Aımaqtar • 16 Qazan, 2019

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

11 retkórsetildi

Oral qalasynda óńirdegi bastaýysh kásipodaq uıymdarynyń forýmy ótti. Jıynda Batys Qazaqstan oblysynyń Kásipodaqtar ortalyǵy bastaýysh kásipodaq uıymdary múshelerin Qazaqstan kásipodaqtary kúnimen quttyqtady.

Kásipodaqtar ortalyǵynyń tóraıymy Aıgúl Esekenovanyń aıtýynsha, oblys kóleminde kóp­tegen qyzmetkerdi birik­tirgen kásipodaqtar aıasy jyldan-jylǵa keńeıip keledi. Sońǵy bir jylda «SENIM» Densaýlyq saqtaý júıesi qyzmetkerleriniń salalyq kásiptik odaǵy jáne «Yntymaq» orta jáne kishi bıznes jumyskerleriniń kásipodaǵy qurylǵan. Sonymen qatar 59 bastaýysh kásipodaq uıymy ja­ńadan qurylyp, kásipodaq mú­sheleriniń sany 10755-ke ósken.

– О́ńir boıynsha 75 myńǵa jýyq adamdy biriktirgen 15 salalyq jáne jergilikti kásipodaq uıymdarynyń quramynda myńǵa jýyq bastaýysh kásipodaq uıymy turaqty jumys isteıdi. О́ńirdegi oblys ákimdigi, qyzmetkerlerdiń oblystyq birlestikteri jáne jumys berýshiler birlestikteri arasynda 2018-2020 jyldarǵa arnalǵan aımaqtyq úshjaqty kelisim jasalyp, Eńbek ınspeksııasymen birge tyǵyz baılanys­tamyz. Kásipodaq nazar aýdaratyn máseleniń biri – ujymdyq sharttar. Qazirgi tańda óńirde bastaýysh kásipodaq uıymdary bar eńbek ujymdarynyń barly­ǵynda ujymdyq shart jasaldy. Ádette jalaqyny keshiktirý, qyzmetkerlerdiń quqyǵyn buzý, olardyń aryz-shaǵymdaryn elemeý sııaqty áleýmettik shıe­le­nister kásipodaq uıymdary joq eńbek ujymdarynda týyndaıdy, – dedi óz sózinde Kásipodaqtar ortalyǵynyń tóraıymy.

Batys Qazaqstan oblysy bo­ıyn­sha eńbek ınspeksııasynyń málimetine súıensek, qazirgi tańda óńirde barlyq tirkelgen ujymdyq sharttyń sany – 1545-ke jetken. Bul qyzmet etip jatqan sha­rýa­shylyq nysandarynyń 25%-y degen sóz. Ujymdyq shart­pen qamtylǵan adam sany 130 myń adamnan asady nemese barlyq qyzmetkerlerdiń 55,6%-yn quraı­dy. О́ıtkeni oblystyq statıs­tıka departamentiniń má­limeti bo­ıynsha, óńirde mekemeler men kásiporyndardaǵy qyzmetkerler sany – 234 442. Demek, bolashaqta kásipodaq uıymdarynyń jumysyn odan ári jandandyrý kerek.

Kásipodaq erekshe kóńil bó­­­lip otyrǵan máseleniń biri – ju­­mysshylardyń jala­qy­sy. Mú­shelik uıymdar jer­gilikti atqarý organdarymen birge jala­qysy tómen jumys­shy­lardyń eńbekaqysyn joǵa­rylatý boıyn­sha iri kompanııa­larmen jumys júrgizýde. Nátı­jesinde 2019 jyldyń basynan 1 maýsymyna deıin óńirdegi 1491 jumys berýshi 36 565 ju­­mys­shynyń eńbekaqysyn kóterdi. Sóıtip, 64 iri, 122 orta jáne 1305 kishi kásipkerlik nysandarynda jalaqysy tómen jumysshylardyń ortasha jala­qy­sy orta eseppen 20%-ǵa ul­ǵaıdy.

Árıne, eńbek qaýipsizdigi má­selesi de óte mańyzdy taqy­ryp. Qazaqstan Kásipodaqtar Federasııasynyń kezekten tys XXV sezinde uıymnyń burynǵy tóraǵasy Baqytjan Ábdiraıym óndiristerde eńbek qaýipsizdigi men eńbekti qorǵaý, jumysshyny áleýmettik qorǵaý salasyn jań­ǵyrtýǵa nazar aýdarǵan bolatyn. Búginde kásipodaqtar Eńbek kodeksine eńbek jaǵdaıyna to­lyqtaı ár ýaqytta jumys be­rý­shilerdiń jaýaptylyǵyn mindetteıtin norma engizý boıyn­sha jumys isteýde. Jazataıym oqıǵaǵa jol bermeý, ondaı bol­ǵan jaǵdaıda jumysshyny, otbasyn  qorǵaý máselesi kún tár­tibinde tur. Máselen, 2019 jyl­dyń I jartyjyldyǵynda Batys Qazaqstan oblysynda 24 jazataıym oqıǵa bolǵan. 28 adam zardap shegip, 3 adam qaza tapqan.

– Qazir oblystyń kásipodaq uıymdarynda eńbekti qorǵaý jáne eńbek qaýipsizdigi boıynsha 600-den astam óndiristik keńes jumys isteıdi jáne kásipodaqtan 725 tehnıkalyq ınspektor bul máselede qoǵamdyq baqylaýdy júzege asyrady, – deıdi Aıgúl Esekenova.

Forým jumysy aıasynda balama tásildermen sheshiletin daýlardy retteý isinde kásipodaqtyń róli, medıasııa boıynsha atqa­rylǵan jumystar tanystyryldy. Jıynǵa qatysqan iskerlik basqarý doktory, «KIOS» JShS zań bóliminiń bastyǵy Anargúl Súndetova osy taqyrypta arnaıy trenıng ótkizdi. Bul sabaq bastaýysh kásipodaq uıymdarynyń músheleri úshin qyzyqty ári paıdaly boldy.

Shara merekelik konsertke, uıymǵa eńbegi sińgen áriptesterdi madaqtaýǵa ulasty. О́ńirdegi sala­lyq, jergilikti jáne bastaýysh kásipodaq uıymdarynyń úz­dik músheleri saltanatty túrde quttyqtaý, marapatqa ıe boldy.

Bul kúni mártebesi bıik­tep, madaqtalǵandardyń ishin­de «Jaıyqjylýqýat» AQ memle­kettik tildi engizý bóliminiń meńge­rýshisi Aqmaral Ǵabdıeva da bar. Ol Prezıdent Qasym-Jo­mart Toqaevtyń Alǵys hatyn ıe­lendi.

Saltanatty májiliske Batys Qazaqstan oblysy ákiminiń orynbasary Serik Egizbaev qatysyp, kásipodaq múshelerin kásibı mere­kelerimen quttyqtap, oblys ákimi Ǵalı Esqalıevtiń aty­nan «Jaıyqjylýqýat» kadr bóliminiń ınspektory Sáý­le Sultanǵojıevaǵa, BQO ma­man­dandyrylǵan №8 mektep dırektory Anargúl Qarjaýovaǵa, «Gıdroprıbor» ǴZI kadr bóli­miniń basshysy Anar Batyr­­ǵalıevaǵa, kóp beıindi qalalyq aýrý­hana dırektorynyń emdeý isi jónindegi orynbasary, dáriger neırohırýrg Bahtııar Táshkenbaevqa, Batys Qazaqstan oblysy boıynsha tekserý ko­mıs­sııasynyń múshesi Batyrjan Hamıdýllınge, Batys Qazaqstan oblystyq tarıh jáne arheologııa ortalyǵynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri Iаna Luqpanovaǵa, «Kazprojopereıtıng» JShS bastaýysh kásipodaq uıymynyń tóraǵasy Serik Jumabaevqa, Batys Qazaqstan oblysynyń jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasynyń bólim basshysy Temirbek Moldashevqa Alǵys hat tabystady.

Bul kúni Ǵarıfolla Qurman­ǵalıev atyndaǵy oblystyq fı­lar­monııa ártisi Qanatqalı Qojaqov Mádenıet jáne sport mı­nıstrligimen birikken Qurmet gramotasymen, Bókeıorda aýdan­dyq kásipodaq uıymynyń tór­aǵasy Tilegen Arystanbekov Qa­­­zaqstan kásipodaqtary fe­de­ra­­sııasynyń «Kásipodaq arda­­geri» tósbelgisimen, «Ba­tys sý arnasy» kárizdik sor­ǵy stan­sasynyń bastyǵy Jas­ulan Álibekov Qazaqstan kásip­odaq­­tary federasııasynyń «Kásip­odaqtarǵa sińirgen eńbegi úshin» tósbelgisimen, Aq­ja­ıyq shıpajaıy bastaýysh ká­sipodaq uıy­mynyń múshesi Lázzat Dúı­senǵalıeva Qazaqstan kásip­odaq­tary federasııasynyń Qurmet gramotasymen, Oblystyq psı­hıatrııalyq densaýlyq o­rta­lyǵynyń dırek­tory Beket Myr­zahmetov Qazaqstan kásipodaqtary federa­sııa­synyń Alǵys hatymen marapattaldy.

 

Batys Qazaqstan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 16

Rýhanııat • Keshe

Aqynǵa arnalǵan kún

Rýhanııat • Keshe

Qalany damytý qujaty daıyn

Aımaqtar • Keshe

Baspanamen qamtıtyn basty qujat

Baǵdarlamalar • Keshe

Er Edige jáne eldik múdde

Rýhanııat • Keshe

Bolmysy bútin Baǵaev

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar