Qazaqstan • 18 Qazan, 2019

Masyl bolma, asyl bol!

389 retkórsetildi

Halqymyz osy ýaqytqa deıin nebir qıyn-qyspaq zamandy, taǵdyr talqany taýsylatyndaı talaı tar jol, taıǵaq kezeńdi bastan ótkerdi. Qandaı aýyrtpalyq bolsa da qabyrǵasy qaıysyp júrip kóterdi. Ezilip jatsa da eńsesin túsirmedi. Qalyń qazaqtyń keýdesinde birinshi – namys oty, sosyn úmit pen senim bar edi. Sonyń arqasynda «myń ólip, myń tirilip», táýelsizdik dáýirine aman jetti.

Qazir bári bar. Joq dúnıe joq. Bardy uqsatyp, joqty jamap, óz tirshiligin jasap jatqandar jetkilikti. Olar eshkimge alaqan jaımaı, óz kásipterin dóńgelentip te jatyr. Qazaqstannyń Tuńǵysh Pre­zı­denti – Elbasy Nursultan Nazarbaev HHI ǵasyrdaǵy qazaq­qa qandaı qasıetter laıyqty bolýy kerektigin árdaıym aıtyp keledi. «Qazirgi tańda jeke adam ǵana emes, tutas halyqtyń ózi básekelik qabiletin arttyr­sa ǵana tabysqa jetýge múmkindik alady. Básekelik qabi­let degenimiz – ulttyń aı­maq­tyq nemese jahandyq naryq­ta baǵasy, ıa bolmasa sapa­sy jóninen ózgelerden utym­dy dúnıe usyna alýy. Bul mate­rıaldyq ónim ǵana emes, sony­men birge bilim, qyzmet, zııat­kerlik ónim nemese sapaly eń­bek resýrstary bolýy múmkin. Bolashaqta ulttyń tabysty bolýy onyń tabıǵı baılyǵymen emes, adamdarynyń básekelik qabiletimen aıqyndalady. Sondyqtan árbir qazaqstandyq, sol arqyly tutas ult HHI ǵa­syr­ǵa laıyqty qasıetterge ıe bo­lýy kerek».

 Elbasynyń «Kúlli jer júzi bizdiń kóz aldymyzda ózgerýde. Álemde baǵyty áli bulyńǵyr, jańa tarıhı kezeń bastaldy. Kún sanap ózgerip jatqan dúbirli dúnıede sana-sezimimiz ben dúnıetanymymyzǵa ábden sińip qalǵan taptaýryn qaǵıdalardan arylmasaq, kósh basyndaǵy eldermen terezemizdi teńep, ıyq túıistirý múmkin emes. О́zgerý úshin ózimizdi myqtap qolǵa alyp, zaman aǵymyna ıkemdelý arqyly jańa dáýirdiń jaǵymdy jaqtaryn boıǵa sińirýimiz kerek. HH ǵasyrdaǵy batystyq jańǵyrý úlgisiniń búgingi zamannyń bolmysyna saı kelmeýiniń syry nede?

Menińshe, basty kemshiligi – olardyń ózderine ǵana tán qalyby men tájirıbesin basqa halyqtar men órkenıetterdiń erekshelikterin eskermeı, bárine jappaı eriksiz tańýynda. Ájeptáýir jańǵyrǵan qoǵamnyń óziniń tamyry tarıhynyń tereńinen bastaý alatyn rýhanı kody bolady», – degen sózi esti azamattardyń esinde turýy kerek.

Bir zaman eldegi baılardy jipke tizip, Sibirge aıdaǵan. 1929 jyly aldy jıyr­ma myń, arty on myń jylqy bitken 500 baıdyń tuqymymen aıdalyp ketkenin Qanysh Sátbaev jazǵan bolatyn. VSIK tóralqasynyń 1928 jylǵy 14 naýryzdaǵy baılardy kámpeskeleý týraly qaýlysyna sáıkes, Qazaq ASSR ortalyq atqarý komıteti men halyq komıssarlary keńesiniń 1928 jyldyń 27 tamyzyndaǵy «Baı sharýashylyqtaryn kámpeskeleý týraly» qaýlysy qabyldanady. Osy qaýly negizinde jeti júzge jýyq iri baı tárkilenip, olardyń ıeleri qanaýshy tap retinde jer aýdaryldy. Olardyń aldy 20 myń, arty 10 myń jylqy aıdaǵan aýqatty adamdar edi. Osy saıasat kolhozdastyrý kezinde odan ári jalǵasyp, eldegi orta sharýalar men aýqatty adamdar da qatty qýǵyndaýǵa ushyraıdy. Máskeý qabyldaǵan qaýlyda birinshi kezekte eldegi kemi 100 bas maly bar baılardan bastap túgel mal-múlkin tárkileý, sultandar men handardyń tuqymyn, sondaı-aq haziret, ıshan, qazy jáne olardyń otbasynyń barlyq múlkin tartyp alý jáne jer ıelený quqyǵynan aıyrý týraly pármen berilgen.

Eldegi baı ketkesin bar tirliktiń berekesi ketkeni de esten shyǵa qoıǵan joq. 32-niń asharshylyǵy maldy da, jandy da jalmady. Qazaqtyń esti azamattary 37-niń qurbany boldy. Odan aman qalǵany sum soǵystyń qandy alańynda jutyldy. Sóıtip halqymyz óz jerinde azshylyq kúıin keshti.

Bul týraly Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Nazarbaev: «О́tken HH ǵasyr qazaq úshin qııanatty, óte aýyr ǵasyr boldy. 1921-1930 jyldardaǵy ashtyqta qazaqtyń teń jartysynan aıyryldyq. Kezinde ondaı jaǵdaı bolmaǵanda, qazir qazaqtyń sany 50-60 mıllıonnan asyp qalar edi. Odan keıin repressııa boldy. 103 myń adam sottaldy. Qazaqtyń 65 myń betke ustar zııalysy tutqyndaldy. Onyń 25 myńy atyldy. Qazaq úshin sóz aıta alatyn adamdardyń tamyryna bal­ta shabylyp, joıyp jiberildi. Sol qıyn­shylyqtar kezinde qazaqtar jan saýǵa­lap, dúnıe júzine shashyrap ketti. Myń ólip, myń tirilgen qazaq órkendep, qaıta ósip keledi», – dedi Dúnıejúzi qazaq­tary­nyń V quryltaıynda sóılegen sózinde.

О́tken ǵasyrdyń otyzynshy jyldarynda qoldan jasalǵan alapat ashtyq­tyń saldarynan qara ormandaı hal­qymyz qynadaı qyryldy. 1929-1933 jyldardaǵy qandy qyrǵyndy «sol kezdegi saıasattyń qateligi» dep túıin­deı­tinder de tabylady. Bul jaı ǵana qatelik emes. Qazaq halqyna qarsy jasalǵan ǵasyr qylmysy. 1897 jyly Reseı ımperııasy júrgizgen sanaqta qazaqtardyń jalpy sany 4 mıllıon 84 139 adam bolǵan. HH ǵasyrdyń basynda Ahmet Baıtursynuly «Álhamdýlla, 6 mıllıon boldyq» dep alty alashtyń balasynan súıinshi suraǵan. Zulmat pen zobalańǵa deıingi kezeńde qazaqtyń jalpy sany 5 mıllıonnan asqany anyq. Naqtyraq aıtsaq, eldiń ishinde 4 mıl­lıon 200 myńdaı bolsa, qalǵany syrttaǵy qazaqtar esebinen ósken.

1926 jylǵy Búkilodaqtyq halyq sanaǵy boıynsha, Qazaqstan aýmaǵyndaǵy turǵan turǵylyqty halyqtardyń sany 6500895 adamdy quraǵan degen derek ushyrasady. Olardyń 8,3 paıyzy qalalarda, al 91,7 paıyzy aýyldyq jerlerde turǵan. Olardyń arasyndaǵy qazaqtyń sany 3713394 adamdy qurap, respýblıka halqynyń 57,1 paıyzy bolsa, al orystar 1279979 adamdy qurap, 19,7 paıyz bolǵan. 1939 jylǵy sanaq boıynsha, qazaqtardyń sany 2327625 adam bolyp, respýblıka halqynyń 37,8 paıyzyn quraǵanyn kóremiz. Osy bir resmı derekterdiń ózinen qazaq halqy tórt mıllıonnyń tóńireginde azamatynan aırylǵany aıqyndalady.

Belgili ǵalym Mekemtas Myrzah­me­tovtiń basynan ótken taǵdyr teperishi bárimizge oı salsa kerek. Ashtyq jyldary uly men qyzyn jetelep, Arqadan ońtústikke bet alǵan ana jan-jaqtan qasqyr qaýmalap, úsheýi birdeı ajal tyrnaǵyna ilikkeli turǵan tusta qyzdy qaldyryp, jalǵyz uldy aman alyp qalypty. Osyndaı ómir ótkeleginen aman ótken urpaq bir úzim nannyń qadirin áli kúnge deıin esinen shyǵarmaıdy.

Beıimbet Maılınniń «Kúlpash» atty áńgimesinde ashtan buratylyp jatqan kúıeýi men balalaryn aman alyp qalý úshin baıǵa jaldanyp kúneltken ana taǵ­dy­ry qandaı aıanyshty oqıǵamen aıaqtal­ǵa­ny da este. Sonda urpaq qamyn oılaǵan ana balalaryn aman saqtaý úshin bireýge jal­daný arqyly jan baǵýdan arlanǵan joq.

Endi qazirgi jaǵdaıǵa keleıik. Bir ja­ǵynan qarasaq, elimiz toqsanynshy jyldardaǵy daǵdarysty kezeńdi artqa tastap, serpindi damý ústinde. Eńbek etemin, tabys tabamyn degen azamattarǵa son­shalyq kedergi joq. Biraq keıingi ýaqyt­ta «eńbek et te, mindet et» deıtin halyq danalyǵyna muryn shúıire qaraı­tyn jaǵdaıǵa jetkendeımiz.

Jyl saıyn mektep bitiretin túlekter arasynda bolashaǵy bulyńǵyrlar kóp. Joǵary oqý ornyna túse almaǵandar ne isteıdi? Bul – ózekti másele. Mektep bitirýshilerdiń 70 paıyzy jyl saıyn oqýǵa túse almaı qalady. Jumysqa orna­lasa almaý saldarynan qylmysqa jıi bara­tyndar da osy sanattan eken. «Olar aýylda qalyp nege jumys iste­meı­di?» degen suraq týyndaýy múmkin. Jastardyń kóbi aýylda týyp ósse de aýyl sharýashylyǵynyń qyr-syryn bilmeıdi, qarapaıym tirlikten qol úzip qalǵan. О́ıtkeni mektepterde jas túlekterdi aýyl sharýashylyǵyna beıimdep, tálim beretin eńbek kabınetteri múldem joqtyń qasy. Burynǵy eńbek sabaǵynyń ornyna qazir tehnologııa degen pán ótedi. Osy oraıda mektepterde ul balalar men qyzdarǵa arnalǵan eńbek páni kabınetterin qaıta jasaqtaý, aýylda agrotehnıka pánin júrgizý qajet ekenin aıtý kerek.

2018 jyly Qazaqstanda 137 myńnan astam jas óz aldyna otaý kótergen eken. Biraq ajyrasýshylardyń sany kóbeıgen. Elimiz boıynsha 54 797 otbasy ajyrasqan. Ajyrasý jaǵynan TMD elderi arasynda alǵashqy ondyqqa enip otyrmyz. Qazaqstanda árbir ekinshi nekeniń taǵdyry ajyrasýmen aıaqtalady, osylardyń 83 paıyzynyń ortaq balalary bar. 400 000 ana balalaryn jalǵyz tárbıelep otyrsa, 60 000 jalǵyzbasty áke bar.

Brıtandyq «The Economist» basy­ly­mynyń álemdik reıtınginde Qazaq­stan ajyrasý sany boıynsha 10-shy orynda tur. Áleýmettanýshylar neke buzylǵannan keıingi balalardyń tura­tyn jeri men ata-analardyń balamen qarym-qatynas ýaqyty týraly daý-damaıdyń da aıtarlyqtaı ósip ketkenin aıtady. Statıstıkalyq derek boıynsha, Astanada árbir úshinshi otbasy ajyrasady. Málimetterge qarasaq, Qazaqstannyń soltústik óńirlerinde árbir ekinshi otbasynyń shańyraǵy shaıqalatyn kórinedi.

Shaıqalǵan shańyraq. Jáýdirep jetim qal­ǵan bala. Jaǵdaısyz ana. Alı­ment­ten jaltarǵan erkek. Osyndaı ke­leń­­siz kórinis ómirdiń naqty beınesine aınal­dy.

Otbasy – memlekettiń ózegi. Otbasy qundylyǵyn saqtaý – mańyzdy másele. Biz otbasy degende tek eki adamnyń ǵana emes, otbasyndaǵy balalardyń, eldiń, memlekettiń taǵdyryn negizge alýǵa tıispiz. Qazir batys jurty men alystaǵy Amerıkańyzdyń ózi otbasy qundylyǵyn birinshi orynǵa shyǵardy. Bizge de sondaı kózqaras kerek.

Kóp balaly analardyń jaǵdaıyn bárimiz túsinemiz. Memleket tarapynan naqty qoldaý jasala bastady. Jaǵdaıy tómen kóp balaly otbasylar úshin ataýly kómek mólsheriniń artýy – úlken ıgilik. Buǵan qýanǵandardyń qatary kóp.

Áıtse de sol ataýly kómekti alamyz dep ajyrasý áreketine deıin baryp jatqandardy qalaı túsinýge bolady? Elimizde bir jarym mıllıonnan astam adam nekege otyrsa, sonyń bes júz myńy ajyrasady. Endi áleýmettik járdem alýdy oılastyrǵandar álgindeı shetin qadamǵa bara bastasa, ne bolmaq, qundylyqtar qaıda qalady?

Elde kóp balaly otbasynda ósken azamattar az emes. Jasy úlken býyn jaqsy biledi: áke-sheshelerimiz kezinde «eńbekkún» degenge jumys istedi, balalar mektep jasynan sharýashylyq jumystaryna jegildi, sonda da ata-anamyz ókimetten eshteńe dámetpeıtin.

Qazir dámetý tym kóbeıip ketkendeı. Dámetýdiń arty suranshaqtyq, jaltaqtyq, jalpaqtaýshylyqqa, jal­qaý­lyqqa jetkizedi. Onyń sońy – erinshek­tikke ákeledi. Erinshektikten masyldyqqa jetý – bir-aq qadam. Qalalyq jerlerdegi úı balasy qoqys tógip kelgendi aýyr jumys sanaıtyn jaǵdaıǵa jetti. Sonda eńbektený qaıda qalady?

Ana – ómirdiń ózegi. О́mir – Ana arqyly jalǵasady. «Ana» degen ardaqty atqa ıe bolý – árbir qazaq qyzynyń asyl muraty bolýy tıis. Qazirgi jastardyń birqatary «Aq neke», «Aq bosaǵa», «Aq otaý», «Aq sút» degen uǵymdardy eleń qylmaıdy. Sonyń saldarynan úılený toıy óter-ótpeste ajyrasý kóbeıdi. Nemese tórt-bes balasyn tastap, basqa otaý, basqa jar izdep ketetinder de tóbe kórsetip qalady. Úılený, úı bolý­dyń túp negizinde – urpaq qaldyrý, urpaq tárbıeleý, urpaq kóbeıtý degen qundylyqtar jatqan joq pa? Osy jaıtty oılanatyndar bar ma?

Ana degende osynaý qasterli uǵym­nyń qadir-qasıetine syzat túsirmeı ótken qazaq áıelderi oıǵa oralady. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde qan­shama qazaq shańyraǵy ortasyna tústi, jar qyzyǵy degenniń ne ekenin bilmeı jatyp, «jesir» atanǵan talaı qazaq áıeli bar. Solardyń kóbisi «qaraly qaǵazdy» qoldaryna alsa da er-azamatqa bergen sertinen, adaldyǵynan esh aınyǵan joq. Jylap júrip jetildi.

Al qazirgi «kókek-analar» kóńilge nala bultyn úıiredi. Bizdiń qazaq qanshama taǵdyr teperishin kórdi, ashtyq­tyń, asharshylyqtyń, qýǵyn-súrgin­niń qurbany boldy. Sonda da erteńgi kúnnen úmitin úzbedi. Urpaq úshin ómir súrdi. Sondyqtan da qazaqta «jetimdi esirkeý, jesirdi jylatpaý» degen qaǵıda ústemdik qurdy. Al qazir tasbaýyr jetim kóbeıdi. Tastandy balalardyń sany artty. Nárestelerin qoqys jáshigine, kóshege, qýys-qýysqa tas­tap ketip jatqan sondaı jandardy «Ana» dep áspetteı alamyz ba? Olar da «myna ómirge perzent ákeldim» dep maqtanyp, mereılene ala ma?!.

Abaı atamyz «Úshinshi» qarasózinde: «Hamma ǵalamǵa belgili danyshpandar áldeqashan baıqaǵan: árbir jalqaý kisi qorqaq, qaıratsyz tartady, árbir qaı­ratsyz, qorqaq, maqtanshaq keledi, árbir maqtanshaq qorqaq, aqylsyz, nadan keledi, árbir aqylsyz nadan, arsyz keledi; árbir arsyz jalqaýdan suramsaq, ózi toıymsyz, tyıymsyz, ónersiz, eshkimge dostyǵy joq jandar shyǵady», – dep jazǵan.

Eńbekpen kelgen dám tátti bolady. Dámetýde dám bolmaıdy. «Suramsaq, ózi toıymsyz, tyıymsyz, ónersiz, eshkimge dostyǵy joq jandar» tym kóbeıgen qoǵamnyń kúıi qandaı bolady?

Tórtinshi sózinde «Qýlyq saýmaq, kóz súzip, tilenip, adam saýmaq – ónersiz ıttiń isi. Áýeli Qudaıǵa syıynyp, ekinshi óz qaıratyńa súıenip, eńbegińdi saý, eńbek qylsań, qara jer de beredi, qur tastamaıdy», – deıdi Abaı.

Qazirgi qazaq qoǵamyna qarasaq, «qýlyq saýmaq, kóz súzip, tilenip, adam saýmaq» tirlikpen júrgen jandar kóp. «Qudaı maǵan eshteńe bermeı jatyr, nege meni kórmeıdi» dep bosqa nalyp, saly sýǵa ketip jatqandar qanshama. Birjan sal aıtqandaı, «baı bolmaq, kedeı bolmaq, Qudaıdan-dy» degendeı, Jaratqan ár pendesine tıisti nesibesin beredi-aý. Biraq, azǵa aldanyp, adamdyǵyn maldanyp, «Qudaı beredi» dep qarap jatqandar az emes. Abaı sózin tıisinshe tápsirlesek, «Áýeli Qudaıǵa syıynyp» degeni – áreket qyl degeni emes pe? «Áreket túbi – bereket» deıdi dana halqymyz. «О́z qaıratyńa súıenip» degeni – aqylyń men bilimińe, parasatyń men biligińe senip, taǵy da is qyl degeni. «Eńbegińdi saý» dep otyr. «Jatpa, toqtama, otyrma» degen sóz.

Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy halyqqa Joldaýynyń birinde «Agrarlyq sektor ekonomıkanyń jańa draıverine aınalýy kerek. Qazaqstannyń agroónerkásip kesheniniń bolashaǵy zor. Kóptegen pozısııalar boıynsha biz álemde iri agrarlyq eksporttyq ónim óndirýshilerdiń biri bola alamyz. Bul, ásirese, ekologııalyq taza taǵamdarǵa qatysty. «Made in Kazakhstan» brendi sondaı ónimderdiń etalony bolýǵa tıis», – dep atap kórsetken edi.

Elbasy «astyq ónimderi boıynsha biz Eýrazııada «nan kárzeńkesi» bolýymyz kerek. Shıkizat óndirisinen sapaly óńdelgen ónim shyǵarýǵa kóshý qajet. Tek sonda ǵana biz halyqaralyq naryqtarda básekege qabiletti bola alamyz», – degen-di.

«Eńbek qylsań, qara jer de beredi, qur tastamaıdy!». Osyǵan tereń mán berip baıqaıyqshy. Qara jer – qasıetti uǵym. Qazaqstanda Qudaıǵa shúkir, ıgeremin degen adamǵa, jer jetedi. Myń gektarlap demeı-aq qoıaıyq, esiginiń aldyndaǵy bes-alty sotyq jerin qaıratyna súıenip, ıgerip jatqan qansha qazaq bar?!.

Bir nárseni anyq eskerý qajet. Bizde bir-aq memleket bar. Bul – Qazaq eli. Onyń irgesin shaıqaýǵa eshkimniń quqy joq. Zaıyrly el bolǵan soń, árkimniń óz kózqarasy, óz ustanymy bar. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta árbir azamattyń pikirin bildirýge quqy bar ekendigin aıtyp otyr. Bul rette ózara is-áreketter konstrýktıvti dıalog formatynda bolýy tıis ekenin eskertti. «Azamattar tarapynan aıtyl­ǵan narazylyqtarǵa qatysty aıtar bolsam, onda dıalog formatyn túbe­geı­li túrde usynýy tıis dep sanaımyn. Men Qoǵamdyq senim komıteti qury­latyndyǵyn buǵan deıin aıttym. Onyń quramyna bizdiń qoǵamnyń túrli topta­ry­nyń ókilderi kiredi jáne onda biz pikir almasa alamyz. Meniń túbegeıli ustanymym: túrli pikirler bola alady, biraq, bizde ult birtutas. Pikir ár túrli, halyq – birtutas», – dedi.

Kez kelgen eldiń ekonomıkasynyń negizi – shaǵyn jáne orta kásipkerlik ekeni belgili. Al bul orta tapty ornyq­ty­rady.

Qazaqstanda shaǵyn jáne orta bız­nes­ti damytýǵa baılanysty sharalar Elbasy N.Nazarbaevtyń 1997 jyly 6 naýryzda qabyldaǵan «Shaǵyn jáne orta kásipkerlikke memleket tarapynan qoldaý kórsetýdi jedeldetý sharalary» degen qaýlysynan bastaldy. Sosyn «Shaǵyn kásipkerlikti memlekettik qoldaý týraly», «Jeke kásipkerlik týraly» zańdar qabyldandy. Shaǵyn jáne orta kásipkerlikke qolaıly jaǵdaılar jasaý úshin, qarjylaı jáne aqparattyq qamtamasyz etýdi jetildirý maqsatynda Elbasy «Qazaqstan Res­pýb­lıkasynda shaǵyn kásipkerlikti qol­daý men damytýdyń basymdyqtary men aımaqtyq baǵdarlamalary týraly» pármen berdi.

О́nerkásibi damyǵan elderde shaǵyn kásipkerlik úlesine barlyq jumyspen qamtamasyz etilgenderdiń 50-60 paıyzy jáne jańa jumys oryndarynyń 70-80 paıyzy keledi. Japonııa, Germanııa, Belgııa, Italııa sııaqty elderde shaǵyn jáne orta bıznes olardyń barlyq kásiporyndary sanynyń 90 paıyzdan astamyn quraıdy, kóptegen damyǵan elderde olar ishki jalpy ónimniń 50 paıyzdan astamyn beredi.

Shaǵyn jáne orta bıznes 2050 jylǵa qaraı Qazaqstannyń ishki jalpy óniminiń qazirgi 20 paıyzy ornyna keminde 50 paıy­zyn óndiretin bolady. Eńbek ónimdiligin 5 esege – qazirgi 24,5 myńnan 126 myń dollarǵa deıin arttyrý kózdelip otyr.

Elbasy «Biz ishki jalpy ónim kólemin jan basyna shaqqanda 4,5 ese – 13 myń dollardan 60 myń dollarǵa deıin arttyrýymyz kerek. Qazaqstan halyq qury­ly­mynda orta tap úlesi basym elge aına­lady. Ýrbanızasııanyń jahandyq úrdisine oraı qalalyq turǵyndar úlesi barlyq halyqtyń qazirgi 55 paıyzynan 70 paıyzd­­­aı deńgeıge deıin ósedi», – degen-di.

Osydan bir ǵasyr buryn Ahmet Baıtursynuly «Basqadan kem bolmas úshin bilimdi, baı hám kúshti bolýymyz kerek. Bilimdi bolýǵa oqý kerek. Baı bolýǵa kásip kerek. Kúshti bolýǵa birlik kerek. Osy kerekterdiń jolynda jumys isteý kerek,» – dep halyqqa naqty baǵyt siltegen bolatyn. Ýaqyt alǵa ozǵan saıyn osy «úsh kerektiń» orny belgi berip turady.

Bizge básekege tótep berer bıznes-qabilet kerek. Bızneste básekeli ultqa aınalǵanda ǵana berekemiz kiredi.

Qudaıǵa shúkir, jańa ǵasyrdy qazaq úl­ken serpinmen bastady. Únemi qorqy­nysh pen úreıden eńsesi túsken ult tuń­ǵysh ret basyn kóterdi. Jańa ǵasyrǵa jasam­pazdyqpen qadam basty. Sonyń eń basty kórsetkishi – Nur-Sultan. Qazaq qazaq bol­ǵaly óz astanasyn óz qolymen turǵyz­dy. Qazir til ushyna jıi úıirilip, qaıta-qaı­ta aıtyla bergen soń, kóbimiz mán ber­meımiz. Alaıda, HHI ǵasyrdy qazaq halqy tynyshtyq pen turaqtylyq jaǵdaıynda, úreıli úrkinshiliksiz, joıqyn jortýylsyz, mamyrajaı qalypta bastap otyr.

Abaıǵa jıi júgingen abzal. «Qazaq­tyń jamanshylyqqa úıir bola bere­tu­ǵynynyń bir sebebi – jumysynyń joqtyǵy. Eger egin salsa, ıa saýdaǵa salynsa, qoly tıer me edi? Ol aýyldan bul aýylǵa, bireýden bir jylqynyń taıyn minip, tamaq asyrap, bolmasa sóz ańdyp, qýlyq, sumdyqpenen adam azdyrmaq úshin, ıakı azǵyrýshylardyń keńesine kirmek úshin, paıdasyz, jumyssyz qańǵyryp júrýge qumar. Dúnıelik kerek bolsa, adal eńbekke salynyp alǵan kisi ondaı júristi ıtteı qorlyq kórmeı me? О́ziniń kásibin tastap, kezegendikke salyna ma?», – dep tereńnen tolǵaıdy qazaqtyń qazynaly qarııasy.

Elbasymyz «Qazirgi tańda jeke adam ǵana emes, tutas halyqtyń ózi básekelik qabiletin arttyrsa ǵana tabysqa jetýge múmkindik alady. Básekelik qabilet degenimiz – ulttyń aımaqtyq nemese jahandyq naryqta baǵasy, ıa bolmasa sapasy jóninen ózgelerden utymdy dúnıe usyna alýy. Bul materıaldyq ónim ǵana emes, sonymen birge, bilim, qyzmet, zııatkerlik ónim nemese sapaly eńbek resýrstary bolýy múmkin. Bolashaqta ulttyń tabysty bolýy onyń tabıǵı baılyǵymen emes, adamdarynyń básekelik qabiletimen aıqyndalady», – dep HHI ǵasyrdyń dúnıe dıdaryndaǵy eń basty talapty alǵa tartty.

Kez kelgen qazaqstandyq «Paıdasyz, jumyssyz qańǵyryp júrýge» nege qumarmyz?» dep tereń oılanýy tıis. Adamzat kóshinde alǵa ozyp ketken 30 eldiń qaı-qaısysyna qarasańyz da básekelik qabilet myqtap shyńdalǵan. Eshqaısysy eńbekten qashpaıdy. Qaıta oza shaýyp, tóske órlegen saıyn órshe­le­ne jumys isteıdi.

Ońtústik Koreıa parlamenti jaqynda 68 saǵatqa sozylatyn jumys aptasyn qysqartýdy uıǵarypty. Demek, bul el aptasyna 6 kún, ár kúni – 11 saǵattan astam jumys istep keldi degen sóz. Qa­zir­gi tańda koreıler tek 52 saǵat jumys isteıdi eken, onyń 40 saǵaty min­det­ti jumys ýaqyty bolsa, 12 saǵaty ústeme jumys ýaqyty.

Ońtústik Koreıanyń eńbek zańna­ma­sy­na engizilgen ózgeris bıylǵy shilde aıynda kúshine endi. Negizinen alǵanda jumys ýaqytyn qysqartý máselesi eń aldymen eldegi iri kompanııalarǵa qatysty. Kele-kele mundaı talap jeke­men­shik kásiporyndarǵa da qatysty qabyl­danýy múmkin kórinedi.

Jumys aptasyn qysqartýdyń túpki sebebi nede? Eldegi ekonomıkalyq ósim tusynda Ońtústik Koreıanyń demogra­fııalyq ahýaly nasharlaı túsken. Bala týý kórsetkishteri tómendep, jurttyń bári «jumys-jumys» dep jantalasyp ómir súretin bolǵan. Jańa jumys aptasy 40 jumys jáne 12 ústeme jumys ýaqytynan turady eken. Alpaýyt kásiporyndar burynǵy óndiris kólemin saqtap qalý úshin shamamen 11 mıl­­­lıard dollar jumsaıdy. Áıtse de, eńbek ónimdiligine bul ózgerister qatty áser ete qoımaıdy. Esesine jumyssyzdar sany azaıady.

Bizdiń el ozyq 30 eldiń qataryna kirýdi maqsat tutyp otyr. Báıgede arttaǵy at toptyń aldyna shyǵý úshin baryn salady. Al el men el jarys­qan­da ozatyn el janyn salady. Osy jan salysyp jumys isteýge kelgende qanshalyqty tabandymyz? Abaı kórsetken «kezegendik» qalyptan asa aldyq pa?!.

«Osy kúngi qazaqtyń iske jaraımyn degeni óziniń azdy-kóptisin bireýge qosa salyp, «kóre júr, kózdeı júr» dep basyn bosatyp alyp, sóz ańdyp, tamaq ańdyp, el kezýge salynady», degen dananyń qarttyń baılamy arada júz elý jyl ótse de ózgerissiz qalýyna qaıran qalasyz!

Qazaqstanda Eńbek kúni 2013 jyldan atalyp ótedi. Jaqynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev el azamattaryn Eńbek kúnimen quttyqtady. "Biz Qazaqstannyń damý jolynda kúsh-jigerin jumsap, jetistikke jetken barsha eńbek adamdaryna laıyqty qurmet kórsetemiz. Ásirese ardagerlerimizge aıyryqsha alǵys aıtamyz. Eńbek – bárin jeńbek. Árbir eńbek baǵaly! Biz eńbekqor ult bolýymyz kerek», dep jazdy Q.Toqaev áleýmettik jelidegi paraqshasynda.

Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini, osy máselede jatyr. Ult jappaı eńbekqor bolǵanda el eńsesi bıikteıdi. Eshkim eshkimge alaqan jaımaıdy. Masyldyq pıǵyl joǵalady. Sondyqtan halqymyzdyń «Masyl bolma, asyl bol!» degen aq batasy kez kelgen qoǵam múshesiniń qaperinde bolǵany jón.

 

Nurtóre JÚSIP,

Parlament Senatynyń depýtaty

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 16

Rýhanııat • Keshe

Aqynǵa arnalǵan kún

Rýhanııat • Keshe

Qalany damytý qujaty daıyn

Aımaqtar • Keshe

Baspanamen qamtıtyn basty qujat

Baǵdarlamalar • Keshe

Er Edige jáne eldik múdde

Rýhanııat • Keshe

Bolmysy bútin Baǵaev

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar