Prezıdent • 16 Qazan, 2019

Q.Toqaev: Ekonomıkany damytýǵa jańa oılar, jańa áreketter qajet

105 retkórsetildi

Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen ekonomıkalyq máseleler jóninde keńes ótti. Bul týraly Aqordanyń baspasóz qyzmeti habarlady.

Jıyn barysynda eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń qorytyndylary men josparlanǵan mejeniń oryndalýy, qarjy-nesıelik saıasatty júzege asyrý, ataýly áleýmettik kómek reformasy, áleýmettik damý jáne jumyspen qamtý máseleleri qaraldy. Premer-mınıstr Asqar Mamın, Ulttyq bank tóraǵasy Erbolat Dosaev, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Birjan Nurymbetovter baıandama jasady.

Qasym-Jomart Toqaevtyń aıtýynsha, jalpy eldegi makroekonomıkalyq jaǵdaı turaqty, Qazaqstannyń áleýmettik-ekonomıkalyq damý kórsetkishteriniń dınamıkasy oń nátıje kórsetip tur. Alaıda, otandyq ekonomıkany ártaraptandyrý, ónimdi jumyspen qamtý, halyqtyń tabysyn arttyrý, áleýmettik kómekterdiń qol jetimdigi sekildi máseleler áli kúnge tolyq sheshimin tapqan joq.

Memleket basshysynyń pikirinshe, strategııalyq baǵdarlamalardy sapaly júzege asyrýdyń negizgi mindeti – halyqtyń ómir súrý deńgeıin arttyrǵanda ǵana oryndalady.

Prezıdent álemdegi ártúrli jaǵdaılardy eskere otyryp, naqty eseptelgen, eldiń makroekonomıkalyq, qarjylyq jáne áleýmettik turaqtylyǵyn saqtaý jóninde keshendi sharalar ázirleýdi tapsyrdy. Sonymen qatar, «Qazaqstan-2050» Strategııasynyń qazirgi kezeńde iske asýy tıis mindettemelerin oryndaý qajet ekenin aıtty.  

Prezıdent memlekettik sheshimder qabyldaǵanda saraptamalyq jumystardy túbegeıli kúsheıtý kerek ekenin atap ótti.

Prezıdent shaǵyn jáne orta bıznes ekonomıkany ártaraptandyrý isinde tirek kúshke aınalý kerek dep sanaıdy. Memleket basshysy ındýstrıalandyrý baǵdarlamasy ónerkásip óndirisi men óńdeý sektoryndaǵy quldyraýdy toqtatyp, jańa ónimderdi shyǵarýǵa múmkindik ashqanymen, ekonomıka salasynda túpkilikti serpilis bolǵan joq dep esepteıdi.

– Eńbek ónimdiligin keminde 1,7 esege arttyrýǵa jáne óńdelgen qazaqstandyq ónimniń eksportyn edáýir ósirýge basymdyq berilýi tıis. Úkimet daıyn ónimniń eksportyn 2022 jyly – 1,5 esege, 2025 jyly – 2 esege arttyrýy qajet, – dep tapsyrdy Prezıdent.

Memleket basshysy óńirlik deńgeıde básekege qabiletti tehnologııalyq damyǵan eń keminde 3-5 salany qalyptastyrý kerek ekenin aıtty.

–  Indýstrıalandyrý barysyn jergilikti jáne sheteldik sarapshylar jiti baqylap otyr. Buǵan deıingi baǵdarlamalarǵa olar baısaldy qaraǵan edi. Bizge ındýstrıalandyrý ıdeıasynyń bedeline nuqsan keltirýge bolmaıdy, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Qasym-Jomart Toqaevtyń pikirinshe, EAEO aıasyndaǵy ekonomıkalyq ıntegrasııa elimizdiń ekonomıkalyq áleýetin damytýǵa septigin tıgizedi. Prezıdent EAEO uıymynda bizdiń eldiń múddesin nyǵaıtý maqsatynda saraptamalyq jumystardy kúsheıtip, ónimderin eýrazııalyq naryqqa eksporttaıtyn otandyq taýar óndirýshilerdi qorǵaý qajettigin atap ótti. Sondaı-aq ol ınvestısııa tartý el ekonomıkasyn jańǵyrtýdyń asa mańyzdy mindeti bolyp sanalatynyn aıtty.

– Biz ınvestısııalyq ahýaldy únemi jaqsartyp kelemiz. Biraq  mundaı jaǵdaı ınvestısııa kólemine qanshalyqty áser etip otyr? Nege aıtarlyqtaı serpin baıqalmaıdy? Shetel ınvestısııasyn tartýda tek fıskaldy yntalandyrýlar ǵana mańyzdy emes. Ishki naryq aýqymynyń tarlyǵy, taýardy eksportqa shyǵarýdyń qıyndyǵy, ortalyq jáne jergilikti deńgeılerdegi memlekettik organdar is-áreketterin úılestirýdiń jetkiliksizdigi – júıeli problemalar bolyp sanalady, – dedi Memleket basshysy.

Sonymen qatar Qasym-Jomart Toqaev elimizdiń búkil óńirlerinde ónimdi sórelerge deıin jetkizýdiń tetikterin damytýdy qamtamasyz etýdi, sondaı-aq, ekonomıkanyń barlyq salalarynda ulttyq taýarlardy jetkizý júıesin qalyptastyryp, ony damytý úshin keshendi qadamdar jasaýdy tapsyrdy.

– Bizde eksportqa qoldaý kórsetetin negizgi 3 operatordyń, atap aıtqanda, «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasy, «KazakhExport» ulttyq kompanııasy jáne QazTrade kompanııasynyń kóptegen tetikteri bar. Eksportqa qoldaý kórsetýdiń barlyq sharalaryn «biryńǵaı terezege» biriktirýdiń qajettiligi jóninde aıtyp júrmiz. Men Úkimetke shetelge taýar shyǵarýshylar arasynda kásibı saýalnama júrgizip, problemalyq tustary men qordalanǵan máselelerdi anyqtaýdy, osynyń negizinde memlekettik qoldaýdyń tetikterin qalyptastyrýdy tapsyrdym. Sizder uıymdastyrýshylyq sheshimder de qabyldaıdy dep senemin, – dedi Prezıdent.

Memleket basshysy fıskaldy saıasat jóninde aıta kele, Ulttyq qordan bólinetin transfertterdi birtindep azaıtý qajet degen pikir bildirdi. Degenmen oǵan asa qajettilik týyndaǵan jaǵdaıda ǵana júginý kerek ekenin aıtty.

– Úkimet birinshi kezekte respýblıkalyq bıýdjettiń kiris bóligine nazar aýdarýy qajet. Ulttyq bank Ulttyq qordaǵy ınvestısııalyq tabystyń túsimin arttyrý maqsatynda qarajatty basqarý joldaryn qaıta qarastyrýǵa mindetti. Aktıvterdi durys basqarý Ulttyq qordyń kólemin aıtarlyqtaı arttyra alady, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent kommersııalyq bankterdiń paıda tabý maqsatynda qarjyny tutynýshylyq nesıege qaraı buryp, bıznesti nesıeleý kólemin tómendetip jibergenin synǵa aldy.

– Ulttyq bank osy saıasatqa shuǵyl ózgeris engizýi tıis. Qarjy retteýshisiniń málimeti boıynsha, ekonomıkanyń ár sektorynyń 50 paıyzdan astamy – bankterdiń múddelerin kózdeıtin ornyqty ári qarjylaı táýelsiz kásiporyndar. Alaıda olar bank nesıelerin tartýǵa qulyqsyz. Nege? Múmkin kommersııalyq bankter belgileıtin sharttardy ol kásiporyndar tartymsyz dep sanaıtyn shyǵar. Qarjy sektorynyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etý men naqty sektordy nesıeleýdi damytý týraly tańdaýdyń aldynda turǵan Ulttyq bank tıimdi sheshimder qabyldaýy kerek, – dedi Memleket basshysy.

Prezıdent 2030 jylǵa deıingi aqsha-kredıttik saıasat Strategııasyn jasaýdy tapsyrdy. Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq bankti kommýnıkasııa men aqparattyq-túsindirý jumystaryn jaqsartýǵa shaqyrdy. Bul óz kezeginde naryqqa qatynasýshylar men turǵyndardyń senimin arttyryp, devalvasııa jaıyndaǵy daqpyrttardyń aldyn alady.

Memleket basshysy biryńǵaı turǵyn úı saıasatyn iske asyrý máselesin de nazardan tys qaldyrǵan joq.

– Árbir qazaqstandyq azamat baspanany satyp nemese arendaǵa alý perspektıvasyn, ony satyp alý sharttaryn anyq túsinýi kerek. Ol úshin turǵyn úıdiń qoljetimdilik ólshemderin anyqtap, qurylystyń ózindik qunyn júıeli túrde tómendetip, kóppáterli jáne jeke baspananyń arajigin ajyratyp, páterdi jalǵa berý naryǵyn retteý qajet,– dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sóz sońynda Prezıdent negizgi basymdyqtar men qabyldanǵan sheshimder óz dárejesinde iske assa, ekonomıkalyq ósimniń qarqyny men sapasyn arttyrýǵa, sonymen qatar, halyqtyń ómir súrý deńgeıin jaqsartýǵa múmkindik beretinin aıtty.

Sońǵy jańalyqtar

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Nur-Sultanda gaz baǵasy qansha bolady?

Qoǵam • 20 Qarasha, 2019

Teristiktiń óndirisi jandana bastady

Ekonomıka • 20 Qarasha, 2019

Tennıs: Devıs kýbogyn jeńispen bastadyq

Tennıs • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar