Qoǵam • 17 Qazan, 2019

Quldyq urǵyzýdyń qupııasy

468 retkórsetildi

HIH ǵasyrdyń bel ortasynda ómir súr­gen ataqty aqyn Shortanbaı Qanaıuly óziniń zapyranǵa toly «Zar zaman» jy­ryn­da:

Myna zaman qaı zaman?

Azýlyǵa bar zaman.

Azýsyzǵa tar zaman,

Munyń ózi –  zar zaman, – dep kúńirenýshi edi ǵoı. Rasynda sol zamanda qazaqtyń basyna otarlyq qamyty kıgizilip, Abaı atamyz aıtqandaı «Bastaǵy mıy men qoldaǵy malyna talas qylǵan» qıyn kezeń-tin.

Osyndaǵy otarlaý degenimiz –  Braýn ýnıversıtetiniń (AQSh) professory Alaka Hollan aıtqandaı,  jylannyń terisi sııaqty túlep túsip qalatyn dúnıe emes. Onyń saldary men zardaby uzaq ýaqytqa sozylady.

Mysaly, uzaq jyl Eýropa otarynda bolǵan Marokko eliniń tarıhshysy Ab­­dýl­la Laýrı óziniń 1967 jyly Pa­rıj­de aǵylshyn tilinde jaryq kórgen «Arabtardyń qazirgi ıdeologııasy» atty eńbeginde: «Otarlaýshylar tipti meniń ishki jan dúnıemdi tonady. Men basqasha oılaı almaımyn. О́zimdi azat, táýelsizbin dep oılaǵannyń ózinde bireý jan-jaǵymnan antalap, qaýmalap, eńsemdi basyp turǵandaı sezimde ómir súremin» dep jazypty.  Sol sııaq­ty, uzaq jyl eýropalyqtardyń otarynda bolyp, 1942 jyly azattyq alǵan Indonezııa eli­niń kósemi Sýharto: «Qolaıly, jaqsy aýrý-dert bolmaıtyny sııaqty, jaǵymdy otar­shylyq ta bolmaıdy» degen tujyrymdy alǵa tartady.

Osy oraıda, biz joǵarydaǵy «Otarlaý hám otarshylyq» taqyrybyn tereń zerttegen ǵalym-teoretıkterdiń pikirin kóldeneń us­­taı otyryp, «otarlaný oırany» nemese «quldyq urýdyń» qupııasy jaıly oı bólis­pek­piz. Quldyq urǵyzýdyń eń kúrde­lisi psı­hologııalyq baǵynyshtylyq deıdi ǵalym­dar.

Mysaly, qazaq halqyn alaıyq. Basqasyn aıtpaǵanda zeńgir kókte emin-erkin ushyp júretin aspan serisi búrkitti qolǵa úıretip, ony quldyq urǵyzatyn birden-bir jurt. Osy qazaqta «qusty yrǵaqqa otyrǵyzý» degen tásil bar. Ony qusbegiler túz búrkitin qul­­dyq urǵyzý úshin jasaıdy. Iаǵnı, adam­ǵa baǵynyp kórmegen asaý qusty, eki diń­gektiń basyn shalyp baılanǵan arqannyń orta­syndaǵy belaǵashqa otyrǵyzady da basyna tomaǵa kıgizip uıyqtatpaı terbetedi. Eki-úsh kún uıqysy qashyp sharshaǵan búrkit belaǵashty sheńgeldep qysa-qysa aqyry áli quryp esinen tanyp qulap, ishtegi sherin (aqyl-esin) qusyp tastaıdy.  Sol sát­te qus­­begi ony óziniń shapanyna orap uıyq­tata­dy. Ábden uıqysy qanyp oıanǵan qyran qaıta týǵandaı bolady. Ol óziniń ótken ómirin qu­syqpen birge umytady da shapan ıesiniń ıisine baǵynyp qalady.

Sol sııaqty sırk jolbarysyn da osylaı jýasytady. Bul tásildi alǵash oılap tapqan fransýz A.Marten degen adam. Bul amaldy keıin orys ańúıretýshisi V.L.Dýrov jetildirse kerek. Ol bylaı: jańa týǵan jolbarystyń shónjigin sharanasy keppeı turyp, ańúıretýshi áıeldiń jyp-jyly qoınyna salyp jiberedi. Bir apta sary qaryn, sal­qar tóste jatyp uıyqtaıdy. Osylaı kúshik kúninde murnyna sińgen ıis álgi beıbaqty ómir boıy qul etýge jetip jatyr.

Osylaı úıretilgen jolbarys qashan qar­taıyp ólgenge deıin súıir sapty qamshy­dan záresi ushyp, sırktiń alańynda attaı shap­qylaıdy. Odan týǵan kúshik te sol baıaǵy taz keıipti kıedi.

Budan da soraqysy osyndaı tálim-tár­bıe­men er jetken jolbarysty bıolog-ǵa­lym­dar tájirıbe jasap kórý úshin ormanǵa jiberipti. О́zdiginen ómir súre alar ma eken  dep...

Sırk jolbarysy ózdiginen ómir súre al­mapty. Tabıǵı beıimdiliginen ajyraǵan. Keń jazırada alshań-alshań basyp júretin túısikten túıir de qalmaǵan. Tiken basyp kórmegen tabany bolbyrap, tórt aıaǵymen tik júrý muń bolypty. Bárinen de qyzyǵy, «úı kúshik» tarǵyl sheri taldyń túbinen orǵyp shyqqan or qoıannan qorqyp, aınala qashqanyn qaı­ter­siz…

Aqyry ózdiginen ómir súre almaı óletin bol­ǵandyqtan ony ǵalymdar sırkke qaıta alyp kelgen kórinedi.

Iаǵnı, aspan sermendesi, qus patshasy búrkit pen jerdegi qaharly janýar jolbarysty quldyq urǵyzýǵa jetkizgen mundaı tásil uzaq jyl otarlanǵan halyqtyń ómir-tirshiliginen de kórinis beredi eken. Osy máseleni  uzaq jyl zerttegen amerıkalyq ǵalym Eva Tomson: «Otarshyldyq azattyq alǵan eldiń tirshiliginiń bar­lyq salasynda tóbe kórsetip turady. Saıası júıe ózgerse de, oırandalǵan ulttyq sana ózgerissiz qalady. Bul eń al­dy­men tilde baıqalady. Otar­laǵan el men otarlanǵan eldiń mádenıetterinen shyq­qan mádenıettiń jańa túri – qospa mádenıet tóbe kórse­tedi» depti.

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 16

Rýhanııat • Keshe

Aqynǵa arnalǵan kún

Rýhanııat • Keshe

Qalany damytý qujaty daıyn

Aımaqtar • Keshe

Baspanamen qamtıtyn basty qujat

Baǵdarlamalar • Keshe

Er Edige jáne eldik múdde

Rýhanııat • Keshe

Bolmysy bútin Baǵaev

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar