Rýhanııat • 16 Qazan, 2019

Jeti óner qonǵan jampozym

52 retkórsetildi

Eger qudireti kúshti qudaı tal boıy talantpen órilgen erekshe jandardy – aqyn-jyraýlardy jaratpasa, jaryq dúnıe qarańǵylyq qushaǵynda qalar edi. Adamzat aqyl-oıy týǵyzǵan nebir ǵajaıyp ishindegi ýaqyt synyna tótep berip, adamzatpen birge jasasyp kele jatqan eń kóne, eń bir qudiretti óner – sóz óneri. Qasıetti kitaptarda da eń aldymen sóz bolǵan dep tegin aıtylmaǵan. Dúnıeni bıleıtin – sóz, sózdi bıleıtin – aqyn!

Alla taǵalanyń meıiri túsip, erekshe jaratylǵan eren talanttyń biri – bizdiń bar qazaqtyń maqtany, án men jyr­dyń araılap atqan aq tańy Kenen Ázirbaev. Tabıǵat – Ana erekshe jaratqan has talanttar birin-biri qaıtalamaıdy. Olar bir-birimen úndes, uqsas bolýmen birge, olardyń ózin­dik erekshelikteri de az emes. Ke­nen atamyz da eshkimge uq­sa­maıtyn erekshe talant. Kenen qazaqtyń ózi pir tutqan Súıinbaıy men Jambylyna da, ózi ózgeshe mektebim dep sanaǵan Shashýbaı men Isa­ǵa da, +Balýan Sholaq pen Nar­taıǵa da, Qyrǵyzdyń Ty­ny­begi men Saıaqbaıyna da, aǵylshynnyń Kedemine men Da­ǵystannyń Súleıman Stal­skıine de uqsamaıdy. Ol osy biz tizbelegen aqyn, jy­raý, ánshi, jyrshylarmen janr jaǵynan jaqyn bola tura sol has talanttardy qaıtalamaı ózine ǵana tán ózgeshe óner týǵyzdy. Kenen Ázirbaevtyń shyǵarmashylyq ózgesheligi de, erligi de osynda. Bul – bir. Sonadaıdan kózge shalynar taý tul­ǵaly som talanttyń ekinshi erek­sheligi – onyń tabıǵı ta­lantynyń san qyrlylyǵy. Ol án shyǵardy, bul tusta ol sazger. Sol ánniń sózin ózgeden suramaıdy, ózi jazdy, bul oraıdy ol – Aqyn. Sol ándi ózge emes, aldymen ózi oryndaıdy. Bul sátte ol – Ánshi. Osy oraıda ol Aqan serimen úndes. Áıtse de, jeruıyǵy – Jetisýdyń sha­shasyna shań juqpaıtyn júırigi, jyrda – dúldúl, ánde – bulbul Kenenniń ónerdegi oıý órnegi Aqan seri­den ózgeshe. Al aspandaǵy aq­qýmen án jarys­tyrǵan arqaly ánshi, azýyn aıǵa bilegen aıtýly aqyn, qazaqtyń sóz ben óneriniń Qulageri Aqan seriniń stıli – sóz saptaýy, án baptaýy ózgelerge uqsamaıtyn ózine ǵana tán ózgesheligi bar eshqashan tot baspaıtyn som altyndaı dara, urpaqtan-urpaqqa aýysa beretin ómirdiń ózindeı ǵumyrly, dana.

Kenen Ázirbaev talan­tynyń úshinshi ózgesheligi – jasandy emes, jasampaz, túnde de jar­qy­raıtyn jaýhardaı jaqut týyndylar.

Tórtinshi ereksheligi – Ta­bıǵat-Ana jomarttyqpen syı­laǵan dara daryny tamyryn tereńge jibergen alyp báıterek – halyqtyń has qa­sıetterinen nár alǵan, bú­tin shy­ǵarmalary búkil el­diń qýa­nyshy men muńynan ja­ralǵan.  Buǵan jeti jasynan qazaqtyń qara dombyrasyn qolyna alyp, án shyrqaǵan Kenenniń «Kók sholaq», «Ba­zar-Nazar», «Boztorǵaı» se­kildi ataqty ánderi dálel.

1916 jylǵy ult-azattyq kóte­ri­lisine qatysqan, Keńes ókimetin orna­týǵa belse­ne at salysqan, Bal­qash mys­­­shylary men Shymkent qor­­ǵasyn­shy­larynyń, Túr­ksib qury­lys­shylary men Qaraǵandy ken­shileriniń arasynda bolyp sosıalıstik qurylystyń arshyndy adymdaryn jyr­laǵan, Uly Otan soǵysy ke­zin­de «Bizdiń Otan jeńedi», «Batyr Moskva» dep jeńiske jigerlendirgen, «Aıǵa ushqan aqıyq» dep ǵaryshkerlerdi asqaqtatqan, «Jaınady, tyńym jaınady» dep tyń ıgerýshiler eń­begin aspandatqan Kenen shy­ǵarmalary – Qazaqstan ta­rıhynyń kókeıden ketpes kórkemsóz, kókeıkesti án, zor daýyspen birige, biregeı jyrlanǵan kórkem shejiresi. Bul besinshi erekshelik.

1936 jyly qazaq ádebıeti men óneriniń onkúndigine qaty­nasqan, 1937 jyly Jam­bylmen birge Sh.Rýstavelı toıyna barǵan Kenen syndy alyptyń altynshy ereksheligi – tý sonaý 1900 jyly Látıpamen, 1921 jyly Kenjeqojamen, 1943 jyly Ábdiǵalımen, 1963 jyly Esdáýletpen sóz jarys­tyryp aıtysýy. Bul onyń aıtystyń da aqtańgeri ekendigin aıqyndap tur. Bul onyń altynshy qyry.

Kenen atamnyń jetinshi qyry – jy­raýlyq. Bul tusta qyrǵyz­dyń «Manasyn», qa­zaqtyń «Qoby­lan­dysyn» Orta Azııa halyqtarynyń ortaq qa­zynasy – «Kóruǵly», so­ǵan qosa óziniń «Qyrǵyzbaı-Ke­nebaı-Kerbez», «Álı batyr» dastandaryn ká­nigi jyraýlardaı tapjylmaı otyryp tańǵa deıin jyrlaǵan kúmis kómeı, bal tańdaı jyr­shylyǵyn alǵa tartyp, alǵys aıtamyz.

Túıip aıtsaq, Kenen Ázir­baev ha­lyqtyń óz ishinen shyq­qan samorodok sary altyn, birinen-biri ótken jeti birdeı óner qonǵan san syrly, kóp qyrly talant.

Maksım Gorkııdiń sózimen aıtsaq: «Uly halyqtar bar óziniń kishkentaı uldaryn uly etip kórsete alatyn, uly tul­ǵalar bar óziniń kishkentaı halqyn uly etip kórsete alatyn».

HH ǵasyrdyń Mahambeti, HHI ǵa­syrdyń Maǵjany, Ol­jas Súleımenov bylaı deıdi:

«Uly mádenıetter ózi­niń kishkentaı ókilin de joǵalt­paıdy, ol sonysymen uly; al, kishkentaı mádenıet óziniń uly ókilderin de op-ońaı joǵal­typ alyp jatady, ol sonysymen kishi».

Adamzat mádenıetine la­ıyqty úles qosqan álem­dik bıiktegi eki alyp­tyń – M.Gor­kıı men O.Súleı­menov­tiń bir-birin tolyqtyryp tur­ǵan teńizdeı tereń oılary Ke­nen ata talantynan alar eń basty taǵylymnyń bir bolsa, nur ústine nur.

Kórnekti ǵalym, belgili qo­ǵam qaıratkeri Myrzataı Jol­dasbekovtiń Jambyl men Kenen shyǵarmalaryn nası­hat­taýdaǵy eńbegi orasan. Myr­­­zekeń­niń sol ulaǵatty isin jas ǵa­lym­dar ilip áketse nur ústine nur.

«Sózi joǵalǵan halyqtyń ózi de joǵalatynyn» (Ahmet Baı­tursynov) baılar men bas­tyqtar umytty ǵoı. Endi halyq umytpasa eken.

Talanttardy tarıhtyń ózi týǵy­zady, zamannyń seli men jeli, órti men derti shyńdap shynyqtyrady. Olardyń rýhy ólmeıdi, juldyzy sónbeıdi kún ótken saıyn ataq-dańqy óshpeı, kerisinshe, qumnan ar­shylǵan altyndaı jarqyraı beredi. Sonyń bir dáleli Kenen Ázirbaevtyń urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp jatqan ekinshi ómiri.

 

Sábıt DOSANOV,

jazýshy, Memlekettik

syılyqtyń laýreaty

 

Sońǵy jańalyqtar

Jańa úlgidegi kólikter

Qoǵam • Keshe

Oqyrmanmen oı bólisti

Rýhanııat • Keshe

Qııanatqa qarsy turǵan gazet

Rýhanııat • Keshe

Jemqorlyq jerge qaratady

Qoǵam • Keshe

«Bir synaǵan jamandy...»

Aımaqtar • Keshe

Erli-zaıyptylardyń erligi

Aımaqtar • Keshe

El ıgiligin eselegen jan

Rýhanııat • Keshe

Teńgeniń tegeýrini

Qarjy • Keshe

Senim kapıtaly

Ekonomıka • Keshe

Shymkenttiń úlgili otbasylary anyqtaldy

Aımaqtar • 14 Qarasha, 2019

Almatyda páter balldyq júıemen beriledi

Aımaqtar • 14 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar