Rýhanııat • 15 Qazan, 2019

Taǵzym men taǵylym toǵysqan toı

48 retkórsetildi

Tektilerdiń talbesigi, qursaǵy qutty Mańǵystaý dalasy dańqy dáýirlep, esimi eldiń esinde saqtalǵan qaıratker ulynyń 80 jyldyǵyn atap ótti. Asylyn ardaqtaı biler aǵaıyn arysynyń arada joǵyn ókinish etkenmen, onyń eńbegi men shyǵarmalaryn dáripteýdi, ózi joq bolsa da shyǵar jasyn atap ótýdi paryz sanapty. Jalpy, Mańǵystaýda Ábish toıy bastalǵaly kóp boldy jáne onyń qamtylý aýqymy da orasan. Mektep-kolledjderdegi túrli baıqaýlar, aýyl ónerpazdarynyń sahnalyq qoıylymdar baıqaýlary, sporttyq jarystar árbir aýdan, qalalarda, ártúrli uıymdarda ótkizildi.

«Alash jurtynyń abyzy» jáne «Álem ádebıetiniń Ábishi» atanǵan kórnekti tulǵanyń týǵan jerindegi negizgi sharasy – Memleket basshysy Q.Toqaev qatysyp, eskertkishti óz qolymen ashqan Á.Kekilbaı atyndaǵy oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi jańa ǵımaratynyń iske qosylýymen bastaldy.

Mýzeıdiń ashylýynan keıingi saltanat Aqtaý qalasyndaǵy Abaı atyn­da­ǵy mádenıet úıinde jalǵasyn tapty. Saltanatty sharaǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstr­i­niń orynbasary B.Saparbaev, Mańǵystaý oblysynyń ákimi S.Trumov, elimizdiń ár túkpirinen kelgen el aǵalary, Ábish aǵanyń zamandastary, áriptesteri, qa­byr­­ǵaly qalamgerler men óner tar­landary, ǵalymdar, jurtshylyq ókil­de­ri qatysty.

Aıtysker aqyn M.Qosymbaıdyń Á.Kekilbaevqa arnalǵan «Arnaýmen» bas­talǵan keshte Premer-Mınıstrdiń oryn­­basary B.Saparbaev Elbasy N.Nazar­baevtyń quttyqtaý hatyn oqyp, tabys­tady.

Aımaq basshysy S.Trumov zańǵar jazý­shynyń azamattyq bolmysy men aqyl-oı tunǵan shyǵarmalary halqy­myz­dyń urpaqtan-urpaqqa ulasar rýhanı baılyǵy ekendigin, Mańǵystaýda bastalǵan jazýshy toıynyń tutas el úshin mańyzdy ekendigin atap ótti.

– Ábish Kekilbaıuly kórnekti memleket qaıratkeri retinde egemen elimizdiń ósip-órkendeýine bar kúsh-qajyryn sarp etti. Qazaqstan Parlamentiniń Tóraǵasy, Memlekettik hatshy, Prezı­de­nt keńesshisi, Senator qyzmetin laıyqty atqardy. Táýelsizdikti baıandy etý jo­lyn­­daǵy tabandy kúresine tarıh kýá.Tuńǵysh Prezıdent janynda uzaq jyldar boıy qyzmet etti. Syn­darly saıası qyzmette senimdi serigi, kúrmeýli kezeńde danagóı keńesshisi bola bildi. Elbasynyń sarabdal saıasatyn júzege asyrýda aıanyp qalmady. Táýelsizdikti alǵan tusta kesek oı, astarly pikir bildirip, tyń túıin jasaýǵa umtyldy. Qoǵam men qaýymdy tolǵandyrǵan keleli máseleler jóninde keń tolǵap, adal sóıledi. Zamannyń eń bir qıyn tustarynda halyq múd­desi úshin kúresýden jasqanbaıtyn minezin tanytty. О́mirdiń bar kezeńinde adam­ger­shilik týyn bıik ustap, ar-ojdanǵa qylaý túsirmeı adal qyzmet etti. Ábish aǵanyń eldikti nyǵaıtý jolyndaǵy eńseli eńbegi Elbasy tarapynan joǵary baǵalanyp, táýelsiz Qazaqstannyń Eńbek Eri atandy. Bizdiń kózdegenimiz – Ábish Kekilbaıulynyń baı ádebı murasyn izgi urpaq ókilderine nasıhattaý, oı-sanasyna sińirý. О́skeleń býyn óreli oı men ósıet sózge den qoıyp, ónege-taǵylym tunyǵynan sýsyndap ósse deımiz. Qazaq kórkem ádebıetiniń asa iri qaıratkeri Ábish Kekilbaıulynyń rýhanı mol murasy qansha zaman almassa da óz qundylyǵyn joǵaltpaıdy. Al ult mártebesine aınalǵan uly sýretker­diń bir dáýirge turarlyq maz­mu­ny tereń týyndylaryn atadan-ba­laǵa, urpaqtan-urpaqqa amanat etý – aza­mat­tyq paryzymyz, dedi Mańǵystaý obly­sy­nyń ákimi S.Trumov.

Jıynda jazýshy T.Ábdikuly jáne aqyn E.Raýshanov quttyqtaý sóz alyp, Ábish týraly estelikterin ortaǵa saldy.

 

Mereıtoı minberinde – ǵalymdar men ardagerler alqasy

Ábish mereıtoıy aıasyndaǵy shara «Dostyq» úıinde ádebıet jáne óner qaıratkerleriniń Halyqaralyq kongre­si­­men jalǵasyn tapty. Mańǵystaý obly­synyń ákimdigi men Sh.Esenov atyn­daǵy KMTjIÝ birlese ótkizgen sha­raǵa álemniń ár túkpirinen kelgen ádebıet­taný, til bilimi, tarıh, fılo­sofııa, pedagogıka, psıhologııa, áleýmettaný, saıasattaný sekildi gýma­nı­­tarlyq sala mamandary, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri men ǵalym-zert­teýshiler qatysty. Májilis depýtaty, fılologııa ǵylymdarynyń doktory S.Abdrahmanov tizginin qolyna alǵan plenarlyq májilis Á.Kekilbaev shyǵarmashylyǵynyń álemdik kórkem keńistiktegi orny men onyń adamzattyń rýhanı damýyna ózindik yqpalyn adamtaný jáne jaratylys konsepsııasy konteksinde zerdeleý, ony álemdik ǵylymı aınalymǵa engizýdiń tetikterin taldap, talqylaýdy maqsat etti.

Alǵashqy bolyp sóz alǵan Qazaq­stan Respýblıkasy Premer-Mınıs­tri­niń orynbasary B.Saparbaev Á.Kekilbaevtyń ǵaryshtyq oılaý júıe­si­niń, darııadaı sheksiz bilimdi bolýynyń, este saqtaý qabiletiniń keremet qu­pııa­­syn ashý úshin búgingi kúnniń qa­rym­­dy zertteýshileri jabyla kirisý kerek ekenin aıtty.

Sondaı-aq Parlament depýtaty Q.Sultanov Ábish bolmysy týraly oı qozǵap, Kongress jumysyna sáttilik tiledi.

Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy, aqyn U.Esdáýlet «Á.Kekilbaev jáne qazirgi qazaq ádebıeti», jazýshy, dramatýrg, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri T.Ábdik «Kekilbaevtyń tulǵa retinde qazaq rýhanııatyndaǵy orny», jazýshy, dramatýrg A.Kım «Taǵdyr men ádebıettiń joldarynda Ábekeńmen kezdesýlerimiz» taqyryptarynda, son­daı-aq Eotvos Lorand atyndaǵy Mem­le­kettik ýnıversıtetiniń jáne Lakıtelek ulttyq ınstıtýty shyǵystaný bóliminiń lektory, professor, O.Mandokı «Qazaq-madııar ádebı baılanystary tarı­hyn­da­ǵy jazýshy Kekilbaevtyń orny», Túrkııa Respýblıkasy Kastamoný ýnı­ver­sıtetiniń professory, doktor Orhan Sóılemez «Á.Kekilbaıulynyń saıa­sı-álýmettik qyzmeti: táýelsizdikke shyq­qan jol», S.Abdrahmanov «Ábish – mádenıettanýshy», aqyn S.Nurjan «Á.Kekilbaevtyń rýhanı álemi», Sh.Ese­nov atyndaǵy KMTjIÝ profes­so­ry, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Á.Qabylov «Kekilbaevtyń sýret­ker­lik fenomeni: parasat pen paıym» taqyryptarynda baıandamalar jasady.

Ábish shyǵarmalary, onyń qalam­ger­lik qýaty men sheberligi, azamattyq-qaıratkerlik bolmysy tereń zertteýdi qajet etedi. Jazýshy shyǵarmalaryn zerttep-zerdeleý arqyly biz ótkendi tanyp, erteńdi tárbıeleımiz, urpaq jáne ult tárbıesine qajetti taǵylymdy maǵlumat alamyz. Kongress – ábishtaný úrdisine salynǵan alǵashqy jol deýge bolady, Ábishke qatysty tereń de aýqymdy jumystar bir shara, bir kongress aıasynda toqtap qalmaı, jalǵasyn taba beredi degen oıdamyz.

Á.Kekilbaevtyń 80 jyldyǵy aıasynda uıymdastyrylǵan sharalardyń biri – respýblıkalyq Ardagerler keńesiniń kóshpeli otyrysy. Ortalyq keńestiń tóraǵasy B.Izmuhambetov bastaǵan el arda­gerleri abyz jazýshynyń shyǵar­ma­laryn jastarǵa keńinen nasıhattaý týraly sóz qozǵady.

О́ńirlerden kelgen aqsaqaldar alqasy men ardagerler keńesiniń tóraǵalary Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Q.Toqaevtyń Qazaqstan halqyna Jol­da­ýyn talqylady. Aqsaqaldar keńe­si jastarǵa rýhanı tárbıe berý, áleý­met­tik máseleler, keńestiń buqa­ra ha­lyqpen baılanysy syndy máse­lelerge toqtalyp, sóz sońynda aımaq­tar­­dy bir-birinen tájirıbe almasýǵa shaqyrdy. Semınar barysynda Ábish Kekil­baevtyń qaıtalanbas qoltańbasy qazaq ádebıetiniń ǵana emes, álem ádebıetiniń qazynasyna aınalyp, kósemsóz sheberiniń shyǵarmashylyǵy boıynsha tereń nasıhattar júrgizý – keleshek býyn men el aǵalary aldyndaǵy mańyzdy mindet ekeni, jazýshynyń urpaqqa qaldyrǵan baǵa jetpes mura­la­ry saralanyp, nasıhattalýy qajettigi sóz boldy.

 1

Sahnada jalǵasqan ómir

N.Jantórın atyndaǵy drama teatr ónersúıer jandarǵa lyq toldy. Alqalaǵan áleýmet aldynda halyqaralyq «ABISH ALEMI» festıvali ashyldy. Qazaqstannyń Eńbek Eri, halyq jazýshysy Ábish Kekilbaevtyń shyǵarmalaryn nasıhattaýǵa arnalǵan alǵashqy teatr festıvali 2016 jyly jeltoqsan aıynda respýblıkalyq deńgeıde ótip, oǵan respýblıkamyzdyń aımaqtarynan alty teatr jáne Reseıden Noǵaı teatry qatysqan bolatyn. Bıyl jazýshynyń 80 jyldyǵyna arnalyp halyqaralyq deńgeıde shymyldyǵyn túrgen shara Mańǵystaý oblysy ákimdiginiń quryl­taı­shylyǵymen, Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń, TÚRKSOI-dyń qoldaýymen ótti.

Festıvalge Armenııadan, Grýzııa­dan, Ázerbaıjannan, Irannan, О́zbekstan men Tájikstannan, Túrkııa men Túrikmenstannan, sondaı-aq Qazaqstannan M.Áýezov atyndaǵy memlekettik akademııalyq drama teatry, J.Aımaýytov atyndaǵy Pavlo­dar oblystyq drama teatry jáne  N.Jantórın atyndaǵy Mańǵystaý oblys­tyq drama teatry ártisteri qatys­ty.

Sahna sańlaǵy Asanáli Áshimov bastaǵan «Altyn qalam» syılyǵynyń laýreaty I.Israfılov, Batys Qazaqstan oblystyq qazaq drama teatrynyń qoıýshy rejısseri S.Qajymuratov, Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memle­ket­tik akademııalyq balalar men jasós­pirimder teatrynyń kórkemdik jetek­shisi E.Jýasbek, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri N.О́teýil, Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik syılyǵynyń laýreaty Á.Ahmetov, Mańǵystaý obly­synyń «Jyl adamy – 2016» nomı­na­sııasynyń ıegeri M.О́mirálıev engen qazylar alqasy sahna sheberlerin anyqtaıdy.

Aımaq basshysynyń aıtýynsha, halyqaralyq «ABISH ALEMI» festıvali endi eki jylda bir ret ótkizilip turatyn dásúrli sıpatqa ıe bolmaq. Al N.Jantórın atyndaǵy oblystyq-mýzykalyq drama teatrynyń dırektory N.Muhanov Ábishtiń klassıkalyq kórkem shyǵarmalarynyń sahnalanǵany, onyń ishinde ózge tilderge aýdarylǵany tym az bolǵandyqtan saıyskerlerge bıylǵy festıvalge óz repertýaryndaǵy ulttyq jáne klassıkalyq qoıylymdarmen qatysýǵa ruqsat etilgenin aıtty. «Bola­shaqta Ábekeń shyǵarmalaryn ulttyq jáne shetelderdiń sahnalarynda sóıletýge jan-jaqty daıyndyq júrgiziledi dep oılaımyn. Bul rette jalǵyz bizdiń teatr ǵana emes, Ábish aǵanyń ádebı murasyna janashyr qalamger áriptesteri, basqa da yntaly zııaly qaýym belsene atsalysýy tıis, degen edi ol.

 

Toıdan týǵan jeri de tys qalmady

Esimi álemge tanylǵan jazýshy, mem­leket jáne qoǵam qaıratkeri Ábish Kekilbaıulynyń 80 jyldyq mereıtoıy týǵan jerinde de keń kólemde atalyp ótti.

Jazýshynyń týǵan aýylyna jınalǵan qonaqtar «Aı-Ana» eskertkishine gúl shoqtaryn qoıdy. «Aı-Ana» memorıaldy kesheni el tilegin tilegen analardyń qurmetine, Uly Otan soǵysyna attanyp oralmaǵan jarlaryn kútken áıelderdiń sımvolıkalyq beınesi retinde, Ábishteı danany dúnıege ákelgen Aısáýle anaǵa arnap turǵyzylǵan.

Meımandar Ábish oqyǵan Ondy orta mektebinde bolyp, bilim oshaǵynyń tarıhymen tanysty. Arnaıy uıym­das­tyrylǵan tanymdyq sharalardy tamashalady. Atalǵan mektepte jyl saıyn respýblıkalyq Ábish oqýlary baıqaýlary ótkizilip turady.

Merekelik sharalar aýdan ortalyǵy Shetpe aýylynda jalǵasty. Ortalyq alańǵa «Ábish aýyly» kıiz úı qalashyǵy boı túzedi. Qaz-qatar tigilgen kıiz úıler­de aýdan turǵyndary men qonaq­tar astan dám tatyp, konserttik baǵdar­la­many tamashalady.

Shara barysynda Ábish shyǵar­ma­shylyǵyna arnalǵan oblystyq baıqaý­lar­dyń jeńimpazdary marapattalyp, birqataryna aımaq basshysy atynan birjolǵy shákirtaqy berildi, sondaı-aq Mańǵystaý aýdanynda ótken «Sóz ben saz» baǵdarlamasynda Qazaqstannyń ár aımaǵynan jınalǵan sazgerlerdiń Ábish pen Farızaǵa arnap shyǵarǵan ánderi shyrqaldy.

Mańǵystaý oblystyq fılarmonııasy ártisteri kópshilikke áserli konsert syılady, konsertte Ábishtiń «Mahambet tolǵaý», «Qarataý», «Quz basynda qulja tur» sııaqty óleńderi maqam sazben ádiptelip, jyr túrinde usynyldy, arnaıy jazylǵan ánder oryndaldy.

«Mańǵystaýmunaıgaz» AQ demeý­shi­­ligimen ótken jazba aqyndar múshaı­ra­synda aqyn J.Demesin «Ábishtiń aýyldan attanýy» óleńimen 1-oryndy ıelenip, 250 myń teńge júldege qol jetkizdi.

Birneshe kúnge ulasqan shara – ótkenge taǵzym, búgingige taǵylym toıy boldy.

 

Mańǵystaý oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Nur-Sultanda gaz baǵasy qansha bolady?

Qoǵam • 20 Qarasha, 2019

Teristiktiń óndirisi jandana bastady

Ekonomıka • 20 Qarasha, 2019

Tennıs: Devıs kýbogyn jeńispen bastadyq

Tennıs • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar