16 Qazan, 2019

Ashyq qoǵam aıshyqtary

120 retkórsetildi

Birqatar jyldar boıy sheteldik issaparlarǵa shyǵa júrip, Batystyń damyǵan elderi men Qazaqstan arasynda eleýli aıyrmashylyq bar ekenin baıqadym. Bul aıyrmashylyqtardyń kózge badyraıyp kórinip turǵandary da, kórinbeı turǵandary da bar. Áńgimeni kózge kórinip turǵandarynan bastaıyq.

Eń aldymen kózimizge túskeni – jeke­menshik úılerdiń qorshalýy. Batys elderiniń kóbinde jekemenshik úıler alasa nemese arǵy jaǵynan bári kórinip turatyn temir sharbaqty ashyq qorshaýlarmen qorshalady. Al elimizde adam qolyn sozsa jetpeıtin bıik dýaldar qazirgi zamanǵy ádemi úılerdiń syrtqy kelbetin kózden múldem jasyryp turady. Tek úıdiń ekinshi qabatyna jáne sonshama ádemilikpen qııýlastyrylǵan shatyrdyń kóp qyrly kúrdeli pishinine qarap bul úıdiń syrtqy kelbeti tym tamasha ekenin ańǵarasyń. «Shirkin, myna úıdi nege bıik dýalmen qorshap, kórkin jasyryp qoıdy eken, álde úı ıesi syrt kózge kórsetýden qyzǵandy ma eken» dep oılaısyń eriksiz.

Degenmen bul úıdiń ıesi qazaq bolsa, úı kelbetin syrt kózden qyzǵanbaıtyny, kerisinshe, maqtanysh qylatyny da anyq. Endeshe nege kórikti dúnıeni búrkegen?

Munyń sebebin, árıne, bárimiz de bilemiz. Bul jerde basty másele – osy ýaqytqa deıin qalyptasqan qoǵamdyq sanaǵa kelip tireledi. Tek Qazaqstanda ǵana emes, jalpy Shyǵys jurtynda úıler bıik dýaldarmen qorshalady. Máselen, ózbek qyshlaqtary degende kóz aldymyzǵa birine birin jalǵaı salǵan bıik dýaldar elesteıdi. Ol dýaldar bıiktigimen úılerdi jasyryp turatyndyqtan qyshlaqtardaǵy kósheni «kóshe» demeı-aq, «dýaldar arasyndaǵy jol» dep ataı salýǵa da bolatyndaı.

Bizdiń shetsiz-sheksiz alyp dalamyz, sol dalada kóship-qonǵan tarıhı kóshpeli tirshiligimiz qazaq sanasyn áý basta ashyq bolýǵa úıretken. Qazaq kıiz úıleri esh ýaqytta qorshalmaǵan. Bul úılerdi qorshasa tek bıik taýlar ǵana qorshaǵan. Ejelgi qazaq o basta «bas kespek bolsa da, til kes­pek joq» degen atadan qalǵan qaǵıdatqa arqa tirep, qoǵamdyq qarym-qatynasta da óz oıyn ashyq bildirip otyrǵan. Degenmen salt-dástúrimizge sáıkes úlkendi syılaý ádebin saqtaǵan.

Ejelgi qazaqtyń dástúr qalybynda astarlap sóıleý mádenıeti bolǵanymen qazirgideı ymdaý ısharaty bolmaǵan sekildi. Biraq baıtaq Eýrazııanyń kindik tusynda, san túrli órkenıetter toǵysynda ómir súrip jatqandyqtan aınalamyzdaǵy kórshi halyqtardan boıymyzǵa sińirgenimiz de az emes. Kózben uǵysý, ymdaý ısharaty sekildi jabyq qoǵamǵa tán áreketter bizge aınalamyzdaǵy kórshi halyqtardan juqsa kerek. Sondyqtan mundaı áreketter qoǵamymyzǵa tegis tarap úlgermegendikten «ymdy túsinbegen dymdy túsinbeıdi» degen mátel el ortasynda bertin kele qalyptassa kerek.

Mine, osy azııalyq saqtyqqa negizdelgen jabyq qoǵam men dalanyń demokratııalyq dástúrlerine negizdelgen ashyq qoǵam arasynda qalyptasqan aralas tirlik tek bir ortalyq bılikke moıynusynǵan keńestik kezeń tárbıesimen ushtasa kele qazaq ortasyndaǵy qoǵamdyq sana damýyn eleýli mólsherde keıin tejegendigi seziledi. Máselen, bala kezimizde aýyldaǵy eń aqyldy adam keńshar dırektory sekildi bolyp kórinetin. Sóıtsek, onyń aqyldylyǵy oǵan beriletin aqparattardyń moldyǵy men bılik ıerarhııasynyń qatań saqtalýynan eken ǵoı.

Al dál qazirgi sátte qoǵamdyq sananyń qatty dúmpý ústinde turǵany baıqalady. Bul dúmpýdiń ushqyn atýy sondaı, jurttyń barlyǵy aqyl-keńes tyńdaýshy emes, ony aıtýshyǵa, tym bolmaǵanda pikir qystyrýshyǵa aınalyp ketkendeı. Árıne, bul úshin qoǵamdy sógýge bolmas. Bul qubylysqa ınternettegi áleýmettik jeliniń yńǵaıymen týyndaǵan tabıǵı úderis retinde qaraýymyz kerek sekildi. Tipti ony erte kezeńdegi dala demokratııasynyń qaıta bir ushqyndaý kórinisi retinde de baǵalaýǵa bolatyndaı. О́ıtkeni halqymyzdyń fılosofııalyq tanymy boıynsha «bar dúnıe eshýaqytta joǵalmaıdy, al joqtan bar paıda bolmaıdy» ǵoı.

Biraq bir eskeretin másele, arba attyń aldyna shyǵyp ketpeýi kerek. Biz ashyq qoǵamdy qurýǵa stıhııaly túrde emes, uıymdasqan túrde, ıaǵnı memlekettegi saıası reformalardy qolǵa ala otyryp kirisýge tıistimiz. Ashyq qoǵamda ómir súrý mádenıeti men tártibi mine, sol kezde ǵana durys jolǵa túspek. Demokratııa degenimiz – úlken jaýapkershilik. Oǵan kóshýdiń zańdy negizdegi júıesi bolǵany jón.

 

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 16

Rýhanııat • Keshe

Aqynǵa arnalǵan kún

Rýhanııat • Keshe

Qalany damytý qujaty daıyn

Aımaqtar • Keshe

Baspanamen qamtıtyn basty qujat

Baǵdarlamalar • Keshe

Er Edige jáne eldik múdde

Rýhanııat • Keshe

Bolmysy bútin Baǵaev

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar