Rýhanııat • 16 Qazan, 2019

«Aqyny aq Ertistiń – Qımadıden...»

53 retkórsetildi

Jýyrda kórnekti aqyn, ólketanýshy, qazaq óneriniń janashyry, jyrshy, sazger, Uly Otan soǵysynyń ardageri, qalamger jerlesimiz Qımadıden Nyǵmanovtyń týǵanyna 95 jyl tolýyna oraı aqynnyń týǵan jeri – Aqtoǵaı aýdanynda mereıtoılyq ədebı-rýhanı shara uıymdastyryldy.

Aqyn rýhyna taǵzym etýge jınalǵan jurtshylyq eń aldymen qalamgerdiń týǵan aýyly - Jańabet eldi mekenindegi marqumnyń zıratyna baryp quran baǵyshtady. Budan soń osy aýyldaǵy Q.Nyǵmanov atyndaǵy mektepke jınalǵan jurtshylyq, aqynnyń qurmetine arnaıy ashylǵan murajaıdyń tusaýkeser rəsimine qatysty. Murajaıdyń saltanatty ashylýyna Aqtoǵaı aýdanynyń əkimi Qarshyǵa Arynov, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń Pavlodar oblystyq fılıalynyń dırektory, halyqaralyq «Alash» ədebı syılyǵynyń ıegeri, aqyn Arman Qanı, sondaı-aq qalamgerdiń jary – Dámetken Úsenova men aqynnyń urpaqtary men jerlesteri qatysty.

Aqyn atyndaǵy murajaıǵa onyń kózi tiri kezinde qoldanǵan zattary, dombyrasy, qundyz bórigi, shapany, jazý mashınasy, qoljazbalary taǵy da basqa jeke zattary qoıylǵan. Qımadıden aqyn el aralap júrgen sátterinde fotoaparatyn qasynan tastamaǵan eken. О́lke tarıhyn jınaqtaýmen aınalysqan Q.Nyǵmanov óńirge belgili azamattardyń fotosýretterin túsirýmen de aınalysqan. Búginde bul murajaıda óner ıesiniń kezinde ózi túsirgen kóne sýretteri sóılep tur.

Halqy erkeletip Qımash aqyn atap ketken qalamgerdiń qurmetine arnalǵan ədebı shara aýdan ortalyǵynda jalǵasyn tapty. Bul kúni aqynnyń eki kitabynyń tusaýkeser rásimi ótti. «Aqdıdar» jáne «О́mir jańalyqtary» kitaptary oqyrman qaýymǵa jol tartty.  

Saltanatty jıyn barysynda aýdan əkimi Qarshyǵa Arynov ədebıetsúıer aǵaıyndy qýanyshty sətpen quttyqtady.

-Qımadıden Nyǵmanov óńir tarıhyn jazýda eleýli eńbek sińirgen tulǵa. Tarıhtyń ashy shyndyǵy men jańa ómirdiń jańalyqtaryn qaǵazǵa túsirip, artyna óshpes mura qaldyrǵan qalamgerdiń árbir dúnıesi bolashaq urpaq úshin qundy. Aqyn esimin este saqtap, máńgilik qurmetteý jas urpaqtyń paryzy. Q.Nyǵmanovtyń áli eshqaıda jarııalanbaǵan týyndylary kóp. Aqynnyń mol murasyn halyqqa nasıhattaý maqsatynda «Aqtoǵaı rýhanı jańǵyrý» qory aqynnyń «Aqdıdar» kitabyn jaryqqa shyǵarýdy jón dep taptyq, - dedi aýdan ákimi.

О́mirden erterek ozǵan aqynnyń qoljazbalaryn kóziniń qarashyǵyndaı saqtap, tutynǵan zattaryn osy kúnge qaz qalpynda jetkizgen Q.Nyǵmanovtyń jan jary Dámetken Úsenova. Aýdan ákimi Qarshyǵa Zálmuqanuly shara barysynda Dámetken apaǵa qurmet kórsetip, ıyǵyna qamzol japty.

Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń Pavlodar oblystyq fılıalynyń dırektory, aqyn Arman Qanı qalamgerge qatysty keshegi kúnderden estelikter aıtty. Ol Qımadıden Nyǵmanovtyń sýyrypsalma óner ıesi ekendigine erekshe toqtalyp ótti. Qımash aqyn respýblıkalyq alaman aıtystarǵa Ertis – Baıan óńirinen topqa túsip, san dodalarda aımaq namysyn abyroımen qorǵady.  

Shara barysynda mektep oqýshylary aqynnyń óleńderin oqyp, óńirge belgili ónerpazdar ánderin shyrqady. Sondaı-aq kórermender «Men Nyǵmanovty oqımyn» atty estafetalyq chellendjge qatysýshylardyń ónerin tamashalady.  

Aqynnyń qoljazbalaryn zerdelep, jınaqtap, baspaǵa daıyndaǵan azamat - belgili aıtysker aqyn, jýrnalıst, Q.Nyǵmanovtyń jıeni Beıbit Bójen. Ol atadan qalǵan asyl murany jaryqqa shyǵarý maqsatynda sońǵy birneshe jylda kóz maıyn taýsyp eńbektendi. Nátıjesinde, «Aqdıdar» jáne «О́mir jańalyqtary» kitaby oqyrmanmen qaýyshty.

Qımadıden atamyz kózi tirisinde «Aqdıdar» kitabyn baspaǵa ózi daıyndaǵan edi. Jyr jınaǵynyń alǵysózin Muqaǵalı Maqataev jazady. Al Qadyr Myrzaálıev, Ázilhan Nurshaıyqov, Juban Moldaǵalıev bastaǵan sol kezdegi qazaq ádebıetiniń klassıkteri bul kitapqa resenzııa jazǵan. Kitap basylyp shyqsa, atamyz KSRO Jazýshylar odaǵynyń músheligine qabyldanatyn bolady. О́kinishtisi, aqyn naýqastanyp ómirden ótip ketedi de, kitap jaryqqa shyqpaı qalady. Búgin Qımash atamyzdyń asyl armany oryndalǵandaı boldy. Aqynnyń buryn esh jerde jarııalanbaǵan týyndylary osy kitapqa engizilip, aýdan ákimdiginiń qoldaýymen qaıta jaryq kórip otyr. Atamyzdyń qoljazbalaryn jınaqtaı otyra, óńir tarıhyna qatysty kóptegen dúnıelerge kýá boldym. Aqyn amanatyn jaryqqa shyǵarý maǵan úlken jaýapkershilik júktedi,- deıdi Beıbit Bójen.

Al «О́mir jańalyqtary» kitabynyń basylyp shyǵýyna qalamgerdiń urpaqtary demeýshilik jasaǵan. Bul kitapqa aqynnyń 5 jasynan bastap ómiriniń sońyna deıingi óńirde bolǵan túrli tarıhı oqıǵalar engizildi. Qýǵyn-súrgin, alapat ashtyq jyldary, Uly Otan soǵysyndaǵy zulmatty kezderdegi eldiń turmys-tirshiligi, eleýli oqıǵalardyń barlyǵyn osy kitaptan oqýǵa bolady. Qalamgerdiń mol murasyn jınaqtaýshy Beıbit Bójenniń aıtýynsha, Qımash aqynnyń Jaqsybaı abyz Quttyqadamuly týraly tarıhı derekterge toly kitaby baspaǵa daıyndalý ústinde.

Qolyna qalam men qarýdy qatar ustap, Uly Otan soǵysyna qatysqan jyldarda, maıdannan elge oralǵan soń da Qımash aqyn súbeli shyǵarmalar jazdy. Sol kezdegi «Qyzyl tý» (qazirgi «Saryarqa samaly») gazetimen shyǵarmashylyq baılanysta boldy. Máselen, qalamgerdiń «Maqashtyń erligi», óleńder toptamasy, «Edil qurbany» dastany oqyrman júreginen oryn aldy.

Estaı óleńderin zerttep, zerdelep, Isa aqyndy ózine ustaz tutqan azamattyń qazaq ádebıeti men mádenıetine qosqan úlesi jaıly aýyz toltyryp aıtýǵa bolady. San alýan ónerdi boıyna toǵystyryp, Qımash aqyn – qımas aqyn atanǵan aımaqtyń aıtýly tulǵasynyń eseli eńbegi elimen birge jasaı beredi.  

Alpysbaı HONJ

Pavlodar oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Nur-Sultanda gaz baǵasy qansha bolady?

Qoǵam • 20 Qarasha, 2019

Teristiktiń óndirisi jandana bastady

Ekonomıka • 20 Qarasha, 2019

Tennıs: Devıs kýbogyn jeńispen bastadyq

Tennıs • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar