Qoǵam • 15 Qazan, 2019

«Nurly kósh» kúnin belgilesek...

54 retkórsetildi

Qazaq halqy óz tarıhyndaǵy qıly kezeńderde, ásirese ótken ǵasyrdyń bas kezindegi saıası qýǵyn-súrgin men qoldan jasalǵan asharshylyqtyń saldarynan qyrǵynǵa ushyrap, bir bóligi bas saýǵalap, dúnıe júzine tarydaı shashylyp ketkendikten, Keńes ókimeti tusynda óz jerinde azshylyq bolyp qalyp, ana tilinen, ata salt-dástúrinen aıyrylyp, ult retinde quryp ketý qaýpi tóngen edi. Oǵan qosa, kezinde ártúrli sebeppen Qazaqstanǵa qonys aýdarylǵan basqa etnostardyń ókilderi ótken ǵasyrdyń toqsanynshy jyldaryndaǵy ekonomıkalyq daǵdarys kezinde ózderiniń tarıhı Otandaryna údere kóshkendikten, elimizdiń turǵyndarynyń sany da azaıyp, jas memleketimizdiń adamı jáne ekonomıkalyq áleýeti álsirep qalǵan bolatyn. Osyny eskergen Tuńǵysh Prezıdentimiz – Elbasy Nursultan Nazarbaev el basshylyǵyna kelisimen jat jurtta atamekenderin ańsap júrgen aǵaıyndardy qarashańyraǵymyz – Qazaqstanǵa qaıtyp oraltyp, halqymyzdyń sanyn kóbeıtý qamyna kiriskeni málim.

Nursultan Ábishuly shetelderge barǵan saparlary aıasynda qazaq dıasporasy ókil­­­derimen udaıy kezdesip, olar­dyń jaǵdaılaryn bilip, qam­qorlyq kórsetip otyrdy. Ási­rese Aýǵanstandaǵy qazaq­tar­­dyń qıyn jaǵdaıyna alań­dap, olardy sol elmen shekara­las memleketterdiń jabyq áýe ke­ńistigin 24 saǵatqa ashty­ryp, Qazaqstanǵa ushaqpen kó­shi­­rip ákelgeni Elbasynyń ha­ly­q­­aralyq deńgeıdegi zor bede­liniń jáne sheteldegi qan­das­­tarymyzǵa shynaıy jana­shyr­lyǵynyń teńdessiz aıǵaǵy bo­lyp qaldy jańa tarıhymyzda.

О́tken ǵasyrdyń sońynda kúr­deli ekonomıkalyq jaǵdaıǵa tap bolǵan Mońǵolııadaǵy qan­­das­tarymyzdyń alǵashqy le­gi Elbasynyń qoldaýymen 1991 jylǵy  naýryz aıynda Eń­bek sharty boıynsha Qazaq­stan­­ǵa qonys aýdardy. Qıly za­­manda Altaı asyp ketken aǵa­ıyndardyń atamekenge ora­­­lýynyń uly kóshi osylaı bas­­­taldy. Keıin Nursultan Nazarbaev Mońǵolııaǵa bar­ǵan sa­parynda  sol eldiń azamatty­ǵynan shyqpaǵandyǵy sebepti Qa­zaqstan azamattyǵyn ala almaı, qıyndyq kórip júrgen 70 myńdaı qandasymyzdyń  osy ózekti máselesin de ońynan she­ship berdi.

Tuńǵysh Prezıdentimizdiń tap­syr­masymen 1991 jylǵy 18 qarashada Qazaq KSR Mınıstr­ler Keńesi «Basqa respýblıka­lardan jáne shetelderden selo­lyq jerlerde jumys isteý­ge tilek bildirýshi baıyrǵy ult adam­­daryn Qazaq KSR-inde qo­nys­­tandyrý tártibi men sharttary týraly» №711 qaýlyny qabyldady.

Sodan keıin Elbasy 1991 jyl­ǵy 31 jeltoqsanda Qazaq radıosy arqyly «Alysta júrgen aǵaıyndarǵa aq tilek» úndeýin joldap: «Qandas baýyrlarymyzdy baıyrǵy ataqonysyna tartý maqsatynda adam quqyǵy týraly elaralyq erejelerdi basshylyqqa ala otyryp, Qazaq­stan Úkimeti «Basqa respýblı­kalardan jáne shetelderden selo­lyq jerlerde jumys isteý­ge tilek bildirýshi baıyrǵy ult adamdaryn Qazaqstanda qo­nys­tandyrý tártibi men sharttary týraly» arnaıy qaýly qa­byldady. Sondyqtan atamekenge kelemin deýshi aǵaıyndarǵa jol ashyq», dep málimdedi. Bul ún­deý 1992 jylǵy 1 qańtarda «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalandy.

Sol jylǵy qyrkúıek aıynda Almatyda  Elbasynyń tikeleı qoldaýymen jáne qatysýymen álem qazaqtarynyń birinshi quryltaıy ótkizilip, Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy quryldy. Onyń Tóraǵasy bolyp Nursultan Nazarbaev bir­aýyzdan saılandy.

Shetelderdegi qandastary­myz­dy atameken – Qazaqstanǵa ora­lýǵa shaqyrý – el bolashaǵyn oılaǵan Elbasynyń batyl da tarıhı mańyzy zor, dana sheshimi bolǵandyǵy sózsiz. Sonyń ar­qasynda Táýelsizdik jyldary taǵdyrdyń jazýymen Moń­ǵo­lııa, Qytaı, Túrkııa, Iran, Aýǵanstan, О́zbekstan, Reseı, Tájik­stan, Túrikmenstan jáne basqa elderde turyp jatqan  1 mıllıonnan astam etnostyq qazaq atajurtqa qaıtyp oralyp, jas memleketimizdi ny­ǵaıtýǵa ólsheýsiz úles qosty. Hal­qymyzdyń quramyndaǵy qa­zaqtardyń úlesi 40 paıyzdan 67 paıyzǵa deıin ósip, memleket quraýshy ultqa aınaldy.

Elbasynyń tapsyrmala­ryna sáıkes Úkimet shetel­der­den kóship keletin aǵa­ıyn­­­dardy qabyldaý jáne qazaq dıaspora­synyń jas ókil­de­rin elimizdiń jo­ǵary oqý oryn­darynda­ oqy­tý kvotala­ryn engizdi, «Nur­­ly kósh» baǵ­darlamasy qa­byl­­da­nyp, birqatar óńirde qandas­tary­myz­ǵa arnalǵan jańa eldi mekender boı kóterdi, kóshi-qon zańnamasy udaıy jetil­dirilip,  etnostyq qazaqtardyń ata­mekenge kóship kelýi jáne be­ıim­delýi, Qazaqstan azamat­ty­ǵyn jeńildetilgen tártippen alýy úshin barynsha qolaıly jaǵ­daılar jasaldy, atamekenge oralǵan aǵaıyndar men áli de shetelderde turyp jat­qan et­­nostyq qazaqtardy qol­daý maq­satymen Dúnıejúzi qa­­­­zaq­tary qaýymdastyǵynyń ja­­ny­nan «Otandastar» qory qu­ryldy.

Elbasy «Táýelsizdik dáýiri» kitabynda: «Qazaqtardyń atame­ke­nine bet alǵan tarıhı kóshin biz beı­neli túrde «Nurly kósh» dep ata­dyq. Qazaqstan memlekettik re­patrıasııa saıasatyn jalǵasty júrgizgen álemdegi sanaýly el­­der­­diń birine aınaldy» dep jazdy.

Joǵaryda baıandalǵan jaı­­lar­dyń  negizinde jáne qan­dastarymyzdyń ótinish­terine oraı «Qazaqstan Respýb­lı­ka­syndaǵy merekeler týraly»  zań­nyń 4-babyna («Kásibı jáne ózge de merekeler»)  sáı­kes  Úki­met óz qaýlysymen 18 qa­ra­shany «Nurly kósh» kúni dep belgileý máse­lesin qarastyrsa, ıgi bolar edi.

«Nurly kósh» kúnin mere­kelik data retinde belgileý Elba­sy­nyń kóshi-qon salasyndaǵy el men jer taǵdyry úshin ma­ńyzy zor bastamalaryn nası­hattaý jáne olardy dáıekti jalǵas­ty­rý isine oń yqpalyn tıgizedi dep oı­laımyn.

Osy merekelik datany atap ótý aıasynda etnostyq qazaq­tardy  Qazaqstanǵa repatrıasııa­laý tarıhy, shetelderden kóship kelgen qandastarymyzdyń jáne jumys kúshi artyq óńirlerdiń turǵyndaryn jumys kúshi tap­shy óńirlerge qonys aýdarý baǵ­darlamasy men «Ser­pin» áleý­mettik jobasyna qa­ty­­sý­shy­lardyń elimizdiń áleý­mettik-eko­nomıkalyq damýyna qosqan úlesi, olardyń jańa ortaǵa beıim­delýiniń ózekti máseleleri, sondaı-aq syrtqy jáne ishki kóshi-qon problemalary  týraly ǵylymı-praktıkalyq konferensııalar, dóńgelek ústelder jáne basqa merekelik is-sharalar ót­kizý, sonyń ishinde eleýli jetis­­tik­terge qol jetkizgen qan­­das­ta­rymyz ben qonys aýda­rý­shy­larǵa qurmet kórsetý  jón bolar edi.

 

Káribaı MUSYRMAN,

Parlament Májilisiniń depýtaty, Nur Otan partııasynyń múshesi

 

Sońǵy jańalyqtar

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Nur-Sultanda gaz baǵasy qansha bolady?

Qoǵam • 20 Qarasha, 2019

Teristiktiń óndirisi jandana bastady

Ekonomıka • 20 Qarasha, 2019

Tennıs: Devıs kýbogyn jeńispen bastadyq

Tennıs • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar