵy bıdaıdyń 80%-ǵa jýyǵy – azyq-tú­likke, 20%-y mal azyǵyna jáne teh­nı­kalyq maqsatqa arnalǵan. О́tken jyly azyq-túliktik bıdaıdyń úlesi 93% bolǵan edi.

О́ndiristiń azaıýyna baılanysty, eks­porttyq áleýet ótken jylmen salys­tyrǵanda shamamen 3 mln tonnaǵa tó­mendeýi múmkin.

S.Omarovtyń aıtýynsha, eksporttyq baǵyttardy keńeıtýge ótken jylǵy strategııadan bıylǵy jyldyń eksporttyq strategııasy ózgeshe bolady.

«Bul maýsymda negizgi mindet – Or­ta­lyq Azııa elderindegi, atap aıt­qanda, О́z­bekstan, Tájikstan, Qyrǵyzstan, Túrik­menstan, sondaı-aq Aýǵanstan men Iran tárizdi dástúrli ótkizý naryqtaryndaǵy qazaqstandyq astyqtyń ornyn saqtap qalý», dedi mınıstr. Atalǵan elderdegi joǵary ónimge baılanysty dástúrli ımporttaýshy elderdiń suranysy da tómendeıtinin aıta ketken jón. Osyǵan baılanysty atalǵan baǵyttarda bıdaı men unnyń 5 mln tonnadan kem bolmaıtyn ortasha jyldyq kólemin eksportqa shyǵarýdy qamtamasyz etý qajet. Sonymen qatar qol jetkizilgen kelisimder aıasynda áleýeti zor dep baǵalanatyn Qytaı baǵytynda joǵary sapaly Hi-Pro bıdaıymen, arpa eksporttaý qarqynyn saqtap qalý kerek.

Taqyrypty Premer-Mınıstr Asqar Mamın qorytyndylady. «Bıyl aýa raıynyń jaısyz bolýyna baılanys­ty biz ótken jylmen salystyrǵanda býnkerlik salmaqpen alǵanda astyqty 2 mln tonnaǵa kem jınadyq. Osy jaǵdaıǵa oraı Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine nan baǵasyn turaqtandyrý úshin «Azyq-túlik kelisimshart korporasııasy» arqyly astyqty ýaqtyly satyp alýdy qamtamasyz etýdi tapsyramyn», dedi A.Mamın.

Úkimet basshysy Qazaqstandaǵy aýa raıynyń ereksheligin eskere otyryp, jınalǵan astyqty saqtap qalý úshin barlyq sharany qolǵa alý kerektigin, nan qabyldaý kásiporyndary astyqty saqtaýdy, sondaı-aq ylǵal astyqty óńdeý men keptirýdi ýaqtyly qolǵa alý qajettigin atap ótti.

Premer-Mınıstr aýyl sharýa­shy­lyǵy qurylymdarynyń kelesi jylǵa qajetti tuqym men onyń sapasyn tekse­rýdi qamtamasyz etýin, jańa jıyn-terim astyǵyn eksporttaý boıynsha daıyndyq jumystary aıasynda logıstıka máselelerin sheshý jóninde sharalar qabyldaýdy tapsyrdy. Sondaı-aq aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń joǵarǵy ylǵaldylyǵyn eskere otyryp bıylǵy qazan-qarasha aılarynda astyq pen tuqymdy keptirý jumystaryn júrgizý úshin oblystarǵa qosymsha dızel otynyn bólý máselesin qarastyrýdy tapsyrdy.

Sońǵy jańalyqtar

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Nur-Sultanda gaz baǵasy qansha bolady?

Qoǵam • 20 Qarasha, 2019

Teristiktiń óndirisi jandana bastady

Ekonomıka • 20 Qarasha, 2019

Tennıs: Devıs kýbogyn jeńispen bastadyq

Tennıs • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar