Ekonomıka • 16 Qazan, 2019

Investısııa shıkizat sektoryna emes, ınfraqurylymǵa tartylýy tıis

55 retkórsetildi

«2040 jyly Álem ınfrastrýktýra tapshylyǵyna urynýy múmkin!» Bul Úlken jıyrmalyqtyń Global Infrastructure Hub baǵdarlamasy josparynda kórsetilgen málimet. Al ınfrastrýktýralyq jobanyń júzege asyrylýy el ekonomıkasyna aıtarlyqtaı áser etetin damytýshy mýltıplıkator ekeni aıdan anyq. Boljamdarǵa súıensek tutynýǵa qajetti ınfrastrýktýra men qarjylandyrý arasyndaǵy aıyrmashylyq 15 trıllıon dollardy quraıtynyn kóremiz. Bul rette Qazaqstan Respýblıkasy 84 mıllıard dollar kóleminde ınfrastrýktýra tapshylyǵyn kórýde.

Áleýmettik ınfrastrýktýralyq jobalarǵa jeke sektordyń ınvestısııasy árqashan memlekettiń qosalqy kúshi jáne damý joly retinde qarastyrylyp keledi. Bir anyǵy, turaqty damýǵa qol jetkizý úshin memleket pen jeke kapıtaldyń (bilim, tájirıbe, tehnologııa jáne qarjy) ózara baılanysý qajettiliginiń mańyzyna ekpin jasaǵan jón. Bul jolǵa Qazaqstan Respýblıkasy 2006 jyly alǵashqy konsessııalyq jobanyń júzege asyrylýymen túsken bolatyn. О́z kezeginde memlekettik-jeke menshik seriktestik ınstıtýtynyń negizi 2015 jyly jańa zańnyń qabyldanýymen qalanǵan-dy. Sodan beri memleket jáne bıznes densaýlyq saqtaý, bilim, TúKSh, transport salasynda jalpy somasy 1,5 trln teńge bolatyn 566 joba boıynsha yntymaqtastyqqa qol qoıyldy.

Memlekettik-jekemenshik seriktestik jobalaryna, sol júıege degen qarym- qatynas elimizde jáne de álemde biryńǵaı nemese minsiz dep aıtýǵa kelmes. Máselen, 2018 jyly Eýropalyq aýdıtorlar soty arnaýly esebin jarııalap, Eýroodaq memleketteri arasynda memlekettik-jekemenshik seriktestik tarapynan 2000-2014 jyl aralyǵynda atqarylǵan on eki jobanyń jeteýin zertteı kelip, olardyń josparlanǵan bıýdjetten artyq ári merziminen kesh júzege asyrylǵanyn atap kórsetti.

Bul jerdegi aýdıtorlardyń eskertpeleri MJÁ jobalarynyń tabıǵatyna emes, olardy sapalyq basqarýdaǵy jetispeýshilikter turǵysynda bolǵan. Paradoks osynda – qarjy jeterlik, biraq basqarý júıesi olqylyqtarǵa toly.

Memlekettik-jekemenshik seriktestik týraly zańnyń qabyldanýynan bastap elimiz ınvestısııalyq kezeńnen (quraldardy tartý, qurylys, paıdalanýǵa berilý) emdeý, oqytý, servıstik qyzmet sıpatyndaǵy naqty qyzmet kórsetý satylaryna birtindep ótti. Baıypty túrde anyqtalǵan kez kelgen aýytqýshylyq júıeli monıtorıng jáne jobalardy júzege asyrýdy baǵalaý kezinde azdaǵan shyǵyndarmen rettelinedi. Alaıda alǵashqy jobalarmen birge basqarý máselesinde kelesi problemalar týyndaıtyny basy ashyq másele: kooperasııa mádenıetiniń qalys qalýy, joba mazmunynan jáne merziminen aýytqýshylyqtyń bolýy. Bul jerde belgili avtordyń «Nashar josparlanǵan joba mólsherlengen merzimnen úsh ese ýaqytty, al baıyppen josparlanǵany tek eki ese ýaqytty qajet etedi» degen pikirin qaperde ustaǵan artyq bolmas. Joba qunyna ekpin jasaı otyryp (sonymen qatar paıdalanýǵa berilý qunyn da) aımaqtar sandyq maǵynaǵa ıe sapalyq jáne qoljetimdilik qasıetterin eskerip otyrýdy mańyzdy dep sanamaıdy. Eger de josparlaný satysynda tıesili krıterıler usynylmaǵan bolsa, onda joba sapasyn basqarý múmkin emesi anyq.

Otandyq zańnamalarda ózindik qundy basqarý júıesi engizilip,  olarda Qazaqstandyq jáne halyqaralyq praktıkalardyń tájirıbelerin jetildirý esepke alynǵan. Memlekettik-jekemenshik seriktestik salasyndaǵy zańnamalar is júzinde kez kelgen salada qoldanýǵa qurylǵan. Alaıda basty qıyndyqtar salalyq zańnama deńgeıinde paıda bolýda. Jeke seriktestikke medısınalyq tehnıka jabdyqtaryna ketetin shyǵyndardy kepildendirilgen tegin medısınalyq kómek arqyly óndirip alý múmkin emes. Onda dárigerlerdiń eńbek aqysynan basqa mańyzdy derlik eshteme joq dese bolady. Tap osyndaı jaǵdaı ekonomıkalyq turǵydan tereńirek negizdelmegen turǵyn úı qurylys sharýashylyǵy jobalarynda da qalyptasyp otyr. Bul másele jiti zerttep saralaýdy qajet etedi.  

Endigi kezekte álemde keńinen taraǵan mektep jáne kolledjderdi senimmen basqarýdy sapaly ońtaılandyrý máselesi tur. Máselen 1999 jyly jeke seriktestikterge senimgerlik basqarýyna berilgen Kolýmbııadaǵy konsessııalyq mektepter alty jyldan soń aıtarlyqtaı jetistikterimen kórindi. Atap aıtqanda, oqýshylardy mektepten shyǵarý deńgeıi barynsha tómendep, ulttyq testileý qorytyndalyry dástúrli mektepterge tıesili nátıjelerinen asyp tústi. Sol sekilge bizge de, mektepterdi ınvestorlardyń basqarýyna berýden esh kúmándánýdiń qajeti joq, pılottyq joba retinde ár aımaqta birneshe oqý ordalaryn osy tetik arqyly júzege asyryp nátıjesine zer salǵan jón. Memlekettik-jekemenshik seriktestik tarapynan atqarylatyn ıgilikti de kemel isterdiń ómirsheńdigin dáleldeı túsetinin jáne eń aldymen bıýdjettik shyǵyndardyń azaıýyna áser etetinine senimdimiz.

Memlekettik-jekemenshik seriktestik tetiginiń sapaly damýy men órkendeýi úshin álemdik praktıkadaǵy sátti jobalarǵa da zer salyp otyrǵanymyz abzal. Árıne zertteýler barysy kórsetip otyrǵanyndaı, halyqaralyq tájirıbeniń bári minsiz deýge bolmaıdy. Jetistikterden ónege, olqylyqtardan sabaq ala otyryp, seriktestiktiń ózindik dara, qazaqstandyq jolyn jasaýǵa bolady. Ol jobanyń ózgeler úshin de úlgi bolaryna barsha kúshimiz ben yntamyzdy salsaq, alar asýymyz, shyǵar bıigimiz asqarly bolmaq.

Joǵaryda aıtylǵan máseleler keńinen, ári tolyǵyraq aǵymdaǵy jyldyń 30 qazan jáne 1 qarasha aralyǵynda Qazaqstandyq MJÁ Ortalyǵynyń uıymdastyrylýymen ótetin «MJÁ jáne ınvestısııalaýdyń ESG faktorlary» Birinshi ınvestısııalyq forýmynda keńinen aıtylatyn bolady. Barlyq memlekettik jáne jeke seriktesterdi osy alańǵa áleýmettik mańyzdy jobalardy birlesip iske asyrýǵa shaqyramyz.

Táttimbet Jumaǵulov,

Qazaqstandyq memlekettik–jeke menshik áriptestik  ortalyǵynyń sarapshysy

Sońǵy jańalyqtar

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Nur-Sultanda gaz baǵasy qansha bolady?

Qoǵam • 20 Qarasha, 2019

Teristiktiń óndirisi jandana bastady

Ekonomıka • 20 Qarasha, 2019

Tennıs: Devıs kýbogyn jeńispen bastadyq

Tennıs • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar